Tere hommikust tänases saates me oleme Võrtsjärve ääres  Valma külas külas, mis on pärjatud erinevate uhkete  tiitlitega ja me tutvusime ka aasta 2024 kalaga,  see on koha kala. Muidugi oleme kogu Eestimaal tiiru peale teinud  ja teisi lugusid on veel, aga Liisi paneb täna seemned mulda. Head vaatamist. Täna küll kõht püüab siia. Kõht läks tühjaks. Kui kesk Aasta kala kohe vahi otsa sees, selline see on koha  ja nii suur. Või see on väike, see on ei ta mõõdus. Ahah, palju suuremaid siin järves. Aga teie olete siis ikkagi nagu kutselised kalamehed,  jah. Jah, üritame ennast sellega ära elatada. Peab ka või? Ei ole, kuule, aga mis kala siin Võrtsjärve  siis on? See rose üldse kokku 34 või 35 erinevat kalaliiki nüüd  kohaliku loodusliku. Koha siis aasta 2024 kala on põhiline või. See on üks üks aladest, mis meile raha sisse toob. Millest me elatumegi? Ja ta toob, mis te teete? Nüüd me kinni püüame, siis kaks varianti on. Kui nii, võtame siis. Eriti need koha kokkust hinnad pole tõusnud,  järelikult tulete purki panna või midagi taas teha. Öeldakse, et tuleb väärindada siis on võimalik vähe rohkem  teenida temaga kui lihtsalt nagu kokku aste ära anda. Tähendab teda saab praadida, marinaadi, teha talle peale  stiiliga äkki saab teha ja. Sest palju asju, alates. Ja noh, nagu meie, ütleme siin Markoga, et  ega ta selline kala, et kohale maiku ei ole,  kõik, mis sinna peale paned, kõik omaks,  võtab. Mis kala veel on, ma tean, angerjat on. Angerjas praegu magab. Siis paistab, et see talv on, see vee veeseisus on hea olnud,  sest tavaliselt selle aja peale on väike angerjas juba üks  nii pikk. On võrgu peas ja kui all läheb hapniku režiim  nii sassi, et noh, ta rapniku enam all ei ole,  siis ta võrgu peale Lähe ülespoole, kus on hapniku,  aga seal ootab teda haug juba ta on üks augu meelis toit lemmiktoit,  kui ta pisikene on. Mis veel, noh, mis meil seal on, latikat on üks kiisk,  on. Kas selle kiisaga nüüd mingi lugu pole? Lugu on selline, nagu Peipsi mehed ikka räägivad,  noh, ega siis me teistmoodi ei ole. Ikka nagu siitpoolt siitpoolt piiri kõik,  et õige uhaas peab olema vähemalt üks kiisk  ja pits viin. Ants kaua sina, kalamees oled olnud? No ametlikult kutseline on üle 20 aasta. Kui ma noorem olin, siis ma ka katsusin ikka teisi asju  ka teha. Aga kui metskond ära kadus, ma olin veel metsa vahtu metsnik,  kui see ära kadus, siis ma tulin järve peale puhtalt ära,  aga vanaisa oli mul kalur. Isa oli mul kutseline kalur ja kus, kus mulgi minna? Kas see on nüüd tänane kalasaak kõik või? Oh, saa, no siin on suured. Nüüd ma saan aru, et sa ütlesid, et see on väike. Kas ma saan teha, võin teha selle kalamehe pildi,  vaata kuidas hoiad kala. Vaat. Aasta 2024 kala jah. On ikka pirakas küll ja see on päris raske. No siin naabrimees siit ülevalt sai, eelmine nädal ei olnudki,  kolm päeva tagasi oli 12 kilone. See on juba kala suur. See on, kas sa ütled, et Võrtsjärv on elda? Öelnud see kala on õppinud selgeks võrra ehituse võrgu  ehituse lihtsalt ei lähe sinna. Vaatab kaugelt, pöörab ringile. Anne tulin järvelt, sain meeste käest kala. Oi kui tore, kas sa rogiks d selle ära, mulle,  palun. Jah, Gerli, palun teeme ära. Kas see on üsna tavapärane, selline suur kohakala tuuakse  sulle siia, et tee nüüd midagi. Jah, et kui süüa tahad perele teha, siis puhasta ise. Olgu, jah, ei ole nii, et mees mees toob,  meil on nii, et mees toob ja naine puhastab  ja teeb söögi. Ma võtan ta seda pidi ette, siis on mul mugavam. Aga kuule, kuidas teil see külaelu siin käib üldse? Mis elu te siin elate, ma tulen teisele poole. Üldiselt ma võiks öelda, et Valmas on, käib ikka päris  aktiivne elu. Et külamaja siin toimetama, mina olen siin perenaine. Aasta oli 2007 oma valla, aga vald vald mind tööle võttis. Ja siin me siis muudkui areneme ja ringid toimetavad külamajas. Rahvas käib. Aina rohkem kogukond on väga turvaline, väga kokkuhoidev. Lapsed, ja et ühesõnaga, nagu praegu armastatakse öelda,  et nagu see elukaar on ju jah, et väikesed  ja siis kuni ikka juba eakateni välja, et kõikidele jätkub tegevust,  kes viitsivad kodust ikka välja tulla ja neid ikka on,  kes viitsivad tulla. Kokkame ja teeme naisteklubi ja raamatukogu. Millest see küla tegelikult elab, kas elatubki kalandusest  ja turismist ära? No põhimõte Suhteliselt ikka küll kalandus on põhiline,  et ühesõnaga, et mehed käivad kalal. Ja siis no müüki nagu eriti toorelt ei lähegi,  et ikkagi enamuses väärindatakse kodus ära  ja siis müüakse noh, paljudel on. Juba väljakujunenud oma kliendid ka ju, et  kes siis, kes siis ostavad ära ka, et ei ole nagu muret  ega probleemi? Küla on ka võitnud erinevaid tiitleid. Ja, ja kuulsad oleme ka ja eelmisel aastal oligi meil  niisugune hästi tore. Kusjuures see, et meid nagu märgati väljapoolt,  mis oli väga tore, et noh, et ise, et oli küll see Viljandi  Viljandimaa see aasta küla valimine, siis me arvasime,  et meil ei ole ikka veel küll nii et läheks sinna,  et aga siis tuli järsku Vi ja s, et teid on kandideeritud,  teid ühesõnaga kandidaataadiks valitud. Et ja siis mõtlesime, et kui on juba, siis tuleb osaleda  ka võtsime Viljandi maakonnas ära ja vabariiklikule,  see oli siis järgmine tiit seister, et saime  siis vabariigi külalis lahkem küla. Nii et jah, tulge aga meile külla. Nii tundub, et ma olen selle soomuse siin maha saanud küll. Kätlin Valma küla üks erisusi on see, et siin tehakse  sellist asja nagu kalaprint. Mis see on? On tulnud Jaapanist, on selline meetod nagu Kyotako. Kus keo tähendab kala ja tako tähendab nii-öelda nagu  hõõrumist või printimist ehk me, Me puhastame kala ära ilusasti,  et ta ei oleks nagu pind oleks puhas. Määrime selle kala tindiga kokku, me kasutame selleks  Jaapani sellist sumitinti, mis on, on põletatud mänd,  et mis on nagu looduslik tint, ehk pärast võid  selle kala ilusasti ära süüa, sätime selle kala ilusasti  uimed laiali ja, ja siis määrime teda tindiga kokku ja,  ja katame ta paberiga, vat järve peal ei tundunudki koha  nii ilus, vaata kui tõmmata kõik need laiali väga ilus  ja ta on väga ilus, tegelikult hästi ilus täpiline kala nagu selline. Miks sellist asja üldse tehakse? Ma ei ole seda kuulnud varem ja ma ei ole seal vanasti,  see tegelikult Jaapani meetod räägibki aastast juba 1800. Et kus. Püüti kala ja siis nagu tüüpiline kalur ütleb ikkagi,  et, et tema püüdis ikka nii suure kala on ja,  ja selleks, et kuna vanasti siis ei, ei tehtud  ja fotosid, et tõestada, kui suur kala oli,  siis tehti sellest nii-öelda nagu tindiga nagu foto nüüd see  kõlab minu jaoks juba edasi, on nüüd ma valan tindi  ja siis sa saad seda kala tindiga kokku määrida. Põhimõtteliselt needsamad osad, need, mida sa siit  pealtvaates nagu näed, need, mida printima hakkame,  need osad siis. Teeme kõik kokku ilusasti. Võib-olla kõige pikem protsess ongi selle kala  ettevalmistamine ja kuivatamine ja sättimine,  et ta saaks õige. Õige kõrguse peale need uimed ja seda mina kasutan selliseid svamme. Need põhimõtteliselt ongi meigisfammid, võib kasutada  ka T-särgi tükke või ka tegelikult sedasama kangaste paberit  ja siis lihtsalt käia, et upsutada see kala ilusasti üle. Jaapani paberit oled sa enne näinud ja? Vaat siis pead mõõtma ära, kui pikk kala meil on ta ilusti  paberi peale ära mahuks. Ja nüüd nagu lehvitan ja ilusasti ta peale siia  ja siis pane talle käsi peale. Nii, ja nüüd ma aitan su siit hoida ja nüüd hakkabki otsima,  no käi siis sealt eest otsa ennem ära. Ja sa nagu põhimõtteliselt. Väga kõvasti ei pea vajutama ja see nagu lihtsalt hõõruteda  silutada ja otsid üles kõik need kohad, kus maalt  siis tindiga kokku tehtud, see kala oli,  mida ilusam, ilusamat pilti tahan saada,  seda täpsemalt pead meenutama, kus kõik oli  ja kõik servad ilusasti üle käima. Selleks et üks hästi ja kvaliteetne pilt saada olen,  mina isegi kasutan hambaharja. Et hambaharja, aga hõõrub need vahe ilusasti paberi sisse  nagu siit tahapoole ma tagasi enam ei lähe. Ja ülejäänud on siis tõsta paber ära ja vaata,  kuidas tuli välja ja kas oled ka rahul. Nii laa täitsa kalanägu juba. Ja kui juba oleme Valma külas, siis võib juhtuda,  et sellised nunnupallid vastu tulevad, aga väga nunnupall  nad on ikka kasulikud jah. Ja üritame meil seda kasulikuga ühendada. Need on siis vetelpäästekoerad, nemad on veepääste koerad. Tõu poolest on nemad need kolm isendit siin nüüd New  Faunlandi koerad, et eripära seisneb neil selles,  et neil on. Vasta varba vahel. Näpud ajad, siis on põhimõtteliselt nagu pardi jalad  ja sellepärast tal ongi hea ujuda, eks ju. Aga ma näen siin ka nagu kaitseväe, selliseid auastmetunnuseid,  jah, kõigil kolmel on praegu seljas siis meie ühingu  logodega selline paraadvorm, et need kolm pulka,  mis ta siin nüüd on, need näitavad koera eksami sooritatud  eksami taset. Üks triip tähendab siis algtaset, kaks triipu  või kaks pulka on kesktase, kolm pulka on kõrgtase. Nemad on siis Valma küla koerad, kes siin elavad  ja suvel lähevad randa appi. Jah, nad on Valma küla koerad, jokker küll nüüd seal kõige  vasakpoolsem on natukene valmast eemal, aga nemad on  Mulgimaa koerad ja randa appi, päriselt niimoodi  vetelpäästele tegelikult meil seaduse järgi lubatud minna ei ole. Et veepääste hea tava järgi me küll võime käia  erimärgistusega vees ka avalikes ujumisrandades. Ja treeningu mõttes on see väga hea nii koerale kui  ka tegelikult rannas olevatele inimestel,  et see tõmbab hästi palju tähelepanu just ohutusele  veepäästele ja kuidas see koer siis mind vees aitab. Kui mina ikkagi siin teie rannas uppuma hakkan,  siis mida see koer teeb? Kui me satume samal ajal sinna, kui sina upud  siis käsu peale ja tihtipeale ka niimoodi instinkti peale  Nad tulevad sinu poole, nad ujuvad päri päeva ümber sinu  täpselt senikaua, kuni sina siis paanikas olles haarad temast. Et koer sinust kinni ei võta, et koer ei hammusta,  koer ei võta sulle juustest ei käest. Ja sina võid tal siis võtta, kas kõrvadest sabast? Kust iganes, et vesti küljes on päästevestid eraldi vestide  küljes on ka sangad. Ja kui ta tunneb, et sa oled ennast talle külge haakinud,  siis koerajuhi käskluse peale, koer tuleb koerajuhi poole  või siis kaldale või paati, et kuidas käsklus on. Võrts järvel, meil on siin ohutu, aitäh teile. Aitäh. No nii Siia või siia, ise vali, kus sa tahad. Hea kiire süst. Ära spireerikitse veenika soo, aga hästi. Kuule sõbraki välja välja. Kas kukub tüki peale või loomaarst Alar Onoper ei tea kunagi  päris täpselt, mida päev toob. Täna on tema ja maaülikooli loomaarstitudengite kõige  esimene töö pullvasika kastreerimine. Kõigepealt tuleb loomale teha uinutav süst  ja seejärel ta kinni siduda. Seda selleks, et ükski osapool haiget ei saaks. Kui loom on rahunenud, võib kastreerimine alata. Me tavaliselt piimaveistel seda ei tee, ütleme lihaveistele,  sest lihaveised tavaliselt on koos ammede,  nende järglaste emasjärglastega. Aga kuna siin talus, siis on lehm olemas  ja siis on väike pullike ka nad tahavad,  et koos suures kasvada ühel karjamaal siis üks alternatiiv  tõepoolest oleks see, et kastreerida see pull ära. Et hiljem oleks Kurge tuleks hiljem küll, ütleme niimoodi,  et alati, kui me paneme nad magama, eriti mälet sellised  siis siin on see suur oht, et nagu praegu on näha ka,  et nad kipuvad täis minema, palliks trummi sealt mängida. Et kui ma oleksin, siis mis ta nüüd oligi,  mis sepp ta oli? Silver Sepp siis tema teeks kindlasti leiaks mingisuguse noodi,  aga mina ei oska seda. Kuna ta on mäletaja, siis seal põhimõtteliselt tema sööda  siis seedivad ära bakterid nende bakteri jääkidest,  siis elab see veis seal kõrvalsaadusena tekib hästi palju gaasi,  tavaliselt siis nad kas röhitsevad selle välja  või tagant. Nii öelda tagumikus tuleb see välja, aga kuna praegu on  vales positsiooni pea on külje peale keeratud,  gaas välja ei saa, siis on, pigem on näha,  et silma, kuidas seda gaasi tekib, nii palju,  et nad põhimõtteliselt võiks ära lämbuda,  surevad ära. Et see on üks selline asi, mida me kogu aeg peame nagu jälgima. Kui tihti seda juhtub, et tuled nagu ühte asja tegema  ja siis selgub, et tegelikult on mingid palju akuutsemaid probleeme,  mis tuleb nagu kiiremini ära lahendada. Jah, tavaliselt see ei sõltu väga meist,  et me küll ma ei saa öelda, et see väga tihti on,  aga vahest on niimoodi, et me läheme ühte looma ravima seda  kõige nii-öelda väetimat looma, aga siis kõrval need kümmet  veel samasugust, aga omanik ütleb, et ma kutsusin  sellepärast sind siia, siis me peame ravima  selle looma, kuigi on väga raske, tahaks ravida  ka teisi loomi. Kui jagada loomaarstid kolme kategooriasse,  siis meie oleme need siis produktiivloomaarstid  ehk siis neid loomi tavaliselt süüakse. Et nende omanikud on üldjuhul ikkagi 99 protsenti väga-väga toredad. Et mõnes kohas isegi saame süüa. Jah, natuke ikka tunneb ja. Üks. Et ühe minuti nüüd ootame, et need poed korralikult ära lömastuksid. Ja see ei ole selline meetod, mis nüüd 100 protsenti oma  tööd teeb, siin on mingi 98 99 protsenti  ja alati omanikule ütlema ka, et kui ta nüüd kolme-nelja kuu  pärast näeb, et üks munand on teisest palju suurem  siis kutsub meid tagasi ja siis meie oma kuludega teeme kõik  asja uuesti korda ja kuna see on suhteliselt turvaline protseduur,  noh see on ka põhjus, miks me valime selle meetodi,  teine meetod oleks munand reaalselt kirurgiliselt ära lõigata,  aga seal on nii palju muid komplikatsioone. Pigem jäägu siis tõesti see üks protsent õhku,  aga see on palju, palju mõistlikum valik looma jaoks,  okei. Nüüd. Et jah, produktiivloomaarste on tarvis põllu peale kõvasti juurde. Ja koolis me küll võtame iga aasta esimesele kursusele 70 tudengit,  kellest on 35 eestlased. Aga nendest siis produktiivi tuleb võib-olla iga aasta üks,  kaks, kolm kaks neli inimest ja oleks sellega asi piirduks,  et tuleks see kaks-kolm-neli, aga nad ju kahe-kolme aasta pärast. Kes saab lapse, saab kolmanda lapse, kes saab neljanda lapse,  nad on turult ära. Palgatase tõenäoliselt ei ole üldse võrreldav mingisuguse IT-sektoriga,  näiteks. Siis on paratamatus jah. Miks teie seda tööd teete? Ma arvan, et ma olen üks väheseid, kellel on see nagu hobi  ka ma olen eluõnnelik, et ma tõesti väga-väga armastan seda tööd. Ja minu puhul ta on täpselt töö ja hobi koos,  kõik see, et me oleme peaaegu iga päev erinevates kohtades  erinevate inimestega, et ma ei suuda, ei kujuta ette,  okei, iga elis. Et ma istuksin kliinikus hommikust õhtuni,  et see oleks päris päris igav, okei, saad sa,  kui juba näed, et äbarikust on kasvanud nii täitsa korralik ja,  ja eriti kui sama patsient patsiendi juures käib mitu korda  ja ta on, näed, et ta läheb ja paremaks,  siis on ju kõik super hästi. Tegelikult ma ei tahtnud üldse loomaarstiks saada alguses  vaid lihtsalt tallu jääda, talu pidama. Valisin kõige lihtsama tee, läksin tehnikumi,  et vähem õppima peaks. Ja kuna kõige lähem tehnikum oli väimela,  kus õpetati, siis, Veterinaar velskriks, mis mind see elekter väga ei huvitanud,  siis ma valisin selle velskri eriala ja siis Kolmandal kursusel sain aru, et ikkagi see loomaarsti asi on  ikka päris päris põnev. Ja läksin edasi siis Eesti põllumajandusakadeemiasse sel  ajal Eesti põllumajandus, ülikool, vabandust. Aga täna te olete ikkagi ka, teil on endal  ka kari kodus olemas? Ja on 21 samme pluss noorkari. Ja kui nendel midagi juhtub, siis ravida ise kohe terveks  või kutsute mõne teise loomaarstiga aeg-ajalt üle vaatama. Kuidas selles mõttes muidu on, et, et teil ikkagi seda  kilometraaži tuleb päeva peale korralikult jah. Jah, mõni päev tuleb paarkümmend kilomeetrit,  mõni päev tuleb 400, et praegugi oli, ei saanud korraks  vastu võtta, ühte kõnet oli 100 kilomeetri kaugusel oli üks sünnitusabi,  millest pidime kahjuks loobuma. Oleks hea meelega läinud. Mis sellised asjad on, et mis, mida hea meelega teeks  või ma ei tea, kas on mõni selline asi, mis on kuidagi  rohkem endal lemmik No kõige mõnusam on üldse siis, kui mingi lammastega midagi juhtub,  siis nad on hästi käsitletavad ja nad ei ründa tavaliselt  ja seal haiget ja ei, ei juhtu väga midagi hullu. Aga veise puhul ma ei oskagi öelda, kõik väljakutsed on põnevad. Mis meid praegu ees ootab, kus me nüüd teel oleme? Praegu läheme Otepää poole ja seal ootab ühe amme jalg ees,  et amm lonkab. Et tamme ravima saaks hakata, tuleb ta kõigepealt  fikseerimispuuri meelitada. See aga ei ole sugugi lihtne ülesanne. Lõpuks tulevad appi kavalus ja vastsündinud vasikas. Mis ta seal selle jalaga on teose? Midagi on valesti, aga kas see kuidagi väljendub tema  elutegevust segab ka? Ja kui sul mingi asi valutab, siis hakkad lonkama,  mitte mingi asi, vaid jalg. Ja kuna longe polnud nüüd väga suur, siis me ikkagi üritame  põhjus üles leida ja vaadata, mis seal viga on. See tööriist, mis sul nüüd käes on, näeb päris,  ilmaäratab välja ja see ongi. Aga me ei lase hirmust. Juttude na? Et sõnas oli aptsess, see on mädakolle siis talle all. Et see on päris päris valus, et me selle nüüd avame. Mäda saab ilusti välja joosta. Me siis värgime selle. Kuna lehmal on kaks suurt sõrga ühel jalal,  siis me selle haigema värgime madalamaks  ja teise jätame kõrgemaks, käiks nagu nii-öelda kingaga ringi. Ja kui sa alati pole võimalik, siis me kleebime teisele  poole klotsi alla. Et praegu see on täitsa võimalik, et me teist poolt väga  rohkem ei värgi. Teeme natuke ilusamaks, lahtised koed ära. Me teeme seda haiget poolt veel nii, nii madalas kui kannatab. Isegi longe oli üllatavalt väike, ütleme kolmest üks. Et tegelikult aptsessikuna tavaliselt on päris jalutus,  et see on nii nii valus. Eks ta pika peale läheb see abtsiss ise ka neil avaneb. Aga viisakam on ikkagi natuke aidata kaasa,  et antud olukorras tundub, et kas tal on väike selline lõhe  olnud kunagi. Ja see lõhe on piisavalt sügavale läinud. Op jälle tuleb mööda. Ja siis lähevad bakterid sisse. Ja teevad endale pesa ja. On korras? Meie eesmärk on see pesa ära lõhkuda. Üsna pea on loom jälle jalu ja valust vaba. Kuna farmis on praegu aktiivne poegimisaeg,  vaatab alarga vasikad üle. Siis vaatame ruttu saba alla ära. No see, et see natuke määrdunud taguots kui kaamera see  ka on, normaalne, seepärast et mekoonus tuleb  ja see määrib päris hästi. Tasub alati vaadata ka eestpoolt, mina. Nina on ilus puhas, mingit nõret ei tule. Vaatame korraks suhu ka igemed. Igemed on ilusat, ilusat värvi. No kerge triip on, pole hullu, silmad, silmad ka,  et ei ole rähma kuskil, kõrvad on kikis. Kõik on sümmeetrilised, liigesed ei ole kuskilt mingit torset. Ja kõige tähtsam on vastsündinu puhul see,  et katsume selle naba piirkonna ära. Et kas sa nüüd katsud sellist tunnet, sellist noh,  minu väikese näpu jämedust sisse läheb toru,  katsu, on jah toru ja see on normaalne ja kui ta on suurem,  kõvem siis on nabapõletik. Saame teada siis, kui kraadime ja kui kliinikupilt on  ka selline, et vasikas norutab ja naba on valus katsudes,  siis on mõistlik kohe ära. Et tema tundub täitsa täitsa korras. Ja. Tavalised asjad veel on, sa ütled, see nabapõletik on vist selline,  mida ikka aeg-ajalt tuleb ette, et mida võib-olla nagu  tasuks märgata. Jah, naba kindlasti see, kas ta köhib, kas ta hingeldab  ja kas kõht on lahtine kolm põhiasja assundini puhul. Ja loomulikult, kui ta on. Pisike vasikas, siis on tal ema ja samal ajal vaatame kogu  aeg ka ema udarat. See peab olema ilus sümmeetri. Et ei tohi olla, et üks veerandi nimematta näiteks  siis on, kas on põletikus või siis vasikas pole jõudnud veel juua. Ja kui see nagu muutub ajas, et õhtul on üks suurem,  teine, siis ele probleemi. Kahe päeva jooksul üks veerand imemata tähendab võib-olla  juba ehk natuke mingit probleemi. No praegu tundub, et nendega vähemalt nende kahega on siin Ja jalg sai korda, mäda on välja lastud sealt joosta. Vasikas tahab õudselt juua, ma usun, et täna saab  ka ta numbrid külge. Ja alati, mis muidugi lehmal võib juhtuda,  on see, et võivad päramised sisse jääda. Seda ütleb omanik alati, kas ta nägi või ei näinud,  aga alati soovitus see on, et las lihaveise lehmad söövad  päramised ise ära, see pigem teeb head kui halba. Ja ei tasu üldse muretseda. Kõik vasikad niimoodi üle vaadata ja siis ilusat elu teile. Reti, mis see kupaaž tehnika siis tähendab see tähendab seda,  et salvretikust me lõikame endale pildi välja. Siis me kleebime selle, noh, paigutame ära,  kleebime siia peale ja siis siis me niimoodi sina siin  praegu paned peale, on ju ja siis me tuunime seda veel juurde,  eks ole, teeme neid stensilitega, noh nagu ma siin tegin,  praegu, eks ole. Teeme paneme niisuguseid kujundeid juurde  ja siis me veel värvidega natukene niimoodi tuunime teda ka,  et niimoodi käibki ikka üle, seda teevad need,  kes ei oska, hakka, meil on jah, siuke need on need  ja kes joonistada ise, sest et. Kui tihti te siin koos käite? Korra nädalaga, tavaliselt. Kolmapäev, kolmapäeviti käime tavaliselt. Vaatame päeva ka. Ja iga kolmapäeva õhtul koguneti siia ja  siis meisterdajate miskit just. Nii kaua juba, kui kaua te olete koos käinud siin? 2010.-st aastast. Et algul me käisime Algul me käisime, olime nagu toas, siis meil seda ruumi veel  nii korras ei olnud või. Siis siis otsustasime, et võiks nagu seda ruumi teha,  tegelikult oli nii, et Kalmer tahtis seda endale. Tegelikult tahtis jah, mul mees endale, tema tahaks siin  midagi teha, aga, aga noh, eks meid oli natuke rohkem. Siin oli kaupluse, pidasime oma poodi külapoodi ligi 18 aastat,  oli meil see maapood siis siin? Ja miks maapood lõpetas? Noh, ütleme nii, et kui sinti sindy on siit seitse  kilomeetrit tuli Maxima siis me vist kuskil  nii poolteist või oli kaks aastat pidasime veel vastu. Aga noh, siis enam enam ei, ei õnnestunud. Et ei olnud mõtet? Jah, sest et sellise hinnaga neid kaupu kätte ei saanud,  eks inimene ikka vaatab, kust odavamalt saab. Kuidas kunstiköök omale nime sai? No kui siia sai nagu köök tehtud, siis siis  siis sai sellest nagu üks nimi ja noh, ja  siis me naerame, et see on siis nüüd meie kui peremees siin  oli potsep ja tema tegi neid asju ja oli siin plaanis köök  teha üldse? Ei no ta oligi, tahtsid siia teha. No sooja enne. Siis sai. Jälle nälg majas. Et Kalmer, jah, on meil pot, sepa oli, tähendab,  enam ei ole. Et siis Ja siis saigi kokku kunstiköök. Kas te kõik olete sama küla naised või kust te pärit olete? No mina olen teispoolsust Sealt mina olen siit kolm kilomeetrit raekülast. Üks. On üks on linnapäike linna. Sattusin ka nende hulka. Ma käin oma maakate juures. Tallinna tuttavad on ka olnud. See ikka elu keel. Ja ega me ainult kunsti ei tee, meil on niisuguse teatri  ühiskülastused on ja meil kunstiline juht nagu öelda,  ostab piletid ära ja siis me lähme me kaheksa tükki,  kes me teatris ja siis nüüd. Alati jälle mehed ka ikka kaasa. Suviti me tavaliselt nüüd koroona ajal siis ei saanud,  aga siis me oleme teinud niisuguse pikema ringi,  et oleme käinud näiteks Võrumaal teatris  ja siis oleme kuskil ühe ja ja siis käime,  vaatame seal neid noh, vaatamisväärsel suvel käisime Soomes,  elamis käisime ja. Kahe siis ja niisugune ühine ekskursioon. Ja siis, kui läksime Vastseliina laadale möödunud aasta  võtsime mehed kõik kaasa. Kui neil oli igav, seal. Ega nii sellise suurel laadal me ei olegi käinud. Põhjus on pigem see jah, et juba kütusekulu  ja kui on need suurte sisukust laadad on kohamaks on juba  nii kiirvajas juba, et jah, meil ei ole mõtet üldse. Et me nagu teeme seda siis hobi korras rohkem ja,  ja siis lihtsalt jääb järgi, sellepärast et teha on tore,  aga omale meeldib teha. Kõik jah, sugulased ja tuttavad on juba nagu öelda,  arustatud. Aga kuidas see käib, et igaüks tuleb oma pintsliga kohale  või teil on? Ei, meil on kõik ühis siin me ostame ühiselt  ja jagame raha, omad ka ja olemas, aga üldiselt siin on meil  kõik ühine. Ostame ja ostame, ostame ühiselt, maksame ja. Materjal on ju kallis ja siis on, jagame ära  ja kui üksinda peaks ostma, siis ta, nad jäävad seisma. See on ju. Ära. Muutuvad kasutuskõlbmatuks ja kui linnas käime,  onju, siis on kus aga salvrette on, siis igaüks tuleb jälle pakiga,  et ma arvan, et meil on kuskil vast üle 1000 eri lennu l. Eraldi testament teha ja ei, meil on alati,  kui keegi kuskile reisi reisile läheb, siis me  naerametkonnaureis on need enne tuleb, siis saab rätid,  mis on siis pärandatud, tuleb pea kodus,  tuleb öelda, et kui midagi minuga juhtub,  siis salvrätikud lähevad kunsti köögile siis,  kui kuskil laua peal rätik. Jah, ega me alati pakiga ei osta, siis on mingid leheküljed. Ühe salfrati kaupa oleme tellinud. Kui on midagi head, siis võib pea üldiselt küll jah,  ei kasuta nagu ära, et tegelikult paar tükki on,  kus, mis on täitsa niimoodi läbi müüdud,  et ei olegi enam saada. Kas teil mõnikord sed jutud ka otsa, kui te siin,  mis mõte juttu jagub alati panka ka? Me oma oma pere ja ja lihtsalt arutada seda ise. Ka iga küla enam. Ja et on nii palju võõraid siia juurde tulnud,  et aga meil on oma, tundus ringkonnas ikka on. Et jah, see, keda kohal ei ole, seda räägime taga,  aga. See on nali muidugi, aga. Suvel käime muidugi natukene vahest ja harvemini koos,  siis on meil neid aiatöid ja, ja. Eks see on niisugune pimedate aegade klubi niimoodi. Suvel tuleme ka, siis vaatame aeda ja. Kellelgi on mingi uus toll. Veel enne kui poeriiulitel kaovad ära jõulukaunistused. Tulevad müüki, seemned ja oi kui raske on nendest riiulitest  mööda kõndida, nii et ei tahaks sealt midagi kaasa haarata. Ostma võib neid juba varakult hakata, aga tuleb ajastada,  millal on õige aeg nad panna mulda idanema. Täna, kui käes on juba märts, on õige hetk panna kasvama tomati,  kurgi, paprika, tšilli ja miks mitte ka füüsiliseemned. Need taimed lihtsalt vajavad ettekasvatamiseks pikemat aega. Mõnede teiste taimede seemned võib otse kasvukohale külvata. Info selle kohta, et kuidas ja millal neid külvata,  on olemas seemnepaki tagaküljel. Nii et seda infot siit tasuks otsida ja lugeda. Lisaks seemnetele tuleb aianduspoodidesse müügile  ka erinevaid kasvusubstraate, mida siis samuti tuleb jälgida,  külvamiseks valida just see õige nii-öelda külvimuld. On ka olemas siis aiamuldasid, kuid seal on olemas juba sees väetised,  Berliit, Vermiku liit ja muid aineid, mida võib-olla  külvimulla sees nii väga hetkel veel vaja ei ole. Siin on tähtis, et ta oleks peenikene ja hoiaks  siis mõnusasti niiskust, et seemnetel oleks hea keskkond  idanema hakkamiseks. Samuti on poes erinevaid kassetikesi nii suuremaid kui väiksemaid,  kuhu siis saab seemneid külvata. Aga võib kasutada ka kodusemaid vahendeid,  kindlasti on kas hakkliha või siis grillliha praadimisest  ülejäänud selliseid plastmassist kausikesi,  kuhu alla tuleb kindlasti teha augud, et üleliigne vesi  sealt ära voolaks või siis kasutada hoopis näiteks tetrapakke. Mina olen siia juba külvanud näiteks aedastri,  et see on kindlasti üks lilletaim, mis sügiseti meie aedu  kaunistab ja mille ettekasvatamine tasub ennast ära. Nüüd siia tetrapakki kavatsen ma hakata külvama,  siis aga tomatit. Meie enda Eesti teadlased on aretanud kaks uut oranži  viljalist tomatit ja üks nendest kannab sordi nime siia. Just selle me täna siin mulda nüüd panemegi. Tomatit võib külvata siia turbale suhteliselt niimoodi hajusalt. Oi, siin on ta veel eraldi väikese pakikese sees,  proovime ta siit nüüd. Kätte saada seemneid ei ole siin palju ja tumeda,  selle turba pinna peal on heledad seemned hästi näha. Nii et seetõttu ma üritangi vaadata, et nad ei satuks väga  üksteisele otsa vaid võimalikult siis hajusalt,  et neil oleks siin mõnusasti ruumi hakata. Idanema. Enne kui ma selle turba siia kastidesse sisse panin,  siis ma niisutasin seda väga, väga korralikult,  see on hästi oluline, et juba idanemise alguses oleks väga,  väga palju niiskust. Tomatiseemneid ei tule külvata väga sügavale,  piisab kuskil poolest sentimeetrist turbast  ja selle ma lisan nüüd siia peale. Patsutan selle kergelt kinni, sest seemned peavad saama  turbaga tiheda kontakti. Ning kindlasti kastan, kastan, kastan, ehk  siis kõigepealt. Piisab sellest, kui mullapinda piserdada. Kui taimed on juba suuremad, siis kindlasti tuleks neid  regulaarselt ka kasta. Kurgiseemnetega on selline lugu, et nemad ei talu väga  sellist edasi-tagasi väntsutamist ühest potist teise  istutamist ja seetõttu külvan ma need seemned juba  sellisesse natuke suuremasse potti. Nii külvikastide kui pottide täitmisel on hästi oluline,  et me suruksime selle turba siia tugevasti sisse ei tohi jääda,  see turvas siia kohe, sest hiljem kastmisel  siis vajub ta kokku ja pool potti jääb üldse meil  siis tühjaks ja sellel ei ole mingisugust mõtet. Nii, nüüd ma jätan siia üles siiski natukene. Täidan ära ka teise puti. Turbaga töötamisel on mõistlik panna kätte  ka kindad. Et kui siin turba sees on väetiseid,  siis need lihtsalt võivad meie nahka kahjustada  ja no endal on ka pärast käed ikkagi puhtad töö lõpetamisel,  samuti peaksid kindad olema käes siis kui me kasutame  puhitud seemneid, ehk siis neid seemneid,  mis on töödeldud taimekaitsevahenditega,  need on siis hästi värvilised, need tunnete kohe ära. Kui on selliseid suuremaid turbatükke sattunud siia  substraadi sisse, siis need oleks mõistlik välja korjata,  sest väikesed seemned, kui nad idanema hakkavad  siis tekivad nende turbatükkide tõttu õhuaugud  ja siis ei saa jällegi väikesed taimekesed korralikult  niiskust kätte. Ühte potti panen ma siis ühe kurgi seemne. Ja ka kurgiseeme on suhteliselt pisike, mida pisem on seeme,  siis seda rohkem pinna peale tuleb teda külvata  ja lükkan ta lihtsalt näpuga õrnalt sinna turba sisse  ja tõmban siit kõrvalt turvast peale. Nüüd selle jaoks, et ma ei unusta s ära,  kuhu ma mingid taime olen külvanud ja veel enam,  kui ma näiteks kasutan mitut erinevat kurgisorti  siis on mõistlik kirjutada iga poti juurde  ka etiket, kus on peal siis selle taime eestikeelne nimetus näiteks. Tomat sordi nimega si? Sai meil kasvama siia. Ja harilik kurk. Sordi nimega dirigent. Sordi nimed kirjutatakse üldjuhul alati selliste komakeste vahele. Kurgiseemned jäid mul ka piserdamata. Selle tähtsa töö teeme ka ära. Ja nüüd ei jäägi enam muud üle, kui oodata,  kuni taimekesed oma pisikesed idulehed turba seest välja pistavad. Siis võime kindlad olla, et külvamine on õnnestunud. Kevad on see aeg, kus me hakkame tahtma enda ümber rohkem  ja rohkem puhtust, seda ka autos. Ja Priit Paides saatis meile väga hea nipi,  nimelt võtke WC-potiari, noh, puhas siis sellisel juhul uus. Pange see akudrelli otsa. Võtke automat ja laske need lihtsalt. Priidule aitäh selle nipi eest, teie saatke oma nipid  aadressil maahommik .err.ee ja me näeme
