Eesti Helilood. Tervist, mina olen Guido Kangur ja ma väga tänan,
et ivamintsi täna kutsus eesti muusikast rääkima.
Ma võtsin selle pakkumise rõõmuga vastu,
aga kui hakkasin kodus mõtlema, et millest ma siis täpsemalt
või kellest ma räägin, siis ma olin päris suure küsimärgi ees,
sest et see 17 aastat, et mis me siin džässiklubi oleme
pidanud ja ja ka Sõru jazzifestival Hiiumaal saab 17 aastaseks,
siis olin päris suure küsimärgi ees, et keda ma nüüd siis
siit välja valin. Et keeles rääkida, sest kõik need, kes meil külas on käinud,
neid me ju väga armastame ja raha me neid väga kuulata ja,
ja siis ma mõtisklesin ja, ja siis mulle meenus üks džässiõhtu,
kus maarahvale tere tulemast, ütlen jaa ja räägi mõne sõna,
mis täna õhtul plaanis on.
Ja sellel õhtul oli meil vist Aleksander Paal külas koos
teiste muusikutega ja siis ma jäin nagu meenutama,
et selle aja jooksul, kui palju armsaid saksofonimängijaid
näiteks mul silme eest läbi tuli ja, ja isegi enne,
kui me olime alustanud oma muusikaklubiga armastasin ma juba
jazzmuusikat ja ja meenusid mingisugused näiteks Aravete
džässifestivalid ja džässiklubid, mis kunagi olid seal
valguse baaris ja siis mulle meenusid sealt sellised vanad
meistrid nagu Anniku ja pilliroog ja Lembit Saarsalu ja,
ja nõnda nad kõik nagu Silmest hakkasid läbi käima,
siis tuli juba Raivo Tafenau ja Siim Aimla
ja Aleksander Paal ja Tobias Tammearu ja Nikita koos on need
vanad ei kao kuhugi, aga aga sa näed seda uut põlvkonda,
kes peale kasvab selle nägemise üle, on,
on hullult suur rõõm. Ja siis võib-olla laseksime siia näiteks Raivo Tafenau,
seades õhtu rannal, mis siis ka kunagi meie Sõõru Churchill
külas käis ja, ja siis oleks mul näiteks väga sobilik Raivo Tafenau,
palju õnne soovida, ta sai presidendi aumärgi
ja ja võib-olla paneme siis selle. Tuul vaikne.
Viiv pilvedega. Nagu. Sa unustad Jabilvedele kiisuka suu pilgu. Unud Gazas varjusid vaikust ja. Sirelid puistavad teele seedil. Ja et päikesel hom meid A üleseeni seda vaja. Teede liikva joonud. Too ta ülesini seda.
