Vahepeal on niisugune tunne, nagu oled sentrifuogis. Looduselamus varakevadisest suurveest. No lambame kõik edasi, kõik edasi. Ossa süda, kõik on pardal. Te olete täna võtnud siit võrgust välja vist tänase päeva  kõige suurema koha. Aasta kala koha vajab tähelepanu. See seis selle kohavaruga väga hea ei ole. Lume peal kihab vilgas elu. Suurvesi tekitab meie jõgedes kärestike,  mis meenutavad mäestikujõgesid. Ja täna on meil võimalus kogeda Eesti ühte kõige märjemat  ja adrenaliini, rohkemat kärestikusõitu. Kõige tähtsam asi on mõla. Seda hoiate niimoodi kinni, et üks käsi on kabast,  hoiab kinni. Ja. Kabaste lahti ei lase, siis siin on taga,  olen mina, siin on instruktorikoht siin külje peal,  siin on niimoodi, et igaühe jaoks on kaks aasa. Nii ja kõik edasi. Nii paneme tagasi. Paneme tagasi vasak jätkab nii nagu oli. Kõik edasi, nii nii sobib, see oli väike test  ja see oli test. Loomulikult kõigepealt tuleb trenni teha just. Mis asi on rafting, no rafting, raftani see parv,  et see on põhimõtteliselt parvega sõitmine. Et täna see päeva eesti keeles on, eelkõige räägitakse  raftingu siis, kui sa sõidad parvega kärestike  ehk siis see on sellised kohad, kus enamasti muude asjadega  inimesed ümber kipuvad minema. Parv on kõige kindlam ja, ja selline jah,  kõige kindlam, turvalisem vahend siis kärestike  möödasõitmiseks iga teise vahendiga on juba vaja sellist  väga korralikku väljaõpet, et, et nendele käes teada. Tõmbame saame üle. Kui ei saa, siis tuleb natuke jalutada. Tõmbame, aga. Nii oli, oleme kõik edasi, kõik oma kohtadele. Käime vahepeal puu taha kinni aga meeskonna töö tulemused  saime välja. Lamba. Ho ho esti. Ilusti kinnitatud. Tõmbame. Millistel tingimustel Eestis üldse sellist asja teha saab? Saab teha praegu, kui suur vesi kaks nädalat igal pool igas  jões ju ei saa teha seda. Nojah, mõnes kohas, et kõige suurem võimsam on siin Jägala  joalune kärestik, aga on teisi jõgesid ka valge jõgi,  Purtse jõgi, et ka siis Võhandul on kärestikulisi kohti,  et saab, aga Eestis on jah, sellised väiksed lõigud  ja enamasti ta on siis paar nädalat kevadel see aasta  näiteks aastavahetusel oli vesi üleval oleks saanud  siis vahest on ka keset suve tulevad suured vihma,  see on selline kõige mõnusam aeg, et siis saad ujukate väel. Ta on siin 10 aasta jooksul üks-kaks korda,  tuleb niisugust võimalust, sellist võimalust. Edasi. Poiss läbi. Ja läheme edasi täie hooga, vasak, tagasi,  vasak tagasi, parem edasi, vasak tagasi. Parem edasi. Sõ läks tee kõike edasi. Kõike edasi. Vahepeal niisugune tunne, nagu oled sentri fuogis. Mis selle nagu ekstreemseks teeb, et seal on tõesti nagu  sellised hästi palju kivisid eba. Et mis seal nagu tekivad mingid keerised,  et no mis asi see nagu on. Ekstreemsus on selline väga tunnetuslik asi,  et seda pead sina ütlema, mis sinul selle ekstreemseks tegi,  aga no eks on see, et kui inimene ei ole käinud ennem,  et see on ikkagi selline päris Adreliinirohke tunne, kuidas vesi lendab,  sa eriti, kui sa seal parve peal oled, instruktor näeb kõike,  aga kui sa seal parve peal oled, et siis sa näed mingit  väike väikest lõiku, et sa ei, sa vaatad,  et kas me nüüd lähme äkki kivisse, tegelikult instruktor  keerab ära, aga just et kui sa seal parve peal oled,  siis sa seda kogupilti ei näe ja, ja siis vahest tuleb päris  niisuguseid hirmsaid hetki. No on küll mäestiku moodi, pole midagi öelda. Kärestik kärestiku otsa. Ossa süda, kõik on pardal. Kõike edasi väeväe hea. Sind, Mart, ma kutsusin siia, sa oled kalade  ja vaba vetevoolu, mees, et meie oleme siin peal vee peal,  aga kes siin all praegu toimetab? Praegu on hästi varajane suurvesi ja see on natuke looduse  rütmi kõigutanud. Vee all teevad oma talvist dieeti ja ellujäämiskursusi kalad,  kes on väiksemates kohtades ja ütleme nii,  et vegeteerivad heas mõttes. Et talv ongi niisugune hästi rahulik aeg,  siis, kui veed hakkavad uuesti alla minema  siis ärkab ka vee all. Tegelikult elu, et niisugune passiivne talv on praegu Meie ees on nüüd Eesti kõrgeim looduslik juga jägala juga,  see on kaheksa meetrit kõrge ja üle 50 meetri lai  ja me läheme nüüd otse selle eest läbi. Nii edasi kõik, ja edasi. Hop oi kui hirmus. Parem tagasi panen tagasi vasak edasi, vasak edasi. See Jägala jõgi on ise ka üks väga eriline jõgi,  et siin on see juga, eks ju, et mis on niisugune looduslik takistus,  aga lisaks see inimtegevuse mõju ka päris suur,  et et kui palju need hüdroelektrijaamad seda elu siin mõjutavad? Siit üles on circa kilomeeter looduslikku lõiku,  mis siis on Jägala ilme tegelikult oleks  ka siit allapoole, et selle koha ja joa vahel on kilomeeter. Ja kui vaadata sinna allapoole, siis seal on põhimõtteliselt  poolteist kilomeetrit. Linnamäe Pais järve, mis siis katab? Kunagist kärestiku. Kui tegelikult siin seda paisu ei oleks,  kas see käestik oleks siin pikem ja tegelikult  ka seda meie värki saaksin pikemalt harrastada. Siin joa aluse ja mere vahe või siis linnamäe paisu vahe on  tegelikult ligi 20 meetrit, on langu nelja kilomeetri peale  umbes ehk siis see on üks Põhja-Eesti kõige suurema languga  jõgesi üldse noh, suurtest lõhejõgedest. Ja see paar korda viimase 20 aasta jooksul on  ka paisjärv kas teadlikult või teadmatult all olnud  ja siis on näha, et see kärestik Läheb siit sikavonka ilusti edasi, suured kivi,  kahmakad on sees ja noh, täitsa loodusliku ilme võtab jõgi,  kui anda võimalus. Ja nüüd tuleb magustoit, nii, kõik tõmbame,  tõmbame, tõmbame. Sama. Teen teeme kõik, teevad tööd, kõi teevad tööd,  kõik teevad tööd ja pikali. Nii paneme edasi vasak tagasi. Paneme edasi vasak tagasi. Kui muidu Eesti loodus on väga rahulik, eks ju,  et meil ei ole orkaane ja ma ei tea vulkaan,  eks ju siis siis sa saad selle looduse jõu ikka kätte. Ja et see on selline väga hea kogemus. Siis nii-öelda rohepöörde eitajatele või  kes arvavad ikka, et inimene on loodusest üle  ja et mis see loodus loodus ikka on, et siin sa tunned,  et tegelikult kui väike on inimene ja kui võimas on loodus  ja mida kõike loodus võib sinuga teha, kui sa temaga ei arvesta. Kuule, ma ei tea, kas võtab palju, katsu. Tühi ei. Mõlemalt poolt keegi niimoodi paneb, nii. No aga teeme siis otse augu, panen paela taha,  algul. Võta siit, võta siit kinni, tõmba korra ja lase nüüd lase järgi,  niimoodi. Ja ka tunne kala on küljes. Kala on. Siin sees. Esimesed tõsised päikesekiired säravad Pärnu lahe jää kohal  ja see tähendab ainult üht siin all vees hakkab elu kihama. Meie oleme täna Pärnus sellepärast, et näha,  kuidas kohalikud kalurid nõuavad jää alt võrke  ja sealt oodatakse eeskätt aasta kala koha. Ja ongi esimene koha. Kui palju siis Pärnu lahes koha mõõt peab olema või? Millest alates? Nina pane sinna vastu ja kui saba ots üle läheb,  siis siis saba ots ulatab triibuni, siis on mõõt. Näed, see on isegi peaaegu peaaegu forellivõõde annab välja. Nii et selle koha võivad kalurid ära võtta. See peaks siis olema üle 48 sentimeetri pikk  ja seda ta tõesti on, nii et mõõduline koha kohe siit üsna  võrgu algusest. Keda teil veel tuleb siin siis on vimba ja praegu on kõik samad. Vihma on üks, tint oli ka. Rahvahääletusel aasta kalaks valitud koha elab Eesti  rannikumeres arvukamalt Pärnu lahes kuid vähemalt sama hästi  tuntakse ka näiteks Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve koha. See kohakala õpetab külastajatele oma välimust järvemuuseumi  akvaariumis Võrtsjärve ääres. Tema suguvendi ja õdesid on intensiivselt püütud  ning see on üks põhjus, miks aasta kalale tähelepanu juhtida. Suurim mure on, et koha püütakse kinni liiga noorena veel enne,  kui ta on jõudnud sigida. Üldiselt ju teatakse, et Pärnu lahel käib kõva kohapüük  suvel lahtisest veest, miks siis teie püüate  ja alt võrkudega? Suvel jah, peale kudeaega siis koha on ablas ja,  ja, ja toitub ma olen niimoodi kuulnud. Aga siis siis seda, seda püüavad harrastajad. Kui nad siin trollimas käivad ja peavad lanti Seda nimetatakse trollimiseks, et varem varem see oli  keelatud püügiviis kogu Eestis, aga Pärnu Pärnu lahes,  aga siis ta teid lubati jälle, aga kutselisel püügil suvel  noh pigem pigem ei pane sisse, sellepärast noh,  püüniseid, et võrkudega ei saa. Sellepärast et. Armsate silmadega sõbrad söövad võrkudest ennem ära kui me. Oot-oot, oot, mida sa mõtled, ühesõnaga kutselised kalurid  Pärnus ei saa suvel lahtisest veest võrkudega püüda. Me jääme alati teiseks. Kes siis ees on? Hülged? Jah, need armsate silmadega sõbrad on meil ees,  et, et mul on endal see kogemus olemas, et ma hommikul  esimese valgega lähen. Ja, ja, ja ta on must, 100 meetrit eespool  ja tunnen, kuidas ma võtan paati võrku ja tunnen,  kuidas ta võtab järjest. Mul eest niimoodi kalu ära ja ja ma lähen  ja ma saan ainult on augud, kus ta on kalad ära võtnud. Aga miks siis hülged nüüd siia jäävad? Ta. Peab iga natukese aja tagant hingama ja kui on püsijääkate,  siis, kui tal hingata ei ole, siis ta siia siia siia ei tule. Aga kui on lahtiste vett juures, siis nad on kohe. Nii et loodus, külm ja jää on natuke nagu teie abimehed. Jah, aga kui seda külma on liiga palju, jää on liiga paks ja,  ja paks lumi on peal, siis on jälle niimoodi,  et et siis kala jääb vakka, siis on kalavaikne  ja siis on kalavaikne, siis me ei saa. Kui kevadine päike juba sulatab lume ära  ja hakkab läbi jää paistma, kala muutub aktiivseks,  hakkab otsima, liikuma, siis on meil võimalus. Jälle teda siin siit saada ja korralikke saake saada. Meie tänavune aasta kala koha on tegelikult sugulane,  ahvena ja näiteks kiisaga ta kuulubki ahvenaliste seltsi  ja teatud tunnusjooni on ka ahvenaga tal sarnaseid,  kui vaadata lähemalt tema uhked seljauime. No see näeb päriselt ka täitsa sama hea välja nagu affenal  nime poolest inglise keeles. Biker ütleb seda, et ta võiks olla justkui natuke haugi  ja ahvena vahepealselt. Kuidas täpselt on, see jääb igaühe enda otsustada,  aga minule meeldib koha väga ka selle poolest,  et ladina keeles öeldakse tema kohta Sander Lutsoerka. Koha hambad ja neli pikemat kihva kõnelevad,  et ta on vetekiskja veel oma sünnijärgsel suvel väike koha  zoo planktonit, kuid juba sügisel varitseb ta teisi  kalamaime ning ajab neid vajadusel hoogsalt taga. Kohad ise maitsevad ka teistele suurematele kaladele,  aga ka lindudele ning mõistagi hülgele ja inimesele. Enne sai räägitud hüljestest, kes ei taha siia jää alla tulla,  aga sellel vimmal on ju lausa hambajälg peal. No see on näha, see hüljes on kallal käinud,  et et ma arvan, siin võrgus on kõvasti suuri auke võrgus ja,  ja ilmselt on ka kohapäid, võib-olla nagu noh,  see on, laeva tee on lähedal ja ja niisugune kilomeetri raadiuses,  kui kuskil tal on võimalus hingamas käia,  siis ta on ikka nii ära õppinud selle ameti,  et et tuleb ja teeb oma töö ära ja sööb kõhu täis ja. Eks tuleb loomulikult ka hüljest mõista. Kala ongi ju tema toit. Tundub, Raio, et sul on õnnelikud käed, oled täna võtnud  siit võrgust välja vist tänase päeva kõige suurema koha. Jah, no ma arvan, mingi, Kahte kilo ta täis ei ole, aga napilt napilt alla. Mis siis sinu see aasta kala koha rekord on Pärnu lahest  või siit üldse eluea? Elueas 8,2 kilo. Aga noh, see on niisugune erand ikkagi, et enne seda oli  rekord mul neli kilo. Et siuke kaheksa kiloseid palle nagu minu ajal ei ole,  ei ole, ei ole küll enam olnud, et et Peipsi  ja Võrtsjärve pealt ma olen niisuguseid näinud küll,  aga aga Pärnus, Pärnus rohkem ei ole. Kas sinul on? Hea meel ka, et koha valiti aasta kalaks. Ma ei tea selles suhtes, et kui kohaga nagu kõik hästi oleks,  et ei noh, tore ikka, et valiti nagu, et aga teda ikka,  teda on ikka väga, väga väheks läinud Pärnu lahest,  äkki konkreetselt kadus ahven ja koha ära  siis kui laevateed süvendati. Et peale seda oli nagu noaga lõigatud, et sina seostad seda sellega. See ei pea nagu selgeltnägija olema, et,  et sa ju käid tööl. Et kui sul kuni süvendamiseni on kala ja peale süvendamist  äkki ei ole kala, ei ole ahvenat, ei ole koha,  et ainukene see esimene seos selle asjaga. Ometi võib nii öelda, et praktiliselt igas restoranis on  koha menüüs ja ka kui lähed kalapoodi, siis see on  elementaarne asi, inimesed ikka küsivad seda valget kala,  küsivad kohafileed või kohakala. Nõus, kust see kala tuleb Eestisse, seda tuuakse välismaalt  ka tuuakse, tuuakse, tuuakse minu arust. Ja kulud ka Venemaalt seda siia sisse. Aga enamus värskes kalast on Võrtsjärve ja Peipsi. Et Pärnu lahe koha ikkagi restoranidesse no jõuab,  jõuab natukene, kui on kellelgi tuttav kalur. Mure Pärnu lahe koha pärast on tõsine ning kalavaru  kokkukukkumist näitab ka meie rannikumere. Püügistatistika saagid on võrreldes 1990.-te algusega pea 10  kuni 20 korda väiksemad. Aasta kala päästmine vajab nii teadlaste kui kalapüüdjate  koostööd aga ka kalasööjate teadlikkust. Kas koha on püütud lubatud ajal ja pikkuses  ning kalavaru säästes? Mina arvan, et koha ongi, kui siin meie merekaladest  nii-öelda see kroonimata kuninga kuningas. Et ta on sellise maitsva, õrna valge lihaga. Aga kuidas ma nüüd ütlen, et ega see seis  selle kohavaruga väga hea ei ole, et et me oleme siin juba  võib-olla teistkümmet aastat. Meil on püügipiirangud, et see kohavaru taas kasv taastuks selliseks,  et, et saagi oleksid paremad ja et kohavaru oleks jätkusuutlik. Aga palju tööd on veel teha, et, et need kude kudealasid,  peaks korrastama ja samas peaks panema ka kunst  kunstkoelmuid suvel sisse, et ta saaks paremini kudeda. Aga samas on hea meel näha, et, et koha tegelikult on,  on ahvenad ka. Mida näitab see, et Pärnu jões on harrastajate saagid  aasta-aastalt läinud paremaks ja nad saavad  ka siit talvel jää alt korralikku saake,  ilusaid suuri kohasid ja ahvenaid, et, et kalale meeldib  nüüd peale pea paisu lammutamist seal jões olla  ja tal on tõenäoliselt seal piisavalt toitu  ja seal on head tingimused, et seda on hea meel kuulda. Meres läheb taastumine veel aega. Nagu kalurid praegu ise ütlesid, vimmad päästsid päeva. Aga on ka täiesti kenasti koha, arvestades praeguseid olusid,  aga mõned siiad, nii et päevaga võib rahule jääda. Talvekülmaga on loodus justkui välja surnud. Vaatad lumega kaetud maapinda kaugemalt või lähemalt ei ole  seal kedagi. Kui aga temperatuur hakkab lähenema nullile,  siis olukord muutub. Lume peale tekib elu. Kui näete lume peal peenikest puru, siis tasub vaadata lähemalt,  et ega see juhuslikult ei liiguta. Mõni esmapilgul prügila tundub, täpp võib osutuda täitsa  elavaks olendiks. Kuna lumekirp on ühe kuni kahe millimeetri pikkune,  siis lumehelves on tema jaoks korralik millest tuleb üle ronida. Hüppamiseks on tal jalad liiga lühikesed,  aga seest on tal katapultmehhanism. Keha tagumise otsas asub vinnastatud hark  ja sobival hetkel tõuk lükab see teda maast lahti. Talikoonlastel hüppeharki ei ole ja nemad peavad jalgade  abil hüppama. Nad on imelikud putukad, sest paaritumiseks ronib hoopis  emane koonlane isa selle selga. Aga ta on nõus seda tegema vaid tingimusel,  et tal oleksid korralikud käepidemed, millest kinni hoida. Selleks on nad loobunud lennuvõimest ja isase koonlase  tiivad on muundunud konksudeks, et emasele käepidemed tekitada. Emase talikoonlase tiibadest on veel vähem järel,  nendest ei saa isegi kinni hoida. Sellepärast isa ei tahagi sinna ronida. Talvesääsk on selles mõttes hea sääsk, et meid ta ei hammusta. Sellel emasel talvesääsel on paarilise leidmisega kiire,  sest eluiga on antud talle vaid loetud päevad. Ja kui kaaslane ongi leitud, siis ei ole siin aega pikemaks flirtimiseks,  vaid tuleb kohe paarituda. Kuna emal on suurem, siis otsustab tema,  millises suunas liikuda ja isa seal jääb üle vaid vaikiva  nõusolekuga järgi lonkida. Rohukedrikut võime suvel näha liblikana lendamas,  aga talve veedab ta sellisel kujul. Ja just lume sees ongi tal kõige targem talv mööda saata,  sest siit ei oska otsida teda keegi, kes teda ära süüa tahaks. Kevadkaruslase röövik on lumel liikudes hästi nähtav  ja temal pole ka midagi varjata. Tema võib sedasi avalikult näidata, sest lindudele ta kohe  üldse ei maitse. Nimelt pidavat tema karvastik lausa mürgine olema. Talve lõpupoole ilmuvad jõgede ääres maapinnale talikevikud  Nad tulevad jõest. Kui näete jõe ääres talikevikuid, siis saate olla kindlad,  et selle jõevesi on puhas. Kevikuvastsed vajavad eluks puhast ja hapnikurikast vett  ja seetõttu on nad head veepuhtuse indikaatorid. Nad on veetnud paar aastat vastsena jõe vees  ja nüüd on neist saanud valmikud, et paljuneda. Neil on ka tiivad, aga paistab, et sihtotstarbeliselt nad  neid kasutada ei oska. Seda ju kaugele ei jõua. Seetõttu tuleb ikka jalgsi edasi minna. Ja ei ole ainult karusee, kes talvel koopas käppa imeb. Sama hästi võib seda teha ka ämblik. Ka ämblikud on kursis, et lumel putukaid leidub,  muidu nad ennast siia sisse ei seaks. Raskel ajal on ka lumekirp lõunasöök. Kuna lume peal söögipoolisega hõisata pole,  siis kõlbab söögiks ka liigikaaslane. See huntämblik leidis, et tema kaaslasest on lõunasöögina  rohkem kasu kui muidu. Nii et kui lumepind tühi tundub, ei tähenda see veel seda,  et seal kedagi ei ole. Vaadake lähemalt.
