Juba mitu päeva kujundanud kõrgrõhuala. Ülejäänud piirkonnad olid aga endiselt tsüklonite võimuses. Põhjapoolsetel aladel 100. lund, lõuna pool  ka vihma. Homseks peaks kõrgrõhuvöönd katma suurema osa  Lääne ja Põhja-Euroopast. Neil aladel on ilm peamiselt sademeteta ja paiguti  ka päikeseline. Kesk-Euroopa on homme jätkuvalt ulatusliku madalrõhuala võimuses,  sajab vihma põhjapoolsetel aladel lund. Skandinaavias ja ka Soome keskosas on homme kõrgrõhkkonna  mõjul ilm peamiselt sademeteta ja päris külm. Külma tuleb Skandinaavias kuni 19 ja Soomes kuni 15 kraadi. Seevastu Läänemere lõunapoolsetel aladel  ja ka Balti riikides, kuhu ulatub madalrõhkkonna mõju,  päris nii külmaks ei lähe. Seal on temperatuur pluss kahest miinus viie kraadini. Lumesaju piir peaks pikkamisi hakkama taanduma Soome lahe  ümbrusest lõuna poole, kuid eeloleval ööl sajab meil Eestis  veel mitmel pool lörtsi või lund, rannikualadel võib tuisata. Puhub mõõdukas ida ja kirdetuul, rannikualadel ulatuvad  puhangud enne keskööd 15 meetrini sekundis. Temperatuur on öösel miinus kolmest pluss ühe kraadini. Homme hakkab pilvkate alates Loode-Eestist hõrenema,  kohati sajab lund. Tuul puhub kirdest ja põhjast viis kuni 10 meetrit sekundis. Homme valitsevad juba pea kõikjal vähesed külmakraadid. Lõuna-Eestis tuleb külma üks kraad Kesk-Eestis kuni miinus  viis kraadi. Mujal on temperatuur miinus kahe miinus kolme kraadi piires. Kuni pühapäevani jätkub meil muutliku pilvisusega ilm,  aeg-ajalt on lootust ka päikest näha. Neljapäeval ja reedel on öösiti külma kuni üheksa kraadi,  päeval kuni kuus kraadi. Nädalavahetusel peaks aga temperatuur pisut tõusma. Nii palju tänaseks ilmast kohtumiseni. Tere õhtust, Eesti suurim piimatöötleja kontsern ühinenud  meiereid otsustas Venemaale müüdava toodangu kogus tänavu  mitte suurendada. Kontserni juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe sõnul põhjustasid  selle otsuse kasva müügirisk, üha ebasoodsamaks muutuvad tollid. Idasuunaline müügikäive kasvab. Ukraina turu arvel. Ühinenud meie reid avab suvel Saparsi linnas esimese Eesti  piimatöötlejana oma tehase. Kuigi meie põllumajanduspoliitikud muretsevad jätkuvalt  siseturu pärast, sõltub Eesti piimandus järjest enam välistult. Ühinenud meie leib müüs läinud aastal ida riikidesse  põhiliselt Venemaale 60 protsenti oma toodangust. Venemaa ekspordi osatähtsust veelgi suurendada on kogu Eesti  piimatööstusele liiga riskantne, leiavad kontserni juhid. Küll aga tasub piimatooteid müüa Ukrainas,  turg on seal alles välja kujunemata ning Eestit  ja Ukrainat seob vabakaubaleppe. Tänavu peaks juba kolmandik idasuunalisest müügikäibest  tulema Ukraina turult. Valmis.
