22 lehekülje pikkune detailplaneeringu eelnõu pöörab
tähelepanu tulevase südalinna kultuurikeskuse ümber asuva
linnaruumi inimja kergliikleja sõbralikumaks muutmisele.
Mõttekoja Praxis analüütik Aksel Part räägib,
et valminud eelnõu järgi võiks tõepoolest Tartu südalinna
piirkond muutuda mitmekesisemaks avalikuks ruumiks. Eks tänane Vabaduse puiesteelõik, mis seal on,
kõik saavad aru, et see ei pea üldse olema nii lai,
nagu see praegu on, just sõidude osa siis,
et see ei olegi mõeldud vaid autoga liikumiseks
ja läbi huvisemiseks vaid tõepoolest, et seal saaks liikuda,
jalgsi, liikuda jalgrattaga, saab, aga saaks aega veeta,
oleks võimalusi suhtlemiseks mängimiseks. Ajaveetmiseks näeb plaan ette Vabaduse puiestee äärde
praeguse turuhoone parkla kõrval asuvale krundile määrata
ehitusõigus teenindus ja toitlustushoonete ehitamiseks.
Hooned võivad olla integreeritud jalakäijate ala
ja väljakuga, mis lookleb risti üle Vabaduse puiestee.
Küüni tänavast kuni Emajõeni.
Praegu Emajõe ääres Tokko restod pidava osaühingu Café šeff
tegevjuhi Feliks talbsepa sõnul on Emajõe äärne aastate
jooksul inimeste jaoks järjest populaarsemaks muutunud. Restorani lähedale planeeritavate teenindus-
ja toitlustushoonete ehitamisse suhtub Talpseb positiivselt,
sest ruum vajab kaasajastamist ja Emajõgi linlastele avamist. See lõikel kaarsilla ja selle teise silla vahel on selline
nagu mõnus tuiksoon, kus rahvast liigub piisavalt devuse
süku sinna kõrvale tuleb, siis ma arvan,
et see ainult nagu soodustab mõlemat poolt,
et rahvast tuleks sinnani kohvikute pärast,
kuidas rikku pärast jõuaks rahvast kohvikutesse. Kuid algse ootab, et tegutseva restoraninaga linn neid
projekti kaasab siis port soovib, et Vabaduse puiesteest
vaadatakse kaugemale sealhulgas Riia-Turu ristmiku poole,
mis muutusi vajab.
Näiteks praegu on ristmik kahes suunas kergliiklejatele ületamatu. Linna suurimal, kõige kesksemal ristmikul on see tegelikult
üsna mõeldamatu, et selline olukord on.
See on väga tervitatav, et sellised plaanid on seal teha kompaktsemaks,
luua ületus võimalust jalakäijatele. Kuigi üldmulje on eelnõust paljulubav, siis kitsaskohana
toob part välja parkimise detailplaneeringu.
Plaan lubab teha süku alla maksimaalselt umbes 220 parkimiskohta.
Samas on parkimisuuringud näidanud, et vanalinnas on
parkimiskohti juba praegu küll ja veel. Mina hindan, et see on kehvasti natukesest,
see, millist ruumi, milliseid tingimusi loome sellist käitumist.
Me kaasame inimeste poolt eksis, kui ongi väga lihtne autoga
alla parklasse sõita, siis eks hakataksegi palju autoga
sikus käima ja see mõjutab ka omakorda ümbritsevat ruumi.
Mingeid teid pidi peavad need autod sinna saabume.
