Päevakaja. Tere õhtust, kell sai kuus ning te kuulate
pühapäevakümnendat märtsi kokkuvõtvad päevaga
ja mina olen Johannes Voltri.
Politsei tõstis Taavi Rõivase Helsingis jaapani lennult maha.
Postimehe ja Delfi andmetel oli endine peaminister purjus
rõivas ise eitab seda.
Ukraina võis hävitada veel ühe Venemaa 50 kaugluurelennuki,
Venemaa on neid kokku kaotanud sel aastal juba kaks tükki. Rootsi kaitseministri sõnul peaks riik eraldama kaitsele
sinise kahe protsendi asemel kaks ja pool protsenti
sisemajanduse kogutoodangust.
Paljud Eesti ettevõtjad on küberohtudest endiselt
väheteadlikud või ei pane enda kaitsmisele piisavalt rõhku.
Rünnaku toimudes eelistatakse see maha vaikida. Küberkurjategijad on aru saanud, et võib-olla see suuremad
ettevõtted ei ole mõtet rünnata ja mõttekas on vaadata siis
keskmised ja väiksemad ettevõtted, mis on nende jaoks
magusam saak. Külmakraadid tõid soomaale talve tagasi Soomaal laiub jääväli,
mida paljud täna nautima tulid. Oleks võinud ju arvata, et sellele sulale,
mis täna Eelmedal oli, tulebki siis pikema selline suveaeg,
aga tegelikult see käis väga kiiresti üles,
väga kiiresti alla.
Ja mina ei mäleta, et oleks olnud 30 aastaga nii kiiresti
vahetunud see jää pealt vee peale ja siis uuesti tagasi jää peale. Uurimistööst selgus, et sportlased on sageli valmistulemuste
nimel taluma väärkohtlemist. Teadlaste töödest on ka välja tulnud, et see sooritus osa on väga,
väga oluline nii lastevanemad, treeneritel,
laste, noorte, sportlaste, täiskasvanud sportlaste enda poolt,
et ollakse väga palju nõus ära kannatama,
kui tulevad tulemused. Ning öösel ja homme päeval on selge ja vähese pilvisusega
sajuta ilm.
Öösel on külma neli kuni 10 kraadi, päeval on sooja kolm
kuni seitse kraadi, rannikul on kohati null kraadi. Alustame uudistega välismaalt.
Militaarportaal difens.
Ekspress kirjutab, et Ukraina võis hävitada veel ühe vene A 50.
Kaugluurelennukiportaal viitab ühe Ukraina analüütilise
grupi satelliidipildile Venemaal paiknevast lennukiremonditehasest.
Portaal lisas, et Venemaa jaoks on 300 miljonit dollarit
maksev kaugluurelennuk ülioluline ja raskesti asendatav vara.
Sel aastal on venelased kaotanud juba kaks luurelennukid A 50. Rootsi kaitseminister Paul Johnson lausus,
et Rootsi peab riigikaitsesse investeerima rohkem kui praegu.
Rootsi täidab praegu NATO seatud eesmärki kulutada
riigikaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Rootsi kaitseministri hinnangul peaks tase lähenema kahele
ja poolele protsendile. Ameerika Ühendriikide mereväe teatel asus lähis ida poole
teele sõjalaev, pardal varustus ajutise kai ehitamiseks Gazasse.
President Joe Biden lubas, et USA ehitab Gaza rannikule ujuvsadama,
mis võimaldaks seal vastu võtta abisaadetisi.
Seni on abi kohaletoimetamine maa- ja õhu kaudu osutunud
raskeks ning ohtlikuks.
Maailma toiduabiprogramm peatas abisaadetiste viimise
kaaslasse pärast seda, kui nende kolonnid sattusid tule alla
ja neid rööviti. Pentagoni teatel võtab kai ehitamine 60 päeva.
Abiks on ka sõjavägi. Jätkame Eestist, paljud ettevõtjad on küberohtudest endiselt
väheteadlikud või ei pane enda kaitsmisele piisavalt rõhku.
Rünnaku toimudes eelistatakse see maha vaikida,
tegelikult aga tuleks käituda just vastupidi.
Kadri Põlendik räägib lähemalt. Kui rääkida küberrünnakutest ettevõtete suunal,
saavad statistika järgi peamiselt pihta info
ja sideettevõtted.
Seda mõjutab asjaolu, et nende klientide vastu tehtud
rünnakud toimuvad justkui ka nende vastu.
Milline on telekomiettevõte Telia kogemus,
räägib selle küberturvalisuse valdkonna juht Margus Vaino. Meie näeme seda enda süsteemides, meeneme ründeid meie
võrkude pihta ja me näeme ründed oma klientide võrkude pihta.
Ja meil on olemas siis lahendused, mis need ründed tõrjuvad.
Kus me nagu muret näeme, on see, et sageli nende rünnakute
varjus näiteks ummistus rünnakute varjus üritatakse murda
samal ajal sisse ja ettevõtete infosüsteemidesse. Telia tellis hiljuti uuringu, millest selgus,
et paljudes ettevõtetes on jäänud IT-turvalisusega
tegelemine tagaplaanile.
Juurde on tulnud firmasid, mis ei ole küberohtudega
tegelemiseks üldse valmis.
Margus Vaino sõnul kurjategijad arenevad
ja õpivad ning nende ründed muutuvad üha targemaks
ja täpsemaks. Küberkurjategijad on aru saanud, et võib-olla see suuremad
ettevõtted ei ole mõtet rünnata ja mõttekas on vaadata Ta
siis keskmised ja väiksemad ettevõtted, mis on nende jaoks
magusam saak.
Võib-olla suuremates ettevõtetes on olevat paremad süsteemid
ja samuti on olemas ka vastupidavus eesti rünnakutele,
siis väiksemates ettevõtetes sageli küberhügieen madalam
ja nad võib-olla on kiiremini nõus ka maksma ära lunaraha. Küberrünnaku ohvriks sattunud ettevõtted eelistavad juhtunu
maha vaikida.
Tavapäraselt kipub see olema lunavararünnak,
kus kogu firma süsteem, kõik failid ja andmed on võetud
pantvangi ning nende tagasisaamiseks tuleb maksta.
Seega on ettevõttel jäänud küberturbe vallas justkui midagi tegemata,
kuid see ei anna põhjust häbenemiseks, leiab küberturbe
ettevõttes Aybers tegevjuht Jürgen Erm. Kui andmed ja süsteemid ära krüpteeritakse,
see on küberrünnaku lõppfaas.
Aga see, kuidas ründaja jõudis ettevõte süsteemidesse,
see on alati nii-öelda kõige huvitavam osa.
See ongi see koht, kus me saame rakendada erinevaid kaitsjaid,
aga siin ongi jälle see koht siinjuures,
et seda infot tuleb jagada ehk et me teaksime,
kuidas asjad toimusid tänu sellisele avalikule jagamisele
saad tegelikult kaitsed teisi ettevõtteid,
nad saavad võtta teie nii-öelda siis kogemuse arvesse
ja laiemalt, kui me mõtleme, millised huvid võivad olla meie
naaberriigil Eesti IT-süsteeme kahjustada siis tegelikult
siin kollektiivselt. Me olemegi ühel pool rindejoont. Saivers pakub ka ettevõtetele võimalust lasta end häkkida,
et turvavõrgustik proovile panna ja mis on tulemus,
vastab Jürgen Erm. Kordagi pole olnud seda, et kus meie ründajad siis ei oleks
ettevõttele ligi saanud.
Sa saad riski minimiseerida, sa ei saa seda riski täielikult
ära võtta. Välisminister Margus Tsahkna ja Eesti äridelegatsioon viibib
täna Jaapanis.
Delegatsiooni liige Taavi Rõivas tõsteti Helsingis aga eile
õhtul lennukilt maha.
Delfi ja Postimees kirjutavad, et rõivas oli purjus.
Pealtnägija sõnul tekkis Rõivasel lennuki meeskonnaga vaidlus.
Hiljem saabusid lennukisse politseinikud,
kes endise peaministri lennukist välja viisid. Taavi Rõivas ütles Postimehele, et jutud tema purjusolekust
on laim ning tal tekkis lennukis stjuardessi vaidlus
sülearvuti kasutamise pärast.
Ta lausus, et on esitanud fineerile ametliku kaebuse koos kahjunõudega.
Hiljutine uurimistöö proovis aga mõista uskumusi,
mis spordivaldkonnas väärkohtlemisega seoses levivad.
Näiteks selgus, et kui väär kohtlev käitumine viib
sportlaste arvates heade tulemusteni, on nad sageli valmis
sellega leppima. Lähemalt räägib novaatori teadustoimetaja Sandra Saar. C väär kohtleva käitumise mõiste spordis on ajas muutunud.
Kui algselt peeti mõiste all silmas füüsilist vägivalda,
siis nüüd hõlmab termin füüsilist, vaimset
ja seksuaalset väärkohtlemist ning hooletusse jätmist pea
ületreenimist Tartu Ülikoolis.
Spordi ja soorituspsühholoogia lektor Aave Hannus selgitas,
et väärkohtlemine spordis on struktuurne probleem
ja otsapidi süsteemi sisse kirjutatud. Kuidas treenereid tunnustatakse, premeeritakse otsapidi
kingib seda, et üritatakse inimestest iga hinnaga siis
maksimumi välja väänata ja siis võib hakata tunduma,
et selle eesmärgi nimel võib kõik, kõik vahendid on sobivad. Tartu ülikooli psühholoogia instituudi bakalaureusetudengi
Marta Mändla hiljutine uurimistöö keskendus uskumustele,
mis väärkohtlemist normaliseeruvad.
Ta analüüsis 12 Eesti sportlasega tehtud intervjuusid jätkab
Marta Mändla. Teadlaste töödest on ka välja tulnud, et see sooritus osa on väga,
väga oluline, nii lastevanemad, treenerid,
laste, noorte, sportlaste, täiskasvanud sportlaste enda poolt,
et ollakse väga palju nõus ära kannatama,
kui tulevad tulemused. Intervjuudest sportlastega selgus, et väärkohtlemise kasuks
räägib justkui asjaolu, et sooritus ja distsipliin paranevad
ning motivatsioon tõuseb, kõneleb spordipsühholoog.
Ave Hannus. Tõesti, inimesed suudavad ennast sellise hirmutamisega,
kui sind alandatakse või hirmutatakse, suudavad ennast kokku võtta,
sellepärast see väärkohtlemine nagunii nii hästi püsidki
selle hirmu ja vihaga.
Me suudame ennast mobiliseerida, aga selle juures ei panda tähele,
et mis on selle pikaajaline pikaajaline mõju nädalate kuudel,
kes on sportlase enesehinnangule ja selle kaudu ka
motivatsioonile tegelikult laastav. Täna Ida-Virumaal toimunud esimene Ahtme rahvapillifestival
bajaani nupukesed tahetakse teha traditsiooniliseks.
Rene Kundla jätkab. Festivali bajaani nupukesed osalejate seas oli eelmisel
aastal Eesti noorte akordionitähtede konkursi võitnud
Angeelika Igoševa.
Neiu sõnul on mõnus osaleda ka neil üritustel,
kus eesmärgiks pole kohtade jagamine. Selliste üritustel on palju mõnusam mängida,
kuna ei ole sellist kohustust ja mingit ärevustunnet,
et oh, sa pead olema parim ja nii edasi,
et kõik peab olema perfektne. Kohtla-Järve Gümnaasiumi abiturient ja Heino Elleri
muusikakooli õpilane on akordionimänguga tegelenud üle 10 aasta.
Noore muusiku sõnul meeldib akordion talle muusikariista
paljude võimaluste poolest. Seal on niivõrd erisugune ja särav kõla,
et see kõla ei sarnane üldse teise pilliga lisaks akordion,
niivõrd universaalne pilguna.
Sellega saab mängida klassikat, sellega saab mängida rahvamuusikat.
Sa saad ennast saata näiteks viiulil, sa võid ainult viisi mängida,
aga akordionil sa võid mängida, viisi ennast saata,
seal neid võimalusi on väga palju. Bajaani nupukestel oli osalejaid lisaks Ida-Virumaale ka
Maardust ja Tallinnast.
Ahtmest raadiouudistele Rene Kundla. Kui eelmise nädala sulailm tõi Soomaa üleujutus v siis selle
nädala külmakraadid tõid sinna talve tagasi.
Nii laiub nüüd soomaal jääväli, mida tänase ilusa ilmaga
paljud nautima tulid.
Kristi Raidla käis kohapeal. Kui eelmise nädala sulailm päikeselised päevad
ja esimene linnulaul andsid lootust saabuvaks kevadeks
ja soomaal laius vesi, siis selle nädala külma tõid siia
talve tagasi.
Paks jääkiht tekkis soomaal tegelikult juba aasta alguses,
kuid sulailmadega jäise ujutus vee alla jätkab Soomaa giid
Aivar Ruukel. Kui see vesi seal ka peal oli, siis vesi vajus ära,
nüüd on see uuesti sealt alt väljas ja jälle uus jää ka tänu
ühistele külmadele oleks võinud ju arvata,
et sellele sulale, mis täna Eelmedal oli,
tulebki siis pikem selline suveaeg, aga tegelikult see käis
väga kiiresti üles, väga kiiresti alla.
Ja mina ei mäleta, et oleks olnud 30 aastaga nii kiiresti
vahetunud see jää peal, et vee peale ja siis uuesti tagasi
jää peale. Täna Tõrama puisniidu juurde liikunud autode rivi meenutas
käiku imearstini iguli juurde filmis keskea rõõmud.
Siin võis aga lisaks keskealistele näha teisigi
ja imeravimiks pidada üle niidu laiuvat jää välja
ja seda tuldi nautima nii lähemalt kui kaugemalt.
Inimesed tundsid umbes kolme ja poole kilomeetri pikkusest
uisuväljast mõnuni uiskudel kui ka tõukekelkudega sõites. No super, tõesti super, ma olen teist korda üldse nende
uiskudega jääl ja ja ma olen nii vaimustuses,
ma panin ikka päris kaugele sinna, tuigerdasin vahepeal,
aga väga hästi läks preemia Tartust esimest korda soomaale
ja tulid ekstra selle jää pärast siia tänavaid just.
Ja võtsin uisud ka igaks juhuks kaasa.
Et äkki saab uisutada, mis annab see uisutamine siin
niimoodi vabadusse liik, kui ta nii-öelda,
et tegelikult väga mõnus lapsepõlv sai uiskudel mööda saadetud. Seal on mõnus, tähendab niukse paraja koormuse
ja sihukese hea enesetunde.
Mis sulle kõige rohkem meeldib selle uisutamise juures siit
hästi Irissi.
Kui pikka ringi sina tegid?
Täiesti lõpus ei käinud, tulin natuke varem ära,
üliäge, ma, mul ei ole sellist kogemust varem olnud,
et jäise loha peal uisutada, kus on puud,
kus on kivid see jää välja ulatus on ikkagi metsik. Miks teil uiske ei ole, siin on ju nii mõnus uisuväli,
me tulime eksprompt selle mõtte peale, et tuleme vaatama,
et mis siin pole kunagi käinud, lihtsalt tulime,
mõtlesime alguses toimuga nuusutama, aga siis tuli välja,
et hoopis jää peal ei saa kasutada.
Nii et siis oleme oma jalanõudega. Raadiouudistele Pärnumaalt soomaalt Kristi Raidla Ning homsest ilmast räägib nüüd sünoptik Ele Pedassaar. Öö tuleb meil selge või vähese pilvisusega
ja sajuta. Mandril puhub nõrk muutliku suunaga tuul,
saartel kagu ja idatuul kolm kuni kaheksa,
puhanguti 11 meetrit sekundis.
Külma on neli kuni 10 kraadi, saarte rannikul on kohati kuni
kraad külma.
Päeval on päikesepaisteline ja sajuta ilm,
mandril puhub nõrk muutliku suunaga tuul,
saartel ja läänerannikul ida- ja kagutuul kolm kuni üheksa,
saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kolmest pluss seitsme kraadini,
rannikul on kohati null kraadi. Aitäh, et kuulasite kena õhtut.
