Hei, kätte on jõudnud esmaspäev ning selle nädala esimene  Nova alustab kohe täna saates lähme külla keraamikule. Kõigepealt on savi, eks ole, selline nagu sa ise siin  tundsid ka, onju käte vahel. Stressipalli funktsiooni täidab, kui ta sellises olekus on. Uudistame termokaameraga. Kui ma nüüd panen, näed need kaks kõrvuti. On suur vahe ja räägime uuest põnevast konkursist. Mina olen täna siin, et rääkida natukene rakett 69  teadusteatri konkursist. Kindlasti olete te kunagi proovinud midagi savist voolida. Aga kuidas saab savist lausa kunstiteos? Uuris Elsa oma keraamikust ema käest. Täna oleme me tulnud siis minu ema juurde,  kes töötab keraamikuna selleks, et teada saada,  kuidas saab ühest tavalisest saviplonnist korraliku nõu. Aga siis annangi sulle selle savi plonni  ja lähme vaatame, aitäh. Kas sa mäletad oma kõige esimest keraamilist esemet? Kõige esimest eset ma arvan, et ma ei mäleta,  aga. Kindlasti oli see mingisugune blenn, mille ma tegin  merepõhjast kaevatud saviga, et Eesti meri on päris mitmes  kohas sellise savise põhja ga. Kas sellest samast Eesti savist saab teha samasuguseid asju? Põhimõtteliselt saab küll, aga kuna ta tuleb nii-öelda  täiesti looduslikult sellest Ühest august,  siis mis sa juhuslikult oled leidnud, siis peale vaadates on  võimatu öelda, mis temperatuuri se savi kannatab,  ehk et siis peaks kindlasti tegema sellised savi,  põletusproovid. Nii sul on siin jäänud väga pikalt üks poolik töö  siis äkki sa tahad siit natuke jõulupraad jõulupraadi värvida? Jah, et sul on siin vist kartulit ja hapukapsas hapukapsas  ja kanapraad. Sa võid valida siit ka mõne pintsli, mis sulle rohkem  meeldib ja siis siin on. Vett, et see värv on siin natuke ära kuivanud  ja sa saad siia laua peale, vaata proovida,  kuidas, kuidas see pintsel jookseb, et ma ise kasutan  ka seda lauda sellisteks asjadeks. Kuidas saab savis, no ja mis etapid seal vahel on ütleme nii,  kuse detailid sõltuvad siis ka tegijast natukene. Kunstnikust, aga laias laastus on ikkagi see protsess  kümneid tuhandeid aastaid. Jäänud muutumatuks, et on savi sellest, siis saab voolida  midagi ja neid voolimist, ehitaid on ka erinevaid,  et ehk et ese valmistatakse, ta peab kuivama,  kuivamisprotsess on ka hästi oluline, et ta kuivaks liiga  kiiresti võivad praod sisse kuivada, siis ta läheb ette põlatusse. Siis läheb lasuurpõletusse. Ja siis, kui on jah, soovi, siis veel kullapõletusse. Siin on nüüd hästi näha, et millised need erinevad  savietapid on, et noh, kõigepealt on savi,  eks ole, selline nagu sa ise siin tundsid ka,  nu käte vahel stressipalli funktsiooni täidab,  kui ta sellises olekus on siis siin ma nüüd olen ehitanud  seda poolikut baasi, mis mul on veel pooleli,  et siin ta on selline sellises olekus, et ma saaksin siia  veel ühe riba peale panna ja sellele veel ühe  ehk et see on selline pooltoores siis siin on ta nüüd  kuivanud niimoodi, et, et et ma saan teda juba viimistleda. Et ta on niisugune nahakuiv, nagu nad ütlevad  ja selles faasis ma üldiselt ka maalin neid. Et ta ei tohi olla väga märg, sest lihtsalt  siis ta kaotab oma kuju ära ja kui ta liiga kuiv on,  siis kui ma hakkan teda maalima, siis siis ta läheb lihtsalt katki,  sest et siis see kuivanud asi saab liiga palju vett. Ja siis siin mul ongi nüüd ka üks, mis mul on. Kaetud ja joonistatud ja siin on nüüd need maalitud,  see nüüd on ka veel märg, niisugune naha kuiv,  aga need, see kauss on siin näiteks juba ära kuivanud,  aga ta ei ole ka veel põletuses käinud. Ta nüüd on hästi-hästi õrn, et teda ühe käega ei saagi võtta,  sest et ta nagu küpsised, siis tal tuleb see tükk kohe  küljest ära. Ja siis siin on mul siis üks näide, mis on  siis ettepõletuse juba teinud läbi, et seda saab kõlistada. Seda ei saa. Ja siis siin on mul siis üks näide, kus on  ka siis juba glasuur peal ja kuldka peal. Et siis nagu sellisest Nii et see on siis täiesti valmis, see nüüd on täiesti valmis. Saab võileiva peale panna ja laua peale kasutamiseks. Kas sult tulevad kõik asjad alati nii välja,  nagu sa tahad? Ei tule ja. Ma usun, et ma võin päris julgelt öelda,  et ma arvan, et kõikidel keraamikutel on,  on see osa nende tööst, et et see lõpptulemus ei ole alati selline,  nagu nad tahaksid või ootavad, sest et ahjus ahjus on  nii palju tegureid, mis siis mõjutavad seda lõpptulemust. Nii et selles mõttes see ahju avamine on,  on alati selline hästi põnev ja osalt nagu pingeline,  et siis nagu selgub, et et mis siis, mis  siis see kuudepikkune töö, et kuidas ta päriselt on välja kukkunud? Kas sina oled kunagi näinud kaamerat, mis näitab ära  temperatuuri erinevuse? Madli ja Aare vaatavad millistena paistavad kaamerast jäätis  ja kuum tee. Meie oleme seal kaameras, aga mis kaamera see on? Selle masina nimi on termokaamera, on üks firma,  mis hakkas tootma neid ja tegelikult väga ammu juba ajaloos  on uuritud seda, kas on võimalik näha temperatuuri erinevusi. Need masinad olid väga kallid ja nende pildi resolutsioon,  noh, nii-öelda täpikesed, mis seal ekraani peal,  neid oli tegelikult hästi vähe. Nii et põhimõtteliselt saadi ainult aru sellest,  et miski asi on soe, miski asi on külm. Aga nüüd on ehitatud sellised kaamerad, et isegi inimesed  mise pildid paistavad sealt seda, mida sa nägid. Ja mis sa arvad, kui sa praegu vaatad ka seda pilti,  siis minu ühes käes on praegu teetass. Ja teises käes on mul jäätis. Ja nüüd see temperatuuri erinevus paistab sealt ekraani  pealt välja. Teiste sõnadega temperatuuri enimus, inimese keha  temperatuur on keskmine 36,8. Noh, ligikaudu nüüd minul siin on, näed selline tass,  mis on täiesti täiesti kuum. Kui ma nüüd panen need need kaks kõrvuti. On suur vahe. Ja ehk siis siit kohast paistab välja üks on  siis jäätis ja teine on kuum tee. Ja kui ma enne panin jäätise suhu ja suu läks siniseks seest,  eks ole mustaks isegi siis nüüd ma joon seda. Kas nii täpseid termokaameraid on ka, et näeks,  kui sul midagi. Jookseb siis suu. Neelan neelan ja kõht läheb soojaks. Tegelikult ta läheb muidugi, aga mul on riided vahepeal. Oled sa kuulnud, et mõnikord inimesed eksivad metsa ära? Päästeteenistusel on kaamerad ja see on siis sedasi,  et, et kui inimene on metsa ära eksinud,  siis puud on ju külmemad, eks ole, mets on külmem  ja kaamera pannakse käima ja inimene paistab kaugelt välja. Koerad paistavad välja, isegi rebased paistavad välja need  kõik elusolendid, kes kasutavad energiat,  nendel elusolendid nendel temperatuur on kõrgem kui kesk  selle keskkonna temperatuur, eksole. Ja siis ta paistab kohe välja ja leiab inimese üles  ja saab ta päästetud ära. Nii kuule, aga pista ühed head suutäied veel seda,  seda jäätist on ju. Suu jahtus korraks maha, termokaamera on veel sellepärast  väga vajalik, et kui mingi masin on katki läinud jah,  või on mingi kasvõi kompuuter katki läinud  või on mingi mingi keeruline seadeldis, läheb katki,  siis tavaliselt kas see on pärast seisma jäämist külmem  või on ta katki minemise hetkel olnud väga kuum  ja see paistab välja nii, et termokaameraga,  kui sa vaatad, siis näed kohe, et see asi on kas katki  või ta läheb katki või ta on ammu enam lakanud töötamast,  juba, eks ole, ta ei tööta, siis on ta veel külmem näiteks. Nii et selles mõttes termokaamerad tehnikas kasutatakse väga palju. Ja muide, prillid on sul ka jahedamad kui keha,  sest prillide sees veresooned, veresooni ei ole,  energiat seal ei ole ja prillid, kui sa vaatad,  tuled lähemale. Head su prillid paistavad ja külmemad, eks ole,  on väga hea, nii et head isu jäätisega nüüd. Rakett 69 kuulutas välja uue konkursi. Kohe saame teada, mida see endast täpsemalt kujutab. Tere, Marata. Tere, Henry, tore sind jälle siin näha. Räägi, mis uudised sul meile täna on, väga tore on siin  jälle olla. Mina olen täna siin, et rääkida natukene rakett 69  teadusteatri konkursist, nimelt raketil on kombeks iga aasta  sellist mingisugust konkurssi teha. Eelmine aasta oli näiteks fännisärgi konkurss  ning see aasta on kõigil raketivaatajatel võimalus  siis esitada omaenda kolme minutilise teadusteatrietendus  hindamisel ning siis on ka parimate võimalik auhindu võita. Mis teemal tuleb see teaduste ter teha? Teadus, teater võiks olla taastuvenergia teemaline,  ehk siis vähemalt üks katse võiks olla seotud taastuvenergiaga. On sul näpunäiteid, kuidas peaks teadusteatrit läbi viima  ja teadusteatrit tehes tuleks kindlasti läbi mõelda. Esiteks, mis katseid sa teed, teiseks, mis katsevahendeid sa  kasutad ning kolmandaks ka seda, et kas kõik ohutus on tagatud,  näiteks kui teed mingit katset, kus võib midagi pritsida,  siis tuleks ette panna prillid. Kui teed mingit katset, kus kasutad näiteks tuld,  seda loomulikult siis ainult, kui on vanemate vanematega  läbi räägitud, siis tuleks kindlasti olla kindlad,  et on näiteks kuumakindlad, kindad või noh,  samuti prillid, et tuleb olla kindel, et kõik on ohutu. Kuidas saab konkursist osa võtta ja millised on tingimused  konkursil osalemiseks tuleb esitada oma kuni kolme minuti  pikkune video raketilehele ning seda saab teha kuni  kaheksanda aprillini. 15.-st aprillist lähevad 10 kohtunike kogu poolt valitud  parimat etendust raketilehele rahvahääletusele  ning seal selgunud võitjale on Enefit välja pannud 1000 eurot,  mis, mille võitja otsustatakse 25. aprillil  ning auhind antakse üle juba viiendal mail raketi fännipäeval. Ning muide, see ei ole veel kõik. Erinevatele vanusegruppidele on ka välja pandud eri  kategooriate auhinnad, nii et tasub kindlasti osaleda. Ma näen, sul on mõned asjad siin täna kaasa võetud,  kas sa võiksid näidata ühte head teadusteatrikatset? Siin on mul selline väikene hüdroelektrijaama mudel  ning hüdroenergia muide ongi üks taastuvenergia liik  ehk siis voolava veeenergia muundatakse elektrienergiaks. Kui me nüüd siin vee voolama paneme, siis näeme,  et ka meie hüdroturbiin hakkab tööle, tekib mehaaniline  energia ning nagu ma just ütlesin, muundatakse see  elektrienergiaks küll, aga teaduses ja innovatsioonis  üritatakse alati asju natukene paremini või kiiremini teha. Ning mul on ka siin üks selline katsevahend,  millega me võiksime vee kiiremini voolama panna. Selle jaoks palume sul Henry võtta see katsevahend  ning pöörata see ümber ning koos loeme, kui kiiresti vesi  ühest pudelist teise läheb, kas sa oled valmis? Väga hästi, pööra see ümber. Nii ja üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus,  seitse, kaheksa, üheksa, no üheksa sekundit,  kui me siit vesi ühest pudelist teise läks,  kas märkasid midagi, mis pidi juhtuma selle jaoks,  et vesi saaks teise pudelisse minna, õhk tuleb alt üles  ja vesi tuleb selle asemele väga õige. Tõepoolest selle jaoks, et vesi saaks ühest pudelisse ise voolata,  peavad vesi ja õhk kordamööda kohti vahetama. Nüüd aga proovin mina vett ühest pudelist teise saada  ning loeme nüüd sekundid ning nüüd tuleb hoolega jälgida,  mis ma teen, sest muidu võite ju kõik maha mageda. Kas sa oled valmis ja üks, kaks, kolm, neli,  viis, viis sekundit. No see on juba kõvasti parem kui üheksa,  kui ma seda pudelit keerutasin, hakkas vesi siin justkui  keerisena tööle tekitades õhule eraldi õhuava,  kus sai õhk üles minna ja samas vesi sai mööda külge alla voolata,  et tänu sellele panimegi me vee kiiremini voolama. Ja noh, äkki saaks seda ka hüdroelektrijaamades ära kasutada. Aitäh vaatamast, ongi tänaseks kõik. Näeme homme. Tšau.
