Liitumisjoone akud on tänapäeval igal pool,  ilma nendeta me ei kujutaks oma elu isegi ette. Selle kümnendi lõpuks vajame me 14 korda rohkem liitumine akusid,  kui me neid tootsime mõned aastad tagasi. See kiire kasv toob kaasa ka tohutu vajaduse tooraine järele,  millest need akud oleksid tehtud. Kõik materjalid, liitumine akudes on kriitilised maavarad,  mis tähendab seda, et Euroopa liidus on probleem nende  tarnega ning nende materjalide järele on globaalselt tohutu nõue. Kuidas seda probleemi lahendada, et ka tulevikus oleks meil  piisavalt agusid. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlased  asusid otsima akude tootmiseks vajalikke ühendeid väga mõistlikust,  kohast, vanadest akudest. Kasutatud liitiumioon, akude ümbertöötlemine ei ole midagi uudset,  ka tööstus teeb seda hetkel, kuid tööstus teeb seda madala  efektiivsuse ga ja taastab ainult valitud materjalid,  mis on neile kõige majanduslikumalt kasulikumad. Üks põhilisi probleeme, mis on liituminagude ümbertöötamise,  on see, nad on väga keerulise keemilise koostisega  ehk meil on tohutult erinevaid materjale siin sees  ja nende nii-öelda taastamine ja eraldamine hakkab 11  mõjutama ja segama. Seetõttu kõikide materjalide kättesaamine kõrge puhtusega on  suur probleem ja ka komistuskivi hetkel tööstuse jaoks. Meie oleme pannud põhirõhku sellele, et me oleksime  võimeline efektiivselt ümber töötlema ja kätte saama kõik  põhiaku komponendid sekundaarse toormena. Kuidas saavad meie teadlased hakkama sellega,  mida maailmas veel hästi ei osata? Esimese sammuna me laeme akud tühjaks, et oleks ohutu neid avada,  sest siin on ülimalt tuleohtlikud solvendid sees  ja leek ja plahvatus on garanteeritud. Meie avame nad ära, eraldame eri materjalide ks. Seejärel purustame. Kui me võtame selle ja soovime siit saada kätte need  väärtuslikud metallid, siis peame me neid töötlema kangete happelahustega. Esimese sammuna Me lahustame üles need metallid  ning järgmise sammuna saame selektiivselt need sadestada  välja ja seeläbi saame me eraldada liitiumi. Kobaldi. Nikli. Mangaani ja ka grafiidi. Mida nende erinevate vanadest akudest välja sõelutud  keeruliste ühenditega peale saab hakata? Ümbertöödeldud ning eraldatud ning taastatud materjale saab  suunata tagasi tööstusesse. Agutööstus on neist kõige nõudlikum puhtuse tõttu,  kuid madalama puhtusega saadud sekundaarsed. Toormed sobivad näiteks terasetööstuse, se  alumiiniumitööstusesse ja laialdaselt ka mujale,  kus on just kriitilised metallid. Ülimalt olulised. Üks asi on saada kätte pisike purgike väärtuslikku värvilist  pulbrit kuid Euroopa ja maailma vajadused on märksa suuremad. Suuremad on ka meie teadlaste eesmärgid. Nii nagu ikka traditsiooniliselt hakkab igasugune  fundamentaalne uuring, milles kasvab edasi rakendusuuring  pihtalabori skaalal. Lisaks fundamentaalsengule tegeleb meie rühm  ka protsesside suuremal skaalal optimeerimisega  ning selleks meil on hetkel jooksmas ETAGi arendusgrant. Just selle nimel, et me saaksime väikses,  sest labori skaalast paaris grammist minna juba suuremate  kilogramm skaalale. Et see tehnoloogia võiks paari aasta pärast olla juba  reaalselt rakenduses. Nagu kõik suured asjad algavad väikestest,  saab iga kaasmaalane sellesse olulisse ringi oma panuse anda. Ehk siis see, et mul ka kodus on üksikaku,  mis on ülejäänud ka see tuleks saata õigesse kogumispunkti  ning sealt omakorda ümbertöötlemise, sest see on ainuke viis,  kuidas me suudame hetkel esimese asjana Euroopa  varustuskindlust tagada, kuid ka hiljem globaalsed,  sest need kaevandatavad mineraalid, millest me toodame neid  akude jaoks vajalikke materjale. Nende jätkusuutlikkus on piiratud.
