Börsihind. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Terje Talve
sõnul tuleb maa ja meretuulikutele toetuse saamiseks eraldi
vähempakkumisi korraldada, sest meretuuleparkide rajamine on
palju kallim. Kui meil oleks olnud ainult üks oksjon, siis väga suure
tõenäosusega meretuul ei oleks sinna pääsenud
ja see oleks tähendanud meile kogud sellest potentsiaalist loobumist.
Kuigi meil on väga hea tuule dub potentsiaali Eesti maismaal,
siis tal on ikkagi piirid ees, ehk siis sellise
suuremahulise tööstuse rajamine vastu maismaatuult suures
mahus ei ole lihtsalt võimalik Eesti sisetarbimise tänase
sisetarbimise katmiseks väga hea. Aga selleks, et majandus saaks kasvada ja me saaksime hakata
sõitma elektriautode või vesinikuautodega
ja busside ja laevade ja lennukitega selle jaoks Eesti
maismaal ei piisa. Kui suur võiks olla hinnagarantii ehk siis tarbijatelt
taastuvenergiatasuna küsitav toetus talv toomas potile ei öelnud.
Tema sõnul tagab riik odava elektrihinna olenemata
taastuvenergia tasust. Taastuvenergia tasu jääb arvele, elekter võib olla null
senti ja selle võrra maksad siis taastuvenergia tasu
ehk siis kokkuvõttes arvele peale see mõistlik,
see on arusaadav, see on soodne, aga erinevate read siis
vastavalt sellele, kuidas asjad lähevad,
muutuvad aga lõpptarbijale tase madalamaks. Endise ettevõtlusministri Kristjan Järvani sõnul ei tohiks
seevastu maismaa ja meretuuleparke eraldi võtta.
Ta lisas, et taastuvenergia tasu oleks ilmselt märkimisväärne. Miks me tegelikult sellega anname tehnilise eelise
meretuulele sellepärast et tegelikult omahind on
meretuuleparkidel kaks korda kõrgem ja kui ma täna vaatan,
milliseid argumente argumente kasutab valitsus sellise
erisuse tegemiseks just meretuuleparkide arendajaid eelistades,
siis need ei ole lihtsalt täna.
Eksperdid prognoosivad, et meretuuleparkide hiina põrand
peaks olema ligikaudu 100 eurot megavatt-tund,
mis on ligikaudu kaks korda kallim kui eelmise aasta
tuulistele ajal.
