Keskkonnainspektsiooni keskkonnaosakonna nõunik himat Maran ütles aastaid kokkuvõttes, et kuigi rahul olla ei saa, tuleb tõdeda, et õigusrikkumiste hulk väheneb. Aga see, ma arvan küll, viitab juba teatud muutusele inimeste käitumises. Õigusrikkumistega lähenemine on viimastel aastatel eriti torganud silma ettevõtluse osas ja, ja see on seal seletatavad vähemalt osaliselt sellega, et mõni aasta tagasi seoses Euroopa Liiduga ühinemisega lisandus väga palju uusi õigusnorme uusi nõudeid, eriti just ettevõtjatele oli näha, et alguses nende järgi oma eluseadmine väga lihtsalt ei läinud, kuid nüüd on vähemalt osa ettevõtjaid on suutnud siis hakata nende nende uute nõuetega arvestama. Himod Marani sõnul tõid 2006. aasta reostused välja selle, et ametiasutused ei teadnud täpselt, mis on nende ülesanded. 2007. aastal on koostöö oluliselt paranenud ja tööjaotus selgemaks räägitud. Kohe saab kaante vahele ka merereostustõrje plaan. Himod, ma arvan, lisas aga, et rahul olla keskkonnakaitsjad siiski ei saa. Murelikuks teeb näiteks olukord jäätmekäitluses kuskil kehtestatud uusi reegleid täies ulatuses ei täideta. Kaitsealadel kihutatakse maastikku autodega metsa all. Endiselt on nõrk valmisolek mere reostusteks. Mis on tore, on see, et, et on viimasel ajal kasvanud võimekus mere reostusi avastada. Aasta algusest saab nii piirivalve kui keskkonnainspektsioon Euroopa mereohutusagentuurilt satelliitpilte pidevalt, nüüd on ka piirivalve saanud endale täiendavalt aparaadid reostuste tuvastamiseks lennukilt, nii et see võimekus kasvab. Ei ole väga rõõmustav olukord. Meie suutlikkusega reostuse avastamise korral süüdlane üles leida. Ka Eestimaa looduse fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm toob 2007.-st aastast esile, et inimesed muutuvad üha teadlikumaks ja keskkonnakaitse ei ole enam ainuüksi keskkonnaorganisatsioonide õlul. Negatiivne pool on seotud peamiselt energeetika. Aga energeetika tahab areneda ja laieneda, tekivad vastuolud. Põlevkivi arengukava on hetkel arutelu all ja seatakse tõenäoliselt kaevandamise maht 20 miljonit tonni aastas ehk see on palju rohkem kui meie või Eesti keskkonnaühenduste koda ja pakkus, et see võiks olla maksimum 15 miljonit aastas. Ja nüüd, kui vaadata sellele, et kuidas neid alternatiive leida, siis on hea asi see, et valitsuskoalitsioonilepingus on ära sõnastatud, et tehakse taastuvenergeetika teemaplaneering, aga hetkel ei tea mina ega keegi teine, eriti sellest, et millal ja kas ikkagi valmis saab. Kui me vaatame merealadele, siis on räägitud palju taastuvenergeetika arendamisest avamerel palkide näol, aga hetkel on väga nõrgalt määratletud Eesti vetes paiknevad merelised, kaitsealad ja mõned alad. Potentsiaalsed alad, mis tuuleenergeetikud on välja valinud, on tõenäoliselt kaitsealade staatuses. Mõnede pärast ehk Eesti riik peaks nagu hästi kiiresti välja painime, ära määratlema, millised alad meredel kuuluksid kaitse alla, millised võiksid, et minna tuuleenergeetika arendamise alla. Jüri Ott sõlmi sõnul tuleks üle vaadata ka turba kasutus ja läbi mõelda hüljatud turbaväljade saatus. Pikaajalised terviklikud plaanid puuduvad ka paekivikaevanduste osas. Paekivikaevandused, see ja Tallinn-Tartu maantee me teame, me kõik vajame seda maanteed, aga selles plaanis puudub nagu asjaolu, et kust võetakse see kruus ja killustik, mis maantee alla pannakse, praegu me teame, et Kose vallas kohalikud on väga vastu sellele kaevanduse rajamisele. Keskkonnaorganisatsioonide hetkel ootavad veel ära keskkonnamõjude hindamise tulemust, aga näiteks Ida-Virumaal toimub see, et enamus põlevkivi peal asuvast baasist lihtsalt tõstetakse aheraine mägedesse ja, ja see on väga suur raiskamine. Kokkuvõtteks leidsid asjatundjad, et inimesed on küll hakanud üha enam end ümbritsevale keskkonnale tähelepanu pöörama, kuid puuduvad laiaulatuslikud, üleriigilised plaanid eelkõige loodusvarade kasutamiseks.
