Ta lendab lillest lllesse ja lendab mesipuu poole  ja tõuseb õuepilv ülesse ta lendab mesipuu poole. Nii algab Juhan Liivi luuletus, ta lendab mesipuu poole,  milles kumiseb, sumiseb meie kõikide eestlaseks olemine. Kui aga iutada sellest luuletusest isamaade  siis võib võtta mesipuud kui midagi kõrgemat ülemat,  suuremat, mille poole me kõik püüdleme. Või kas ikka püüdleme? Kas mina tahan olla mesilane üks tuhandete seast? Aga sina, aulik, televaataja? Mesilane ei praali, et tal pole teisi mesilasi vaja. Ja ka mina ei askelda täna kaamerate ees üksi,  vaid koos sõber Velloga. Nagu mesilastel on meilgi tööjaotus. Vello teeb, mina räägin. Vello läidab nüüd suitsulõõtsa. Suitsu haistes, oletavad mesilased, et peavad tulekahju  tõttu mujale kolima. Imevad meepõied mett täis ja nende tagakeha ei paindu enam  nõelamiseks küllalt hästi. Suitsutamisega tuleb olla tagasihoidlik,  sest mesilased surevad vingu kätte samamoodi nagu kõik loomad. Veel paari sajandi eest oli üsna tavapärane,  et mee kättesaamiseks hukati suitsuga kogu mesilaspere  sest ka vanad eestlased ei pidanud nõelata saamisest. Lugu. Muide, Jingis Kaani pojapoeg Hubilai kasuta kas mesilasi sõjas? Hiina kindlust piirates lasi ta heita kiviheitemasinatega  mesilastarusid üle müüride. Teiselt poolt mesilase mürk aitab liigese,  valude ja veresoonte ahenemise vastu. Vello, ma paluksin siia üks doos. Meest mesilase mürgist ja muudest mesindusproduktidest ei  pea lugu üksnes inimesed, vaid ka loomad,  näiteks sipelgad, mullakuklased, nemad võivad virutada päeva  jooksul tarust terve kilo mett. Samuti käivad tarus askeldamas hiired, rotid,  nugised ja siis veel see pruun karvane, noh paneb veel käpa  niimoodi nina ette ja teise teise käpaga koogib,  jääb suhu. No mis ta, noh, noh, mesi käpp. Inimesed kujutavad karu ette armsa ja natuke ohmukese loomana. Tegelikkuses on aga meie metsades elav pruunkaru terane  ja osav kiskja. Karule meeldib jah, niisugune vaheldusrikas,  vaheldusrikas mets, et kus on kus on vahepeal niisugust  segametsa ja siis jälle mingisuguseid lagedamaid alasid ja,  ja siis jälle. Okasmets. Otsa, et tal oleks nagu aasta ringi põhimõtteliselt toit toit,  võtta. Aga siis see, et karu elab ainult karulaanes,  kas see on siis selline müüt? Ei no karud elavad kindlasti karu suurtes laantes ka,  aga näiteks seal taiga taigades või ka meie meil suurtes  suurtes metsamassiivides ühenäolistes metsa. Tiivides on karude asustustihedus ikka oluliselt madalam kui,  kui niisuguses vahelduslikus maastikus. Muidugi ega neil see päris põld ka ei meeldi,  aga aga niisugused põlluserva ni? Karu ja inimene mahuvad päris hästi kõrvuti elama. Karude rajad käivad inimasustusest lähemalt mööda,  kui me tihti arvata oskame. Aga karuga kohtumine on tavainimese jaoks harv juhus. Jooksu ajal kindlasti, see on siis mai lõpus  ja juunis näiteks siis nad aktiivselt liiguvad jooksu ajal. Ka päeva ajal on nähtud paar liikumas üle põldude silkamas ja,  ja muidugi siis siis on küllalt sageli veel. Võib inimene kokku juhtuda. Juuste noorte karupoegadega, et karudel on see noh,  ema käib koos poegadega, siis poolteist aastat Talvel nad sünnivad siis järgmise talve,  nad magavad koos ja, ja siis kui see jooksuaeg hakkab emal,  siis need pojad lasevad jalga sealt juurest. Ja, ja siis on need suhteliselt noored rumalad karujõmmid,  et, et need satuvad ka siis sageli inimesele silma alla  ja nad võivad olla veel ka niisugused rumalad  ja ja uudishimulikud, ja neil on see emale järgnemisvajadus,  et teinekord nad võivad isegi inimesele seal metsateel  kuskil järgi hakata. Kõige sagedasemad on tavainimeste kohtumised meie suurima  kiskjalisega sügisese rabamaastikul kus nii inimesed kui  karud marjul käivad. Marjad on üks oluline oluline karutoit siis sügisel enne  nendele rasvavarusid koguda, see on ikka energiarikas toit  ja ja siis nad võivad seal tõesti tõesti ööpäev ringi seal  kuskil raba peal olla ja seal võivad kokku saada  ka jah. Talve üleelamiseks peab karu oma naha vahele koguma 50  kilogrammi rasva. Rasva kogumine käib mesi käpal sügisese nuumamisel. Et ennast talveks vormi ajada, peab täiskasvanud karu sööma  igal sügisel 600 kuni 700 kilogrammi marju. Peamine ongi, ütleme, et need marjad Marjad erinevad marjad, nad saavad erinevatel aegadel valmis  ja siis nad vastavalt sellele liiguvad ühest elupaigast teise. Arvaarikad on esimesed. Ja siis siis tulevad mustikad ja, ja murakad  ja lõpuks siis jõhvikad ja pohlad, pohlad  ja jõhvikad. Et vastavalt sellele ta siis oma elupaikasid,  vahe vahetab ja, ja sööb ja teine, teine on muidugi raiped  kindlasti ja mingil määral siis murravad  ka sügisperioodil, püüavad. Ta üritavad kas siis põtru, noori putru või metssigu aga  raibe on oluline rasva söömise toit siis sügisel. Meil võib karuga kohtumise ette tulla pea igal pool  Mandri-Eestis kuid karude lemmikpaigaks on endiselt Virumaa  ja Kesk-Eesti metsad. Huvitav on aga see, et meie lõunanaabrite metsades on karu  väga harv külaline. Kuigi Läti on oluliselt metsasem maa ja nende rahvuseepos. Karutapja viitaks ka justkui karude rohkusele. Asustustihedus on, ma arvan ikka optimaalne,  et ega ta väga palju kõrgemaks minna ei saa,  eks see, see näitab ka seda, et nad ikkagi natuke pressivad,  pressivad sinna lääne poole ja. Arvan, et see arvukus võiks veel mingil määral suureneda,  sest neid noh, just seal lääne ja lõuna pool on,  on veel niisuguseid alasid ja muidugi Läti na Läti poole on  minna nagu ruumi küll veel. Põhja-Lätis on väga sobivad metsad karudele,  ka seal on karusid üksikuid, aga need on ikkagi Eestiga seotud,  et seal ei ole, seal ei ole nii seda nii-öelda seda oma oma emast,  karu veel. Kohalikku kohalikku püsivat. Inimestele seostub karu aeglase ja kohmaka loomana,  kuid tegelikkuses on mesikäpp väga väle loom. Pruunkaru suudab joosta kuni 60 kilomeetrit tunnis. Võrdluseks maailma kiireim mees suutis olümpial joosta vaid  35 kilomeetrit tunnis. Lisaks printerivõimetele on karu hea ujuja,  kes meeleldi vees aega veedab. Nad ei karda vett isegi isegi külmal ajal mitte. Aga toitumiseks toitumiseks reeglina ka ruut vett ei lähe  või võib-olla kui seal on. Mingeid niisuguseid, niisugused väga ahvatlevaid rohttaimi,  et, et mingil ajal näiteks ka põdrad käivad vees neid  rohttaimi veetaimi söömas, et kui need niisugued head  mahlased on, et karu puhul võib see täiesti  nii olla. Sest karu üks toit just suve algus ajal ongi need rohttaimed. Hea näide karude ujumisalasest võimekusest on meie kuulsaima  mesikäpa Ruhnu karu seiklused Läänemerel. Tõenäoliselt oli see Eesti karu, kes sinna Ruhnu ujus  või noh, tegelikult ta ju nii-öelda purjetas purjetas  selle jäätüki peal. Aga jah, see on üks võimalus, et, et ta Ujus sealt pärast edasi läti, aga noh, seda kindlalt ei oska  seda väita. Aga noh, huvitav on see jah, et, et samal ajal kui ta Ruhnust ära kadus, samal suvel samal samal ajal ilmus ilmus  sinna kuramaale üks sama sama suure käpa laiusega varu. Välja, mida ennem ei olnud seal aastaid nähtud,  polnud seal karu üldse märgatud. Nii et ta võis sealt täiesti elu ju. Mina näiteks usun seda. Pole üksnes hea tuju ja vaid ronivad ka nobedasti puude otsa,  kui seal vaid mett. Vanasti aga peetigi mesilasi just metsas elavate puude otsas  ja sellest ajast on meie keeles ka sõna mesipuu. Ka sõna taru tähendab lüganuse murdes just suurt puud. Ja veel eriti õõnestatud puud. Nüüdisaegsel mesindusel, mille puhul kasutatakse raamtarusid,  on vanust napilt 200 aastat. Aga maailmas on juba olemas üle 600 erineva taru tüübi. Vello, mis taru see on? See on Eesti lamav taru ja minu oma ka selles Eesti lamav  tarus elab Euroopa mee mesilane apis mellifera mellifera. Niisiis on see mesipuu vormilt rahvuslik,  aga sisult ratsionaalne. Mida sa nüüd teed, Vello, nüüd, nüüd. Annan mesilastele harjaga vastu nina ja võtan ära kogu suvel  korjatud mee. See ajab nad küll veidi tigedaks, aga aga  keda ei ajaks meekärjele ehitab mesilane vahast meekannud  ja need meekannud võivad olla eri aegadel täidetud erinevate asjadega,  neis võib olla haue. See on siis mesilaste vaglad, võib-olla suvir,  mesilaste poolt kogutud ja töödeldud õietolm. Ja muidugi võib olla kaanetatud mesi, nagu siin praegu veel  võib nendes kuppudes või kannudes olla mesilasema toitepiim  noorte töömesilaste nõre millega toidetakse veel koorumata  hauet ja munevat mesilasema. See mesilasema toitepiim on ka väga vägev vahend mehelikkuse  tõstmiseks ning võib lahendada meie rahvastiku probleemi. Ruumi meil ju on. Eesti asustustihedus on vaid 31 inimest ruut kilomeetri  kohta aga siia mahuks meid veel oi kui palju. Meie Velloga kõnnime maa peal ringi juba rohkem moe pärast  ning Eestimaa tulevik on esmajoones ikkagi noorte inimeste kätes. Vormsi saar on nii osavasti Hiiumaa ja mandri vahele peitu pugenud,  et võib põgusalt kaarti vaadates kergesti märkamata jääda. Ent muidugi mitte osooni teravale silmale. Väikesaarte tuleviku mured on enamasti seotud noorte nappusega. Sestap otsisime ka Vormsilt just noori inimesi,  et uurida, millist rolli saar nende elus mängib  ja milline on Vormsi tulevik. Meie ringkäik saarel pidi algama sadulas ent kohale jõudes  ootas ees vaid tühi koppel. Lahti pääsenud hobused tuli aga eemalt metsatuka tagant  kinni püüda. Kui hobust miski ehmatab või mänguhoos on vabalt kogemata  pimedas läbi aia joosta, sest siin on ainult elektrikarjus  ja isegi kui mõni metsloom aia maha jookseb,  siis hobune kasutab üldjuhul võimalust, sest  ka need öeldakse, et alati rohi on magus. Kus on või teisel pool aeda, on neil hobustel siin peale selle,  et lihtsalt ilusad loomad on mingi praktiline funktsioon  ja väärtus ka nende eesmärk on siis hooldada ranna niite,  hävitada roogu ja kaitsta. Siis rannamaastik roogu kasvamast, et säiliksid taimeliigid,  pluss madaltaimestik toob randa tagasi veelinnud,  kes tulevad siia putukaid sööma ja putukad omakorda tulevad  tänu hobusesõnnikule. Et siin on selline väike kooslus. Kui hobustel niiduheinast kõht täis, viivad nad noore  perenaise juhendamisel turiste ka saarega tutvuma. Maa ja lapsepõlveunistus ratsamatkade korraldamine sai teoks varem,  kui tüdruk arvatagi oskas. Kas see hobuste hooldamine on siis puhtalt sinu kanda,  siin? Põhimõtteliselt küll jah, et ratsamatku,  ma teen küll ühe sõbrannaga koos, aga mina olen siiski see,  kes on siin kohapeal ja siis hooldab hobuseid,  kõik aiad, hommikul tuleb üle vaadata. Ja ees nagu täna nad olid aiast hoopis väljas,  et kõik, see tuleb kohe ära likvideerida. Siin on kindel see, et nad peavad olema omades aedades,  sest muidu nad liiguvad trumpa poolsaare sellisel kuival  maastikul ja siis need lõhuvad lihtsalt maastiku ära. Et nende eesmärk on olla ikkagi rannakarjamaal. Matkarada, kuhu saare? Jah, see lähebki mööda poolsaare tavalist teed edasi et  pöörame siit mere äärde varsti ja mööda mere äärt,  et siis on näha need laiud kõik, mis siin lahesopis on  ja see on väga ilus. Hetkel on ratsutamine maja jaoks siiski pigem hobi kui töö. Esialgu vaja ikka kool lõpetada, küll siis näeb,  mis edasi saab. Aga kui majalt küsida, kas ta kavatseb ka oma tulevikku  vormsiga siduda, ei kõhkle ta vastusega hetkegi. Oma elu sellega siduda kindlasti, et see on kindel,  aga ei tea, kas täpselt just kogu aeg saare peal,  aga oma elu ma sean selle saarega. Mis, mis see on, mis selle vormi juures niimoodi võlub? Ma arvan, et see eraldatus ja see, et see on saar,  et see on kuidagi sa teistest eemal, sa saad omi mõtteid  mõelda ja mitte miski ei sega sind täiesti nagu kaitsekilp  all oleksid. Et see mulle meeldib väga selle saare puhul. Kui rahulikke paiku leiab saarelt palju,  siis üks lummavamaid nende seas on kahtlemata. Uusi surnuaed, roheline, puudealune koos muinasjutuliselt  mõjuvate ristidega. See on üks omanäolisemaid surnuaed üldse Eestis. Et see rõngas ristikujuline märk on otsene laen viikingitelt  ja see on tegelikult, see on päikese sümbol. Aga kuna ta sobis sinna ristiuse konteksti  ka nii hästi, siis ta võeti lihtsalt uuesti kasutusele. Kust need ristid pärit on, kas nad on toodud saarele kuskilt  või siin kohapeal tehtud? Nende ristidega on selline lugu, et iga mees tegi oma risti ise,  et rahvapärimus räägib, et mehed käisid paatidega ühelt  laiult toomas seda kivi. Et see meenutab natuke tolamiiti ja siis raiuti iseendale  oma kivi. Kohaliku kirikuõpetaja tütar Lee tunneb kodukanti hästi  ning eriti hästi loomulikult keskajast pärit kirikut. Vene ajal ka heinaküüni ning loomalaudana kasutust leidnud  pühakoda on nüüd küll renoveeritud ent enamik  selle pinkidest seisab tühjana, sest saare elanikkond  ja sestap ka kirikuliste arv on 10 korda väiksem kui  maailmasõdade eelsetel hiilgeaegadel. Kui vana see Vormsi kirik on? See on ehitatud 14. sajandil. Aga tegelikult rahvapärimus räägib, et siin on kirik olnud  juba 12.-st sajandist alates. Et see näitab seda just seda rahvastiku,  et siin on ikka olnud väga palju inimesi. Ja naljakas on see, et see kirik on tegelikult sadamakirik,  et siin on olnud meri siin, kus me praegu käime,  et siin on olnud sadam ja, ja see kirik ongi olnud otse mere ääres. Kui vanasti sai paadiga otse kiriku ukse ette sõita,  siis hiljem kerkis maapind nii palju, et lahes Vist sai järv, ent mitte niisama järv, vaid siinse  kirikuõpetaja personaalne veekogu, mille ajalugu on meile  lahkesti nõus jutustama. Kodusaare patrioot Margus. Kunagi oli vorm, siis teatakse öelda, et oli seitse järve. Nüüd on neist järgi ainult kolm. Ja siis suuremaks on siis prestfier ja prestigi järv,  arvatakse, et ta sai oma nime selle järgi,  et kas siis preester, et see on nagu jäänuk järv seal enne  nagu mere lahti olnud, et kas preester tuli  siis kiriku kui alla põhimõtteliselt nagu oma. Laevukesega tuli nagu kirikusse või teine variant,  et siit järvest tohtis ainult nagu preester omale kala püüda. Talvel, kui on Vesi ära jäätunud täiesti ja pole lund vahepeal sadanud  ega lörtsi, siis on nagu läbipaistev jää  ja siis on näha nagu kalade liikumist ja  siis nuiaga olen ise ka käinud. Väiksena küll saab siis nuiaga virutad kalale lagi pähe  ja siis lööb uimaseks ja kirvega välja ja niimoodi nike  huvitav kalapüük. Loomulikult harrastatakse Vormsil ka traditsioonilist kalapüüki,  kuigi noor kalamees Siim räägib, et viimasel ajal on  kalapüük rohkem hobi kui töö. Kalu on vähem, tunduvalt vähem, et võrreldes 10  või 20 aastaga tagasi, siis see on ikka meeletu muutus. Kas sina oled päris nagu maast madalast käinud? Merel? Ei ole? Otseselt enamasti on ikkagi isa ja tema sõber käinud  ja nii edasi, mina olen nagu nüüd lähiaastatel hakanud  rohkem käima, et neid aegu, kui kalu veel oli,  mäletad sa, isa isa juttudest siis? Jah, ja hommikuti, kui ma käisin, siis vaatamas,  mis oli saagiks ja kuidas see sellise saare rahva elu  mõjutanud on. Inimesed, kes on põlvest põlve käinud kogu aeg merel kala  püüdmas ja nüüd järsku enam ei ole nagu mõtet minna,  et mis, mis see kaasa toob endale? Eks ta toob väikse masenduse sellise kaasa,  et ikkagi noh, käid a siis võrgud on tühjad,  et ju ei ole erilist mõtet. Aga ikkagi need, kes on. Ikka mitmeid aastaid käinud ja siis nad lihtsalt jätkavad  seda traditsiooni. Mis, mis sind veel merele ajab, kui kala seal ei ole ikkagi  huvi olla merel ja ikkagi saada see kala kätte,  et saada ikkagi kala süüa. Et see kala maitse on ikkagi midagi muud kui mingi muu liha  või muu toit. Nii et sina ei pea plaani kuskile mandrile tasuma,  oma töö peale minna, vaid plaanid ikka siia jääda,  ikka siia kala püüdma. Igal kalamehel on oma mingit kalamehe jutud,  kui suur kõige suurem kala sina kätte saanud? Ma nüüd mõõtu ei oska öelda, aga ma oskan öelda,  et silm oli selline. Sa oskad mingit nõu ka anda, mida nüüd tegema peaks  või teha võiks, et, et seda kalapüüki ikkagi nagu elus hoida. Ega vist ei saagi midagi teha seepärast,  et tiikidesse sa võid oma seda kalamaimu tuua  ja nii edasi. Aga ega sa merre ei saa, ei saa ju kala piirata,  et jää nüüd siia või mine sinna. Et kui on, siis on ja ei ole, ei ole. Eks inimestega kipu sama lugu olema, kui on,  siis on, kui pole, siis pole seda viimast kardavad väga  saarel kasvanud ning praegu kohalikus koolis õpetajaametit  pidav age ja tema abikaasa Koit. See külavahe tänav, nende kadakate ja rouaunadega on  nii tüliline, et mul vist ei ole väga mõtet küsida,  mis teid selle paiga juures võlub. Aga Age, ütle, see on sinu vana kodutänav,  et kui sa praegu siin oma lastega jalutab,  kas sulle tuleb meelde ka oma lapsepõlv,  kui sa siin väiksena kõndisid? Ja ikka siin natuke on muutunud, kadakad olid väiksemad  ja kruusatee oli. Ja iga hommikul sai siit kooli mindud. Pool tundi läks kõndimise peale ja pärast kooli tagasi pool  tundi iga päev niimoodi. Kuid sinu jaoks see ei ole selline põline kodu. Kas mujalt tulnuna on keeruline väiksel saarel hakkama saada? Ega siin arvatavasti nüüd. Päris iseseisvalt poleks suutnudki nagu hakkama saada. Et oleks niisama tulnud, et siin mingit tausta poleks taga olnud,  näiteks age vanemaid ilma nendeta, ma arvan,  me ei oleks suutnud siin kanda kinnitada. Kas sinu jaoks oli see lihtne otsus siia saarele tulla või,  või kahtlesid sa ka või proovisid aget näiteks mandrile meelitada? Ei, võib-olla oli rohkem isegi vastupidi  või ma ei tea. Ma olen kõik suved nooruses veetnud seal Hiiumaal Kassari,  et see on suht sarnane nagu merega ja ongi,  et meeldib kala püüda ja jahil käia ja mulle nagu see sobib. Ausalt öeldes, praegu on juba selline. Selline seistult, et kui nüüd tuleb aegati Haapsalus käia  kauba järgi, et siis peale paari tundi Haapsalus olekut juba  tekib selline tunne, et tahaks kähku ära saada linnast. Kui selle rahulikkuse peale mõelda, siis kas on äkki nii,  et see praegune paarsada inimest, kes siin saarel elavad,  ongi nagu optimaalne või võiks neid siin ikkagi rohkem olla? Mina arvan küll, et võiks palju-palju rohkem olla,  et paljud probleemid hakkavad ka minu arust sellest pihta,  et vähe inimesi. Et paljud. Valdkonnad saaksid normaalselt toimima, kogu oleks rohkem inimesi. Et sinu kasvõi ütleme, see saar vajab rohkem inimesi,  kasvõi mina selle ajaga, mis ma siin olen olnud,  ma näen, kuidas see saar tegelikult muutub,  kui turist tuleb siia, ta vaatab selle päev nädal ta vaatab  oi kui ilus kadakas või niimoodi, aga mina mäletan seda juba  viis aastat tagasi veel seal kadakate vahel oli rohi sai  kõndida ja nüüd ma vaatan, et seal on kadakad kinni kasvanud,  all on must maa enam läbi ei pääse. Sest no siin ongi see, et tegelikult ju enne teist maailmasõda,  see saar oli tegelikult just kuulus selle poolest,  et öeldi, et see saar on nagu üks suur park. Siin polnud ühtegi hooldamata kohta, siin ei olnud. Noh, kõik oli inimtegevuse all kogu saare pind  ja see lõi siin just selle liigilise mitmekesisuse  ja need avarad maastikud, mida siin hinnati juba sellel ajal  käisid siin turistid. Ja nüüd on lihtsalt see noh, tõesti niisugune enamuses võsa. Ja see oli inimeste töö tegi selle saare selliseks,  nagu ta oli ja nüüd enam inimesi neid ei ole,  see 100 inimest, kes siin saare peal elavad,  need on ju enamuses ka pensionärid, on paljud. Ja, ja, ja. Noh, sisse kirjutatud on kuskil 300, natuke rohkem aga neist  ka paljud ei ela ju talvel siin koha peal. Et mis suvel tihti niidetakse muru ja käiakse ikka siin ja,  ja käiakse ka nädalavahetustel siin, aga siin oleks just  vaja sellist töötegijaid kes peaksid loomi karjatama,  võtaksid. Võsa lõikaks roogu niidaks tööd, teeksin saare peal,  seda saak muudaks. Ometi ei taha mitte kõik noored Vormsilt jalga lasta. Uurime meie teejuhtidelt, mis neid Vormsil hoiab. Vormsi on ju kodu selles mõttes, et me oleme siin sündinud,  kasvanud ja elanud. Ilma vormsil käimata nagu ei kujutagi suve näiteks ette noh  talvel on siin kole, külm, kalk ja igav ja. Talvel ka. Et see on midagi erilist, et keegi teine ju varem ei ole käinud,  et kui sa ütled, et sa oled vormis, siis kõik ikka vaatavad,  mis saar, see sooti, see eksootika. Eesti eksooti. See tekitab niisuguse kuidagi erilise kuidagi sellise tunde  siin olek, et just see, et sul on nagu eraldatuse tunne,  et igaüks ei saa nagu tulla ja minna nii,  kuidas tahab, vaid on nagu just see praamiühendus  ja siis kui sul on niisugune isoleeritud ühiskond siin,  siis saavad nagu kuidagi lähedasemalt ja soojemalt läbi  üksteisega ka nagu. Siin on nii hea olla, see on nii rahulik olla,  siin kõik on nagu alati, hästi, kui sa vormis jõuad. Ja me kõik oleme oma lapsepõlved siin veetnud,  et siin on kõik meie lapsepõlvesõbrad, mälestused,  mälestused. Just aga kas noored ei taha just melu ja seiklused,  kas kas igav ei, akka? Aga mingi hetk, sa tüdid sellest kõigest kärast ikkagi äära  ja hakkad ikkagi koju tagasi igatsema. Ei no ausalt öeldes, ega see nüüd nii kav  ka ei ole tegelt. Et kui ikka vaja, siis saab möllu ka tehtud. Milline see saar teie nägemuses igalühel kindlasti on,  mingi visioon võiks olla näiteks 10 aasta pärast ja,  ja milline on teie roll siis siin? Mina arvan, et kindlasti ei tohiks ära kaduda see müstika,  et et nagu väike isoleeritus peaks jääma,  et ei mingit silda nagu ei tahaks. Aga. Ma arvan, et inimesed hakkavad linnadest maale tagasi tahtma  ja siis ma arvan, et tulevad noored inimesed uuesti saare  peale ja seda on juba vaikselt natuke näha,  et asi edeneb ja ehitatakse uusi igasuguseid maju  ja inimesed tulevad tagasi vaikselt, ma arvan. Üha enam on juba meie põlvkondades neid noori,  kes kindlalt teavad, et nad tahavad tagasi tulla. Näiteks mina isegi arvan, et, et ma tulen tagasi siia. Et ma veel ei tea küll kelleks ja milleks,  aga ma arvan, et ma ikkagi tulen. Põhiline probleem ongi nagu tegelikult tööpuudus,  noh et noh, et siin on nagu tööd ikka saaks,  aga noh, et kas just sellist, mida sa teha tahad? Ja kool on, kool on põhikool ant siis paratamatult peab  lihtsalt ära minema, kui sa põhikooli lõpetada. Et ei ole nagu teist valikut Valiku ees seisavad ka age ja Koit murujooksvad. Lapsed on loomulikult armas vaatepilt, ent vanemad peavad  mõtlema ka nende tulevikule. Sinnamaani on see armas, kuni kui laps kasvab täpselt,  et hakkab koolis käima siis ma hakkan mõtlemagi täpselt seda,  et kui ta läheb, ta on üksinda klassis, tal seal tõesti  kedagi pinginaabrit pole. Kas teda üldse ongi mõtet kooli saata, et võib-olla tõesti  teha koduõpet et nii palju endal haridust on ikka,  et ma arvan, et enamus aineid oskan, oskan  ka samal tasemel anda. Aga. Ja siis edasi, kui ta on kuues klass, seitsmes klass. No ega siis ei saa ju niimoodi jätkata, et  siis ära kolida saarelt. Ja niimoodi on ka väga paljud teinud. Nüüd viimastel aastatel on ka mitmed-mitmed lastega inimesed,  pered siit niimoodi läinud. Agele teeb muret ka huvihariduse puudumine vorm sünd. Kunsti või muusikakooli jaoks tuleb lapsed ikka üle mere  Haapsallu sõita. Oleks rohkem huvilisi, võiks miskit ka kohapeal korraldada  nii lastele kui ka täiskasvanutele. Aga ise osales äsja lõppenud Hiiu kandle laagris petlikule  nimele vaatamata just Vormsilt pärit pill võiks saare  kuvandis palju suuremat rolli mängida, arvab age. Kõik nõuab aga taas neid, keda saarel kõige rohkem napib. Inimesi. Et siin tegelikult oleks saarel vaja kuskil Ütleme kümmet noort peret juurde ja see,  ma arvan, lööks juba siin selle elu niimoodi käima,  et, et oleks võimalik igasuguseid asju teha ja,  ja kõik teed oleks valla. Olete te proovinud näiteks oma mandrituttavatele enda  ettepanekut teha, et nad ka saarele tuleks? Eks neid ettepanekuid on tehtud, ütleme niimoodi,  et siin kuna ma olen, suhtlen päris paljude inimestega suvel  ja siis on esimene pool täpselt, et lüüakse käsi kokku,  oi kui ilus ja kui hea siin lapsi kasvatada on  ja siis ma ütlen, et aga meil oleks isegi siin sellised  töökohad pakkuda koolis ja mujal ja. Lasteaias on vabu kohti ja tulge. Et siis nagu nojah, mõtleme, teeme, aga tegude inimesi pole  nagu olnud. Lahkuvad asjad ikka nii, et mina räägin ja Vello teeb. Mee vurr on agregaat, millega kõva mürinaga vurritatakse kärgedest. Välja mesi. Meest ja mesilastest võiksime rääkida läbi terve osooni hooaja. Mesilased ise rääkida ei oska, nemad hoopiski tantsivad. Mesilaste tantsukeele tõlkimise eest sai Nobeli preemia  austerlane Carl von Frish. Tänaseks tarkusetäraks On meil saksa vanasõna,  mille ütleb Vello. Üks mesinik jätab tööta 10 arsti. Oleme terved, vähemalt ülejärgmise esmaspäevani. O kolm. Osoon.
