Väär kohtleva käitumise mõiste spordis on ajas muutunud.
Kui algselt peeti mõiste all silmas füüsilist vägivalda,
siis nüüd hõlmab termin füüsilist, vaimset
ja seksuaalset väärkohtlemist ning hooletusse jätmist pea
ületreenimist Tartu Ülikoolis.
Spordi ja soorituspsühholoogia lektor Aave Hannus selgitas,
et väärkohtlemine spordis on struktuurne probleem
ja otsapidi süsteemi sisse kirjutatud. Kuidas treenereid tunnustatakse, premeeritakse otsapidi
kingib seda, et üritatakse inimestest iga hinnaga siis
maksimumi välja väänata ja siis võib hakata tunduma,
et selle eesmärgi nimel võib kõik, kõik vahendid on sobivad. Tartu ülikooli psühholoogia instituudi bakalaureusetudengi
Marta Mändla hiljutine uurimistöö keskendus uskumustele,
mis väärkohtlemist normaliseerivad.
Ta analüüsis 12 eesti sportlasega tehtud intervjuusid,
uurimistöö kasutus, planeeritud käitumise teooriat,
mille järgi tuleneb inimese käitumine tema isiklikest
hoiakutest ja uskumustest.
Need omakorda kujunevad läbi isiklike kogemuste
ja subjektiivsete normide, jätkab Marta Mändla. Teadlaste töödest on ka välja tulnud, et see sooritus osa on väga,
väga oluline, nii lastevanemad, treenerid,
laste, noorte, sportlaste, täiskasvanud sportlaste enda poolt,
et ollakse väga palju nõus ära kannatama,
kui tulevad tulemused. Intervjuudest sportlastega selgus, et väärkohtlemise kasuks
räägib justkui asjaolu, et sooritus ja distsipliin paranevad
ning motivatsioon tõuseb, kõneleb spordipsühholoog.
Ave Hannus. Et inimesed avaldavad arvamust, et tippspordis muud moodi ei
saagi kogu aeg valus ja vastik olema.
Tõesti, inimesed suudavad ennast sellise hirmutamisega,
kui sind alandatakse või hirmutatakse, suudavad ennast kokku võtta,
sellepärast see väärkohtlemine nagunii nii hästi püsidki
selle hirmule vihaga.
Me suudame ennast mobiliseerida, aga selle juures ei panda tähele,
et mis on selle pikaajaline pikaajaline mõju nädalate-kuudega,
kes on sportlase enesehinnangule ja selle kaudu ka
motivatsioonile tegelikult laastav. Samuti tuli uurimistööst välja, et kui teised lapsed
ja noored on treeneri käe all edu saavutanud,
siis arvatakse.
Treenerimeetodid ei saa olla nii eriskummalised
või halvad.
