Väärteokaristusi arvutatakse läbi trahviühiku,
mis on alates 2001.-st aastast olnud nelja euro suurune.
Väärteotrahv saab ulatuda kolmest 300 trahviühiku nii 12-st
eurost 1200 euroni.
Täna tuli justiitsministeerium välja eelnõuga,
mis muudaks trahviühiku kahekordseks ehk maksimumtrahvi
ulatuks pidi 2400 euroni kusjuures miinimumtrahv muutub
tegelikult väiksemaks, sest eelnõu järgi saaks määrata ka
ühe trahviühiku suuruseid ehk kaheksa euroseid karistusi. Justiitsminister Kalle laaneti sõnul soovist trahviühikute
kasvatamist siseministeerium. Kindlasti üks oluline eesmärk on selline ennetuslik meede,
et inimesed, teades, kui palju on teatud õigusrikkumise eest
võimalik karistada, võiksid eeldada, et nad seda
õigusrikkumist toime ei pane.
Teine pool on kindlasti ka see, et õigusrikkumise
menetlemine on ju ka kallimaks läinud.
Miks pärast peab siis seda õigusrikkumise menetlemist laias
laastus kinni maksma kõik maksumaksjad, võib-olla peaksid
rohkem panustama siis need inimesed, kes tegelikult seda
õigusrikkumist toime panevad? Eelnõu järgi kasvavad graafika automaatsete kiiruskaamerate
tuvastatud rikkumiste eest näitlikult.
Kui praegu ületad kiirust 10 kilomeetrit tunnis,
saab trahvi 50 eurot, edaspidi oleks trahv 70 eurot.
Kalle Laanet rõhutab, et inimeste õiguskuulekaks muutmiseks
läheb vaja veel palju rohkemat kui trahvide tõstmist. Et see mõjuanalüüs, mida on tehtud erinevates riikides,
viitab sellele, et see mõju ei ole igavene,
inimesed harjuvad asjadega ja, ja kõige suurem mõju sellel
muudatusel on esimesed kuus kuud ja eks see mõju vaikselt kahaneb. Aga miks kergitatakse trahviühikut just kaks korda,
mitte näiteks neljalt eurolt viiele või kuuele eurole.
Kalle Laanet. Ütleme nii, et ega seal väga põhjalikku analüüsi ei ole.
Siseministeeriumi ettepanek, mille baasil me oleme siis
lennuette valmistanud
