Tähelepanu tegemist on teadusega. Meie siin Tartu Observatooriumis tegeleme metsade  ja üldiselt taimkatte kaugseirega, mis on üks kaugseire valdkond. Ja selline rakendusmeetod on tänapäeval üsna oluline  ja levinud eriti nii suurte alade uurimiseks kui  ka siis lokaalseks taimkatteks seire. Metsade kohta info kogumiseks on päris erinevaid viise. On võimalus kasutada siis inimesi metsas,  kes metsa takseerivad, aga tihtipeale, kui me tahame  suuremaid alasid inventeerida või seirata,  siis loomulikult me peame kasutama selleks hoopis kaugemal seisvaid. Vahendeid näiteks satelliit kaugsert. Hiljuti läbi viidud uuringu käigus keskendusid teadlased  viimase 25 aasta jooksul toimunud muutustele Euroopa metsade seisundis. Kuidas on aga võimalik hinnata kliimamuutustest tingitud  puude suremust nii suurel alal, nagu seda on Euroopa? Teadlastele annab väärtuslikku infot ÜRO algatatud  rahvusvaheline metsaseire andmestik, kuhu on kogutud andmeid  juba 1980.-test alates. Kuigi põudasid on esinenud ka varem, siis kliima  soojenemisest tingitud põuad on pikemaajalised  ja sagedasemad. Viimase paarikümne aasta jooksul on täheldatud mulla  niiskuse kahanemist ja erinevate puuliikide suremuse tõusu. Selgus, et põudade suhtes on kõige tundlikumad puu liigid  just harilik kuusk ja harilik mänd. Leiti, et puule ei pruugi saatuslikuks saada ühel aastal  kogetud põud vaid mõju on kumulatiivne. Eesti maa majandamiseks on rajatud kunagi kuivendussüsteemi  ja need on tehtud sellel ajal, kui vett on olnud liiga palju. Ja võib-olla nüüd tasub mõelda selle peale,  kui põuaste aastate kordumine järjestikku suureneb,  et mõnes kohas võib-olla ei oleks vaja kõike vett ära  juhtida ja kliimamuutusega kohanemiseks. Võib-olla tuleks kuivendusüsteemis teha natukene targemaks?
