Eesti peab 2030.-ks aastaks Euroopa liidus kokkulepitu järgi
vähendama paljudes sektorites kasvuhoonegaaside heidet 2005.
aastaga võrreldes kokku 24 protsenti.
Põllumajanduses heide praegu aga mitte ei vähene,
vaid hoopis suureneb.
Riik otsib nüüd võimalusi, kuidas süsinikuheidet ka
põllumajanduses alla tuua.
Ministeeriumide ühishoones kogunenud töörühm on tänaseks ära
kaardistanud ka realistlikumad meetmed. Ühe peamise meetmena on arutluse all turvasmuldade viimine
rohumaa alla näiteks 18 1000 hektari ulatuses.
Turvasmuldade aladelt, kus kasvatatakse ka põllukultuure,
paiskub õhku ligi viiendik kasvuhoonegaasidest
põllumajanduses kommenteerib biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Siin jällegi on omad riskid sees. Sellepärast, et paljud aiandussektori tootjad on
turvasmuldade peal, et osad kultuurid kasvavad väga hästi,
seal näiteks porgand ja kuna seda maad aiandustootjatel
tavaliselt väga palju pole, siis kindlasti on seal küsimus
nagu toidu julgeolekust ja toidu varustatusest,
et kui me neid maid paneme rohumaale, siis seal enam ikkagi
aiandustegevusega jätkata ja justkui ei saaks.
Nii et, et meil on kindlasti need ristid vaja enda jaoks kaardistada,
et mida sihuke lausaline rohumaa alla viimine võiks tähendada. Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juhi
Ragnar Viikoja sõnul võib rohumaade alla viimine olla siiski problemaatiline.
Eriti kui tootjatel ei pakuta alternatiivi.
Mis põllumehele võiks muret valmistuda.
Et kui need nii-öelda hakatakse kuidagi jõustuma,
siis sundluslikult nii-öelda siis käsitakse siis piltlikult
need maad nii-öelda kas siis metsastada või rohumaa alla viia.
Noh jällegi see vähendab ju tootja jaoks,
vähendab tema sissetulekuid. Riik kaalub ka põllumaade või looduslike rohumaade metsastamist.
Loomakasvatuses on plaan suurendada karjatamise osakaalu
ning suurendada biogaasi tootmist, rajades uusi biogaasijaamu.
Kütuste valdkonnas on arutluse all aga metsa
ja põllumajandusmasinate viimine alternatiivkütustele,
nagu näiteks HVO biometaan.
Kliimanõukogu liige Ants-Hannes Viira ütles,
et kui riik plaanib kliimaeesmärke tõsiselt võtta,
siis peaksid ka toetusmeetmed põllumeestel olema siiski
kordades suuremad. Selleks on tegelikult vajada põllumajanduspoliitikas meetmed
ümber disainida ja noh, kindlasti kuna üks vastus peitub tehnoloogiates,
et siis paraku tehnoloogia muutmine on kallis,
see tähendab palju investeeringuid ja, ja me peame leidma võimaluse,
et rohkem ka poliitikaga investeeringuid soodustada moel,
või teisel et noh, praegusel perioodil kindlasti meil need
investeeringumeetmete eelarve ei ole piisavad. Põllumajandussektor moodustab kokku kümnendiku Eesti
kasvuhoonegaaside heitest.
