Tere kätte on jõudnud esmaspäev, mis tähendab,  et Nova alustab oma nädala esimese saatega. Täna saates kutsume külla õpilasfirma Klaare  ja kindlasti on väga oluline teave. Me oleme kuidagi leidnud 11, räägime ärevusest. Mõni mõte on selline ärevust tekitav. Ja tegelikult me võime proovida selle justkui nagu pilvena  minema saata ja soovitame raamatut lugemiseks. Ma tutvustan raamatut üks imetore asi. Meil kõigil on võimalus juba gümnaasiumis alustada enda firmaga. Aga millega tegeleb õpilasfirma Klaare, saame kohe teada. Tere tutvustage noa vaatajatele, millega teie õpilasfirma tegeleb. Nii meie õpilasfirma toodab siis selliseid hästi omapärasest  käsitööna valminud klaaspudelitest aluseid  ja teeme neid niimoodi, et me kogume restoranidest ülejäänud  siis klaaspudelid kokku, viime need sulatus ahju  ja sellest valmivadki meie tooted. Kas te ise teete neid või keegi teine teete eest,  sest ma usun, et need võivad päris kuumad olla. Selles mõttes me ise viime nad sinna ahju  ja paneme nad sinna. Aga tõesti ahju meie tööle isegi ei pane,  et selle jaoks on olemas spetsialistid, kes seda jälgivad  ja midagi ohtlikku selles protsessis otseselt meie jaoks ei ole. Kuidas teil selline idee tuli? See idee algas tegelikult suvel ja üsna ootamatult. Me olime siis sellisel üritusel nagu häkathon,  mis ongi siuke ideede kogumise üritus. Ja üks hetk me lihtsalt jõudsime kuidagi klaasiniigu  materjalini ja kuna me soovisime väga midagi taaskasutada,  siis leidsime ka, et näiteks klaaspudelid,  mida ei saa viia taarasse, näiteks veini  ja šampanjapudelid on siis midagi, millest võiks meie toode valmida. Ja sealt edasi siis tuligi see idee, midagi sellist,  nagu need ei ole Eestis tegelikult ju varem tehtud,  et on igasuguseid erinevaid klaasaluseid,  aga, aga mitte selliseid, kus on see pudelikuju  ja säilitatud. Ja sealt edasi hakkasime siis selle protsessiga pihta kas  teil on mingi kindel viis siis et kuidas seda sulatada,  et näiteks ma näen, et see pudelikael on veits kõrgemal kui  keha ise. Ja me oleme hästi-hästi palju eksperimenteerinud sellega,  et kuidas kõige parem on teha ja meil on praegu nii,  et osad me teeme keraamilistes vormides,  et nad tuleks alati täpselt samasugused ja ilusad,  et näiteks kui meil tuleb mingi tellimustöö mingi inimese poolt,  et me teeks siis tema enda klaaspudelist midagi,  et siis see tuleb kindlasti alati samasugune  ja ilus välja. Ja siis teised me teeme tegelikult niimoodi,  et Me võtame liiva ja teeme sellest liivast nagu  liivamäekesed ja nendega siis nagu tõstame  selle kaela ka ja ääred ja siis tuleb selline. Tõstetud vorm ja sellega tuleb alati natukene erinev kuju,  mis on täiega ka meie arust. Kuidas teil siiani läinud on, mitu te olete ära müünud? Ära oleme müünud vist isegi peaaegu 80 toodet,  mis on ka meie jaoks väga üllatuslik, et meil  nii kiiresti ja nii hästi on läinud, et vahepeal olid siin  ikkagi jõulud ja pühad ja väga palju inimesi jõudis meieni,  mis on ainult rõõm. Edasised plaanid on ka aina ikkagi müüki kasvatada  ja jõuda võimalikult paljude inimesteni. Teil on väga tahetud toode, kas õpilasfirmaga tegeleda on koolikõrvad? Lihtne. Kui päris aus olla, siis see kõige lihtsam asi ei ole,  et korralikult firma tegemine võtab ikka tohutult ohutult aega,  seda enam, et me käime veel ise neid tegemas iga iga nädal  selle alla läheb juba mitu tundi ja turundus  ja kõik ja siis 11. klass on kindlasti üks kõige mahukamaid klasse. Ja tegelikult vahepeal seda aega ikka napib,  aga ma usun, et kui motivatsiooni ja tahet on,  siis on kindlasti tehtav. Ja, ja kindlasti on väga oluline tiim, me oleme kuidagi  leidnud 11 väga õiged inimesed, kellel on erinevad oskused  ja suudame 11 toetada ka rasketel hetkedel. Mis on olnud siiani teie õpilasfirmaga, siis kõige raskem  moment Alati hästi raske on see jaanuari periood,  kui jõulud olid just ära, siis oli hea müük,  kõik tundus nii lilleline, aga siis nüüd jaanuaris,  inimestel on raha otsas, kõik tegid kingitusi,  on ju. Et siis kõik niimoodi natuke vaibub ära. Et see on selline natukene võib-olla siis rahulikum hetk  meie jaoks, kus ei ole nii palju tegevust,  aga seda enam, et nüüd on siis see raske koht,  et kust leida need uued inimesed, kes, kes meie toote leiaks ja,  ja võiks ju öelda, et justkui iga asi on väljakutse,  sest me pole ju mitte kunagi varem firmat loonud  või firmaga tegelenud, aga samas pigem võtame seda kui  positiivset õppimiskogemust, kuidas teie tooteid osta saab? Selleks on päris mitu viisi, et praegu me kasutame jaga platvormi,  et sealt võib meie tooted leida ja siis muidugi saab meiega  ühendust võtta läbi Instagrami või Facebooki  ja käime aktiivselt laatadel ka, kui on tulemas mingisugune  käsitööd või disainilaat, siis meid võib kindlasti sealt leida. Mis teie tulevikuplaanid on? Hetkel oleme võtnud oma sihiks jõuda ka näiteks  vinoteekidesse restoranidesse siis disainipoodidesse,  et inimesed saaksid ikkagi jõuda meie toodeteni  või siis need saaksid kaunistada mõnda ilusat restorani,  mille atmosfääriga meie toode võiks väga hästi sobida. Ja üldiselt loodame lihtsalt jõuda oma missiooniga  võimalikult paljude inimesteni, et klaarealused saaksid. Iga Eesti inimese kodu kaunistada. Kas teil on plaaniga päris firmaks saada? No kui meil nüüd väga hästi läheb, siis see oleks kindlasti  super äge. Aga, aga eks vaatab, kuidas meil me oleme umbes  poole peal, nii et pool on veel minna ja seiklused veel  ootavad meid ees. Kuid eks tulevik näitab, mis, mis juhtub. Aitäh teile. Täna. Aeg-ajalt ärevust tunda on okei kuid sa ei tohiks su  igapäevast elu segada. Peaasjalikult. Teha, kui tunned end ärevana Mis on ärevus ja miks me seda tunneme? Ärevus on tegelikult selline igati normaalne,  kaasasündinud emotsioon et see aitab meil elus erinevate  keeruliste olukordadega paremini toime tulla. Ja tegelikult selle me pärisime oma esivanematelt,  et võime ette kujutada, et kunagi kiviajal,  et kui mingi tiiger hüppas kuskilt põõsast välja,  siis oligi just ärevuse reaktsioon see, mis aitas meil  kuidagi põgeneda ja ära joosta. Aga võib-olla tänapäevases maailmas? Kui näiteks auto sõidab kiire hooga meie poole,  siis just ärevuse reaktsioon on see, mis,  mis aitab meil nagu kiiresti eest ära hüpata. Aga mureks saab ärevus siis, kui meie keha reageerib  ärevusele siis ka, kui me tegelikult sellises otseses ohus  ei ole. Kuidas sinuga on, kas sina ka vahel ärevust tunned  ja mis olukordades see võiks juhtuda? Vahel tunnen küll, kas on vahel mingi näiteks enne mingit koolitööd,  võib-olla. Või ei tea midagi sellist? Ja just, et sellised ongi olukorrad, kus tegelikult me ju  ohus ei ole, aga meie pea justkui kujutab ette,  et see olukord on meile kuidagi ohtlik. Ja ja võibki olla täitsa selline olukord,  kus näiteks pead klassi ees midagi teistele rääkima  või ongi mingi kontrolltöö, et nagu otsest ohtu ju ei ole,  aga pea justkui tajub seda sellise ohuna  ja siis me mõtlemegi, et need asjad võivad kuidagi  hirmutavad või ohtlikud olla. Aga mida teha selliste ärevust tekitavate mõtetega? Esimene samm oleks üldsegi hakata tähele panema,  et sellised mõtted on ja mõelda, et millal need mõtted  tekivad ja ja võib-olla, et kuidas need meid tundma panevad  ja kuidas see võib meie käitumist ka mõjutada. Vahel on päris mõnus mõelda mõtetest nagu sellistest  pilvedes taevas, mis nagu tulevad ja lähevad,  et, et tegelikult me võime ka mõtetest niimoodi mõelda,  et mõni mõte on selline ärevust tekitav. Ja tegelikult me võime proovida selle justkui nagu pilvena  minema saata, et nii me ei anna sellele mõttele kuidagi  jõudu juurde, et me teadvustame, et ta on seal,  aga me saame vaadata, et kuidas ta meist justkui seal taevas  nagu eemale triivib. Aga mõni mõte võib-olla selline kiuslikum  ja jonnakam, mis tahab nagu justkui rohkem meie tähelepanu. Ja vot selliste mõtetega võib mängida sellist politseiagenti,  et seda mõtet nagu natuke küsitleda ja vaadata eri nurkade alt,  et kas see mõte on ikka nagu päris selline tõene mõte,  et tihti kipub meelest minema, et kõik mõtted ei ole alati  100 protsenti tõesed, mis meile pähe tekivad. Ja siis tasubki mõelda, et kas sellest mõttest saaks natuke  teisiti mõelda. Ja päris hea on vahepeal teha ka endale endaga selline stopp,  et selline väike paus, et kui tunnetad, et mingi mõte  tekitab ärevust siis tehagi selline väike mõttekoht,  niisugune paus. Mõelda, et kas selle mõtte saaks äkki. Kas selle mõtte kõrvale võiks leida mingi sellise abistava mõtte. Ja vahel aitab super hästi ka selline küsimus,  et mida ma sellises olukorras oma sõbrale soovitaksin,  aga kuidas ennast ärevuse korral aidata? Suur roll ongi tegelikult nende mõtete märkamisel  ja nende tunnete märkamisel. Et tihti aitab isegi see, kui mõtled ärevaid mõtteid  ja tunned ärevust ja siis ütledki iseendale välja,  et praegu tekkis mingi ärev mõte või tunnen ennast praegu  natuke ärevana, et juba sellel võib teinekord nagu päris  selline mõnus mõju olla, et võib juba, see võib seda ärevust  kuidagi vähendada. Lisaks aitab väga hästi see, kui keskendudagi praegusele  hetkele sellega, mis sinuga tegelikult praegu toimub,  kas siis näiteks mõne teateloleku harjutuse kaudu? Või või, või võtta paar sellist hetke hingamiseks,  et tegelikult, kui me muretseme, siis meie mõtted,  need ärevad mõtted ongi ju tihti suunatud sellele,  et mis näiteks minevikus toimus või või mõtleme tulevikule,  et asjadele, mis võivad, aga üldse ei pruugi juhtuda. Et kui me tuleme siia nagu praegusesse hetke enda mõtetega,  siis tegelikult see juba toobki seda ärevust päris mõnusalt alla. Ja üks võimalus, kuidas tullagi siia, praegusesse hetke ja,  ja keskenduda sellele, mis sinuga toimub,  on ka teha mõnda sellist tegevust, mis paneb sind nagu hästi  tundma ja mis aitaks ka sellist tähelepanu natuke köita. Selleks võib-olla näiteks ma ei tea millegi mõnusa  küpsetamine või, või sõbraga rääkimine. Tuled sa ka mingi sellise mõnusa tegevuse peale,  mis sind võiks toetada? Näiteks küpsetada või vanavanematele helistada. See on super, hea mõte peakski oma vanaemale helistama. Aitäh. Ja lõpetuseks veel üks vahva raamatusoovitus. Ma tutvustan raamatut üks imetore asi. Selle autor on Rebecca utremer, kes on ka raamatu  illustraator ja joonistan raamatu kaunid  ja fantaasia rikkad pildid eesti keelde on  selle tõlkinud Indrek kohv. Raamatu peategelased on Jana ja tema eluaegne sõber Har polikarp. Ühel päeval, kui minus oma aias kirsi poalt ukkuma jääb,  kerkib tema meeltesse üks kauge mälestus. See ongi imetore asi, mis ühteaegu haruldane  ja tavaline tühine ja tähine, kuid samas ümmargune  ja kandiline. Kui ärkakar ta kominuse unes katkestab, ei suuda Jänku seda  ime toredat asja enam meenutada. Koos püüan nad seda mälestus üles leida. Need kõik koos läbi elatud hetked tõestada nende sõprust  nii raskematel kui ka kergematel aegadel. Ma soovitaks seda raamatut igas vanuses inimestele,  sest see on väga õpetlik ja hariv. Aitäh vaatamast, tänaseks ongi saade läbi. Aga ootame teid juba tagasi, homme kell pool viis  ja pool seitse.
