Peipsi järvel hakkas alates eilsest kehtima Jääle minemise keeld.
Politsei ja piirivalveameti Mehikoormateenistuse
piirivalvuri Taavet Dorbecki sõnul võtavad kalurid Jääle
minemise keeldu aastast aastasse järjest tõsisemalt. Kalamehed on, pean kiitma väga tublid olnud enne keelu tulekut,
juba kalamehed ise käisid juba väga palju vähem
mototehnikaga järvele.
Jääpraod lahvandused olid hakanud lahti sulama,
vaba vesi ei saada üle pragude ei saada kaldale tagasi,
kaldad on lahti sulanud, uputatakse oma mototehnikat sinna.
Üldiselt käidi jala rohkem kalale kui tehnikaga juba
viimasel ajal ja kui kinni ära panime järve keerasime,
siis jääle tuleku siis probleeme ei olnud. Dorbek lisab, et pigem on neil mure Läti kaluritega,
kelleni ei jõua info eesti jääoludest. Lätti meediasse tihtipeale ei jõua info,
kuna järv on lahti, kuskohast on suletud,
pigem on see kerge infosulg olnud, et informatsiooni
levitamine nii-öelda naaberriigi kalameeste,
nii et eks eks nemad ka tahtlikult midagi ei tee,
pigem teadmatusest, tuleb. Jääle minemise keeld kehtib ka kõigil siseveekogudel peale Saadjärve,
kuhu võib minna kuni 25. märtsini.
Päästeameti Võru komando meeskonnavanema Lauri lippingu
sõnul ei ole neil senini Lõuna-Eestis ühtegi probleemi.
Keelust üleastujate Kolnud. Viimasel ajal järjest vähem, et inimesed ikkagi saavad juba aru,
et kui on hoiatus antud, et siis nad ei lähe jääle.
Mõned üksikud võivad olla, aga, ja kui on üleüldine keeld,
siis üldiselt inimesed ikka kuulavad sõna. Mõlemad ametkonnad toovad välja, et ka kalurid ise muutunud targemaks.
Üha enam jälgitakse jääkaarti ning kasutatakse ka päästevahendeid,
nagu jää naasklid veel kord.
Lauri Lipping. No üldiselt need, kes ikka igapäevaselt nii-öelda käivad
järve peale, et neil on ikkagi oma, need päästevahendid on
tavaliselt kaasas, et järjest rohkem ikkagi hoolitsevad ka
oma elu ja pääsemise eest. Mehikoorma elanik ja kutseline kalur Margus Narusing ütleb aga,
et kui hobi õngitsejate jaoks on Jääle minemise keeld pigem
kurb uudis, sest tähistab see ju jääbial Tõngitsemise hooaja lõppu,
siis kutselistele kaluritele teeb see pigem rõõmu
ja alt on püütud juba kolm kuud.
Peaaegu natukene tahaksin laevaga sõita juba eelmine
otsaseme 27 28.
Märts, aga nüüd juba käisime 16. Märts on juba esimese saagero laevaga raadiouudistele võrust
Mirjam Mõttus.
