Tartu Ülikooli kliinikumi andmetel teavitati eelmisel aastal
kokku 66-st võimalikust ajusurmas doonorist.
Ligi pooltest said ka reaalsed elundidoonorid.
Enim siirdatakse Eestis neere, millele järgnevad
Maksosiirdamised vähem aga kopse ja kõhunääret.
Ajusurmas potentsiaalsete doonorite arv sõltub aga mitmetest asjaoludest,
ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsiooni keskuse
direktor doktor Virge Pall. Kui palju on selliseid äkilisi haigestumisi,
kus tõepoolest siis on tegemist aju katastroofiga.
Kui palju on selliseid õnnetusi, kus inimese aju vereringet
ei õnnestu taastada ja ajutegevust ei taastu? Olenevalt organist kehtivad doonori näga teatud nõuded,
jätkab kliinikumi kopsukliiniku juhataja Tanel Laisaar. Näiteks alkohol kahjustab maksa, eks ja krooniline
alkohoolik maksa doonoriks üldjuhul ei sobi,
aga kopsuleid ei alkohol midagi.
Et noh, on muidugi mõned üldised asjad, mille puhul
välistatakse nagu doonorlus üldse, et on mõned niisugused
ülekantavad nakkused näiteks ja. Elundidoonorite keskmine vanus oli Eestis eelmisel aastal 45 aastat.
Laisaare sõnul liigub üle maailma aga doonorite keskmine
vanus ülespoole. Traumat Bism on Eestis tõesti vähenenud,
ehk siis selliseid raskeid avariisid ja,
ja sedasorti traumasid, kus on taaspöördumatu ajukahjustus,
tekkinud, et neid on vähem, aga sellest tulenevalt on siis
ka nooremaid doonorid vähem ja, ja vanemas eas ajukahjustust
tekibki siis insultide ja, ja, ja sedasorti asjade
tagajärjel Riikidevahelises võrdluses asub Eesti doonorluse näitajate
poolest keskel.
Kõige suurem on doonorluse aktiivsus tavapäraselt Hispaanias,
Portugalis, madalaima ka endistes Ida-Euroopa riikides,
nagu Bulgaarias ja Rumeenias, räägib pall. Hispaanias on tehtud väga palju erinevaid riiklikke programme,
teavitustööd väga erinevatel tasanditel alates põhikoolist,
kus juba nukukooliprogrammis räägitakse lastele,
mis on doonorlus, milleks see on vajalik
ja teine erinevus on kindlasti veel sellest,
et meie kasutame Eestiski nii ainult ajusurmas doonoreid,
aga Hispaania Portugali näitaja puhul nemad kasutavad ka
neid inimesi, kellel on tekkinud südame,
seiskus. Kuigi elektrooniliste tahteavalduste arv on ka Eestis kasvamas,
siis endiselt levib ühiskonnas ekslike eelarvamusi
ja tõekspidamisi, mis elundidoonorluse nii-öelda õide
puhkemist takistavad, lisab pall. Olen kuulnud näiteks seisukohta, et inimesed ei julge oma
tahteavaldust teha, kardavad, et kui neil on tahteavaldus
tehtud ja siis nad satuvad haiglasse, et siis neid enam ei ravita,
vaid võetakse kohe kui võimalikke doonoreid,
mis kindlasti tõele ei vasta, vaid ikkagi arstide esmane
kohus on päästa selle inimese elu.
