Mina olen raie piiraja. Olen kutseline kalur Pärnust, täna lähme Pärnu lahe peale,  mõrdanõude. Eks ma käin aasta ringi kalal, aga, aga kevad on selles  suhtes nagu eriline ja huvitav, et siis hakkab,  hakkab juhtuma. Jää hakkab liikuma, hakkavad jäämäed tekkima,  vesi hakkab jääst läbi käima. On tunda, et see põhitööaeg hakkab kätte jõudma. Üldjuhul jää alt me püüame ikkagi ainult nakkevõrkudega  Pärnu lahe koha, aga kevadel, esimesest märtsist tohib  hakata ka tindimõrdu jää alla panema. Et vahest on niimoodi, kui need kevaded pikaks lähevad,  et siis tuleb tind ka jää alla, kui ikkagi tindimõrad jää  alla panna, siis on ikkagi väga suur tõenäosus,  et sa saad sealt räbalat tagasi. Aastat ei ole kindlasti, et kõik terveks jäävad. Et üldjuhul on ikka jääl on meeletu jõud  ja kui ta tuleb, siis jää, kui üldse pärast üles leiad,  et võib-olla on kaldas, siin sulab kevadel jäämäe alt  varustus välja, elu on õpetanud, et tuleb  ka mõistlikult riskida. On kohti, kus saad kindlasti vastu pükse  ja on kohti, kus see risk tasub ennast ära ka. Kui ikka materjali on, siis nagu see aasta  siis varem või hiljem need mäed kuskile tulevad,  et ainult sa ei tea, et oleneb tuule suunast,  et kuhu nad tulevad, et sellist asja on ikka väga vähe,  et see laht lihtsalt sulab jääst paljaks või,  või läheb niimoodi ära, et, et üldse kuskile kokku ei jookse  ja pahandust. Kui elust jää peal rääkida, siis noh, otse loomulikult on  hülged on ju ja, ja mida kevade poole, seda lähemale nad  kaldale tulevad. Et avamerel jääb jääd vähemaks ja, ja siin Pärnu lahes on  jää hästi kaua ja siis mingi hetk ikkagi märtsi lõpus on  ikkagi terved kolooniad on Pärnu lahes sees,  et, et siis on, mida vaadata. Aga noh, teistest loomadest rääkida siis õnneõnnestunud metskitsi,  rebaseid, saarmast. Metssiga olen näinud jää peal, seltskond on päris kirju,  et ma küll ei tea, mis nad siin teevad või kuhu nad lähevad,  aga, aga, aga nähtud neid on. Ega kaluritel hakkab veri vemmeldama, kui sa näed juba,  et pikem sula on nädal aega olnud ja vesi hakkab igalt poolt  läbi jää jooksma, näed juba mere peal, et on suuremad praod  tekkinud ja jõe pealt vaatad, et juba vesi mõnes kohas  paistab ja siis käidi ülesvoolu vaatamas kaugemal,  et, et kui kaugel see jääminek on ja kui ikkagi jõgi juba on  oma valu taha saanud, et et seda žini enam purki tagasi ei pane,  et kui ta on otsustanud, et et tema hakkab voolama ja,  ja siis, siis varsti on kevad taga ka. Minu esimene kevade kuulutaja on tegelikult see,  et kui on esimesed sulailmad ja paned vahtramahla jooksma  ja kui vahtramahl jooksma hakkab, et et see on niisugune  esimene kevade maitse. Ja, ja siis on, siis on teada, et ega enam pikalt ei lähe,  et varsti varsti saab mere peale tööle.
