Esimene ettekandja kliimaminister Kristen Michal rääkis
loomulikult palju taastuvenergiast Kui me vaatame ajas tagasi, siis 2010 oli Eestis
taastuvelektri osakaal 10 protsenti, 2015 oli see 16
protsenti 2020 oli see ligi kolmandik ja meie eesmärk siis on,
et eesti summaarselt tarbimisest 100 protsenti elektrist on
kaetud taastuvatest allikatest. Ja millised on siis konkreetsed plaanid,
elektri tootmine algab tootjate valikust
ja valik vähempakkumistest. Me loome kindlasti üsna sellise konkurentsitiheda taotlusvooru,
me toetame tuuleenergiat kuid ei takista hübriidparkide teket,
aga noh, see oluline märkus on, et me toetame tuuleenergiat
ja tingimused on see, et Eesti tarbimise jaoks tekib vajalik
täiendav taastuvelekter.
Salvestust saab investeerimiskindluse salvestus on oma koht turul,
tootjatel jääb motivatsioon sõlmida pikaajalisi
müügilepinguid ja meretuul nagu maismaa tuul saab suurema
investeerimiskindluse esialgne ajakava ja see on üsna
optimistlik ajakava on see, et me jõuame vähempakkumiste
ning 2025. aastal ja maitsma tuul peaks siis olema see esimene,
mis tuleb 2029. aastal ja siis seejärel meretuul. Ettekandeid läbis veendumus, et elektritarbimine suureneb
ja see on hea, sest see viib elektrihinna alla.
Eelkõige mõjutab võrgutasusid maailma energeetikanõukogu.
Eesti rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa tõi omapoolse
näitetarbimise kasvukohta. Kõige suurema tõenäosusega 10 aasta pärast me võime täitsa
optimistlikult uskuda, et meil on 100000 elektrisõidukid.
Kui meil on 100000 elektrisõidukit ja keskmine läbisõit on
seal ütleme 18000 ja keskmine elektrisõidukitarbimine on 20
kilovatt-tundi siis see tähendab, et need sõidukid tarbivad
360 gigavatt-tundi elektrit mis moodustab neli protsenti
tänasest elektritarbimisest.
Lisaks, kui me suudame juurde meelitada ka puidu
väärindamise tehase, mis tarbib tsirka 220 gigavatt-tundi
Eesti näitel siis ja ka võib-olla mõned andmekeskused,
siis ongi meil see vajalik esimene teravat tund koos,
mis annab ka selle julgustuse tarbijale olla paindlikum
ja vastuvõtlikum võrgutasude kui ka maksupoliitika muutmisel. Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk puudutas palju räägitud teemat,
et iga kord tuult ja päikest ei ole. Kui me ise ja meie naabrit installeerimine ümberringi
igasuguseid selliseid nagu tuulest ja päikesest sõltuvaid elemente,
siis tegelikult hästi suure ala peale nad 11 tasandavad ära,
et ühes kohas on tuult, teises ei ole, päris tihti on niimoodi,
et siin Baltikumi juures on täielik tuulevaikus,
aga kuskil Kesk-Euroopas Taani kantis päris tugevad tuuled
ja täpselt samamoodi on vastupidi olnud Kesk-Euroopas on
kuumalaine ja hästi vaikne. Meil jälle siin on natukene tuulisemaks ja tuulevaikse öö ressursid,
tegelikult nad võimsuse järgi peavad olema meil ilmselgelt
täies ulatuses olemas, aga nende kasutustundide arv läheb
väga väikseks.
