Hei kätte kolmapäev ning Nova alustab kohe. Täna saates õpime veeohutust. Uurime, kuidas tekivad lained. Kui midagi seda merepinda või vett nagu häirib see sellest  häirimise kohast, hakkavadki siis nii-öelda need osakesed  üksteisele seda energiat edasi andma ja niimoodi see laine levib. Ja vaatame ägedat musa videot. Kas sina oled kunagi riietega vette kukkunud? Eliise käis uurimas, mida teha, kui kukub vette  ja kuidas teisi selles olukorras aidata. Mitu sa pead panema kinni, loe kokku, mitu pead. Kui sa tead, siis tõsta sõrmed üles. Tulin ma veeohutuskoolitusele, et saada teada,  mida ma peaksin tegema, kui ma vabas looduses vette kukun. Kõik on nüüd suure häälega, mis see on? No nii, mina oskan ujuda, kas mina pean selle vesti selga panema? Kui ma siia ujuma lähen, kas siis pean panema,  siis ei pea, millal ma siis peaksin panema? Kui ma lähen paadiga sõitma, on ju, kui ma Helsingisse sõidan,  kas siis panen? Siis võibolla ei pea panema, on ju, aga kui ma lähen  väiksema paadiga, siis kindlasti panen selga. Ma siis pean nüüd selle päästevesti selga panema  ja Külm on, ütleme niimoodi, et kõigepealt on  siis vaja panna lukk siis on ülemine nöör. Siis. On alumine nöör. Vett tilgub, sellised traksid. Ja siis see sabanöör olevat see asi, mida inimesed  tavaliselt unustavad panna, aga see on tegelikult väga oluline. See kipub inimestel ununema, aga see on hästi tähtis,  et saba nöör saaks ka kinni, mina ütlen sabanöör,  siis jääb hästi meelde, on ju, tegelikult mul saba ei ole,  võibolla vaatan nii, selle peab ka kindlasti kinni panema,  sellepärast et kui ma seda ei pane kinni,  siis see vest tuleb hopsti üles pinnale ja tõsta,  tõstab ise ennast pinnale, aga mina vajun supti läbi  ja vajun ikkagi vee alla. On ju? Mis siin siis? Täna toimub lapsed on tulnud linnalaagrisse,  kus täna siis me tutvustame neile vestide kasutamist  erinevate vahenditega, siis uppumisohtu sattunud sõbra  päästmist ja see on meie tänase tunni eesmärk saavutada  ohutu suplus. Et sul oleksid kaela alt kinni ja et sul oleksid reid koos,  on ju. Ja siis sa saad pikutada siin, nii et sa ei jahtu  nii kiiresti ära, sest et meie meri on alati jahe  ka suvel. See aitab sul sooja natukene hoida. Ja sa püsid kauem elus, väga hea, kõige su. Mul on hea uudis, meil on aega lähedal, Me saame kõik hoida  koos laeva poole, aga me peame hoidma rongi selleks,  et kõik kõik läksid alles. Nii suur sagrimine on siin, et ei saa enam eriti aru,  mis toimub. Üritame viga käia, siin on väga keeruline. Mis teil siin täna kõige lahedam asi on olnud? Ujumine, kas oma sõpradega? Meritähte. Ujumine ja teist teise inimese päästmine. Mulle meeldis rõngastes. Praegu me katsetame päästevahendeid, mees  sest et igaüks saab olla päästja. Kui on väiksem laps, siis tema saab ka suuremat ikkagi aidata,  sellepärast et vesi kannab. See tähendab seda, et kui sa ulatad talle mingi asjak,  siis sa jaksad teda ise tõmmata, sellepärast et vesi võtab  selle raskuse enda peale, nii et igaüks saab aidata. Kas sa mäletad, kuidas sa veel said aidata? Mis sa said teha, kui sa näed, et keegi hädas on? Helista või kutsu kellegi appi, on ju nii,  et igaüks saab aidata. Kas võib teha niimoodi, et sa ulatad ka? Ja siis võid ise sisse kukkuda. Just ja laps ei lähe päästa, päästma teist inimest on ju,  et teeme niimoodi, et laps päästab ainult kaldalt,  aga kaldalt saab igaüks päästa. Mis te siin täna õppinud olete? Ma sain teada, et joogipudelitega saab päästa nimesi. Et saab teha meritähte selges ujuda. Et saab ämbrit või saad teist päästa? Me siis peame ennast kägardama kokku niimoodi kükki  ja siis nagu üritada hulpida nagu vee peal. Ja see, see tegelikult see ei ole nii lihtne,  kui see tundub. See ei ole. Proovime täna riietega ujumist ka sellepärast,  et mõnikord võib juhtuda niimoodi, et sa kukud vette  ootamatult nii ja valmis. Mäletad siis alguses on tähtis, et sa hingad rahulikult  hingad rahulikult ja siis proovi, kas sa saad selja peale  minna ja kas riietega lihtsam või, või, või raskem teha. Harjumatu just. No nii, väga hea, sa võid katsuda proovida,  kas sa saad sukelduda ka, vaata, kas sa saad riietega põhja kätte. Katsetame nüüd Arturiga siin koos järgi ka,  et ka piraadi filmis tuttav tuttav teooria,  et kui sa paned mida paadi endale peale,  et siis jääb õhku sulle nii, et sa saad vee all ka. Kas see ämbriga töötab, kas on võimalik niimoodi Artur  proovib järgi ja ütleb meile. Sinna peaks õhk sisse jääma, kui, kui see paika peab. Artur nüüd katsetab proovi. Arturil on raske põhja saada, sest ämbris on praegu sees. Nonii, kuidas oli, kas sul jäi õhku sinna? Praegu töötas, aga väga raske oli põhja saada on ju nii,  et tegelikult ongi niimoodi, et tavaliselt paat ise on peaks  siis olema väga raske, et, et sinna alla niimoodi saada,  nii et paraku tegelikult väga vähe teadmine,  et seal tööle saada. Väga tore, et selliseid asju õpetatakse ning nüüd,  kui ma peaks kuskilt paadilt alla kukkuma  või kuskil vabas looduses vette kukkuma,  siis teema palju paremini, mida teha? On tore vaadata, kuidas lained rannale uhuvad. Aga kas te olete kunagi mõelnud, kust lained pärit on  ja kuidas lained tekivad? Jakob käis uurimas. Tere, tere, kuidas lained tekivad. Lained tekivad sellepärast, et vesi on selline liikuv,  ta ei ole nagu. Tahke on ju, et seal kõik need osakesed seal vee vee moodustavad,  nad on niimoodi vabalt liikuvad. Ja nüüd, kui midagi seda merepinda või vett nagu häirib,  siis hakkavad sellest häirimise kohast hakkavadki  siis nii-öelda need osakesed üksteisele seda energiat edasi  andma ja niimoodi see laine levib. Kas on ka siis võimalik, et inimene, kui ta suvel ujub meres,  kas ta võib ka siin mingeid lained? Aga loomulikult kõik kõik asjad, mis vette satuvad,  natukene natuke seda veepinda või noh, ütleme veemassi  ka häirivad ja tekivad lained loomulikult,  aga nad on lihtsalt nii väiksed ja nii väikese jõuga,  et nad sumbuvad üsna kiiresti. Meres liiguvad lained igas suunas, midagi peab seda veepinda  häirima ja siis siis saab laine hakata tekkima,  et see võib olla see suur laev on ju, mis seal nagu läbi sõidab,  on ju, mis lükkab seda vett laiali, see võib olla  ka tuul ja tavaliselt ongi see tuul ongi see,  mis nagu paneb nii-öelda see vee pinna pealt paneb vee  osakesed nagu liikuma ja siis selliselt see laine hakkab koguma. Aga kui meri on jääs, kas siis jää all on  ka laineid? No siin on nüüd nii ja naa, et neid laineid,  mida me nüüd siin praegu pinnal näeme, on ju,  et neid põhjustab tuul ja kui meil on jää peal,  siis tegelikult see tuul veega kokku ei puutu  ja siis sellist sellist lainet tekkida ei saa. Aga samas Vesi on ka pidevas liikumises, nii et vesi liigub ikka ütleme,  see vee liikumine võib ja olla ka jää all,  aga lihtsalt ta ei ole selline, me ei näe seda,  seda klassikalist, sellist veepinna lainetest. Kas see tähendab siis, et sellist olukorda,  kus ei ole mitte ühtegi lainet terves meres,  ei ole võimalik olla? No põhimõtteliselt jah, ütleme, kui me nüüd vaatame kogu merd,  siis ikka on mõnes servas kusagil natuke tuul puhub  või või midagi seal sõidab või mingisugust lainetust tekib,  aga noh, põhimõtteliselt suvel on ju küll olnud. Ütleme ka siit siit on kindlasti Tallinna lahes on näha neid  sellist olukorda, kui on hästi tuulevaikne,  siis tundub, et see merepind on niisugune nagu peegel nagu hästi-hästi,  klaassile. Sellist asja võib olla mingis kindlas kohas,  aga noh, ütleme terves meres loomulikult kusagil kusagil  ikka tuul puhub. Ja lõpetuseks vaatame Peet etersi ägedat lugu,  kui medit. Ja ongi selleks nädalaks Novadega ühel pool. Homme vaadake kindlasti arhitektuurisaadet arhitektuurimä  ja kõik meie vanemad osad leiate üles jupiteri lasteekraani lehelt. Tšau.
