Tere, hea vaataja, kas te teate, et aasta 2012 on meie aasta,  see tähendab seda, et nutikad inimesed on kuulutanud  selle aasta aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise  solidaarsuse aasta. Ja mul on hea meel, et prillitoos läheb ka täiesti õiges suunas,  sellepärast et sellest sügisest peale oleme kaasanud väga  palju ka noori inimesi, sest kus sa ikka muidu neid kogemusi saad,  kui mitte oma esivanemate käest. Aktiivne on see aasta algus ka nädalavahetus olnud meie spordis,  sellepärast et Otepääl on maailma karika 12. etapp käimas. No loodame, et meil läheb seal ka enam-vähem,  aga kindel on see, et väga paljud inimesed on läinud seda  värskesse õhku nautima ja vaatama. Aga kõigile teile, kes te koju jäite, telerite ette ütlen ma nüüd,  mis on täna saates? Elulugu viib meid seekord ööbikuorgu, kus elab kuldsete  kätega vanaisa käsitöömeister Ivar Jõgeva. Jätkame meie laulumängu, anname uue küsimuse  ja loosime välja ka esimese saate muusikamängu võitja. Professor Raivo Vokiga räägime kalatähtsusest meie elus  ja anname ka ühe lihtsa retsepti lõhekalast. Ortopeedia keskuses uurisime, milliseid abivahendeid vajavad  nukidega jalad ja kuidas neid abivahendeid saada. Tallinnas hakkas esimesest jaanuarist kehtima uus kalmistute seadus. Otepää proua Melania Pullerits räägib meile oma päevi näinud  armsa teki loo. Laululugu viib meid 20.-tesse aastatesse,  kus üheks populaarseks lauluks oli. Kui sa minu tädi näed Aasta lõpul käis prillitoosi võttegrupp. Lõuna-Eestis otsimas põnevaid inimesi ja toredaid lugusid  ja üks neist tuleb kohe teieni. Rõuge lähedal elab Ivar Jõgeva, kes on kuldsete kätega vanaisa,  aga kelle erilised suveniirid on jõudnud juba maailma karika etappidele. Ahah, siin on, oi, siin on varandust, kui palju siin on  tehtud ja tehtud töid. Siin on ka näidiseid, kavandeid, et näiteks võtame,  vaatame siit ühte, ühte rahakotti, siin oli,  oli sees päris füüsiliselt pedestalil antav raha. MK-etapil kõik need, mis on MK olnud nagu auhinna,  mis on auhindadeks või meeneteks olnud, jah,  see oli 10 aastat tagasi Otepää maailmakarika etapi  Pedestali auhind mille, mille helin on tegelikult saatnud  kõik mind, need 10 aastat. Et samas on ka natukese suvist suusavõistlust,  kes niisuguse saab, siis siin on ainult võitjatele,  olite, olid sellised muistsed rullid muistsed rullid ja,  ja eks on, on ka näha kella. Ja siit on nüüd, mis aasta siin on mulje l prilli ees. Kaks uhat seitse, 2007 oli siis rullsuusatajad. Rulluisutajat nendele ka väikest auhinda ta ei olnudki  nii väikene suur ja ütleme Otepää asjadest Otepää asjadest siin. Siin on on motogro MM-i. Valga jaanikese oru. Jaanikeseoru asja. Ja ma võtan siit maha. Ma võtan siit selle majaka. Et see majakas, kus füüsiliselt oli tuli  ka sees, oli Eesti valitsuse kingitus. Eesti mereriik ja majakas on selline sümboolne asi ja,  ja sellises siis eestimaises puus see oli,  minu arvates oli see hea idee ja vastuvõtu ta leidis. Ja isegi minu meelest MK tule, kuidas öelda, alus, tuletorn, minu tehtud  ja tuletorni on minu tehtud. Alararu kuusega koos üks selline sümboolne asi Otepääl,  et et ma olen sellega päris rahul, et on hulk aastaid seda  asja seal edasi viinud. Tõenäoliselt Otepää maailmakarika etapi tuli järgmisel aastal,  enam ei põle ja pole ka teada, kas uus korralduskomitee Ivar  Jõgeda tee neid enam vajabki. Aga kui tagasi vaadata, siis Ivar võib puhke olla küll,  sest tema klientidest lisaks suusaliidule  ja ka riigikantseleile kümned suurfirmad. Ja et Eestimaal talle vajalikku materjali jagub küllaga,  siis töötajäämist ta ei karda. Teinekord ma ei võtagi esimesel aastal, vaid kolmandal aastal,  kui ma uuesti mööda sõidan ja näen, et seal puu all see  väikene hunnikukene ikka kasvab, siis on selge,  et teda kellelegi vaja ei ole. Siis olen ilusti peale pannud mõningad tükid hiljem olen  kasutanud neid samu asju näituseks Põltsamaal asja tegemisel  olen võtnud Põltsamaa puu. Mitte alati ja ka võimaluste piires. Võimaluste piires jah, et ei, ei silmad lahti,  ikka tasub olla elusse. Et kui see känd või puujupp on üles leitud sealt tee äärest  kusagilt ükskõik kus ta siis Eestimaal ei ole,  et et millisel hetkel sellest nagu sünnib miskit,  kas pilt tuleb silme ette või? Kõigepealt ta siis seisab mul mul no ütleme  siis labase sõna laosse seisab garaažis virnades ja,  ja kui ta on mõned aastad seisnud, siis ma tõstan ta alles  silma ette ja. Ja ühel hetkel siis selgub, millest saab õlle avaja,  millest saab lelikulbi saba, millest saab mingile mingile  karbile kastile käepide, et ei kohe ei. Aga mõni asi on ka kohe selge, et sellest sellest tuleb,  tuleb nüüd teatud. Tammepuust on ikkagi hea teha tammepuu, kui ikkagi asi on  valmis ja lihvida ja, ja siis on ikkagi endal  ka väga hea tunne ja, ja ma usun, et need asjad jäävad aastasadadeks,  kui nad vähegi hoidmist leiavad. Et mulle on siiski tähtis, mulle on tähtis,  et et midagi jääks maha minust kah, mida,  nagu katsutakse, kuigi ma ei ole taotlenud,  aga mulle on see tähtis. Ma olen siiski nüüd viimased aastad hoidnud ikkagi joont,  et laupäev pühapäev mitte teha, aga selle eest teha nädala  siis intensiivselt. Head ongi kandunut töö. Võru linna on renditud väike töökoja ruume. Ja, ja, ja õhtul siiski kuueks koju õhtul siiski kuueks koju,  et et taltsutaltunud on mees taltunud, on mees. Et nooruse, sellised. Väga järsud ja suured pikad tööpäevad on,  on maha jäetud. Ei, võib-olla pole ka vaja enam, võib-olla pole  ka vaja, et härra kurnab sõna otseses mõttes. Kunsti vastu tundis Ivar suurt huvi juba poisikesena,  aga õppima läks ta hoopiski üsna praktilist ala. Nimelt on ta lõpetanud Võru tööstustehnikumi metalli  töötlemise eriala. Aga midagi pole mööda külge küll alla jooksnud,  sest saadud oskused kuluvad koostöös seppadega igati ära. Ivar on olnud piisavalt õpihimuline ja ise omandanud  ka kõik naha ja puiduga seotud saladused. Kui tema käsitööd vaadata, siis originaalsetest ideedest  puudust ei näi tulevat. Ja nende omanäoliste esemete järele on nõudmine ikka suur. Tegelikult tekib mul ikkagi. Asja oma ja ka isiklik kontakt ja aastate pikku on see süvenenud,  et raha muidugi segab. Ega ta segab mind. Aga eks ta raha tuleb küsida. Too on selline takistav tegur, küll oleks hea,  kui saaks teha, et ei peaks küsima tasu. Aga olen märganud, et, et minu kundet on aastate pärast  mulle päris nagu sõbraks saanud, et tegelikult jääb see  kontakt anonüümsust, on vähe pisiasjade. Puhul jah, pisiasjade puhul me ei saagi taotleda  leivalaudade puhul väga suurt individuaalsust. Olen täheldanud, et asjad, mis ma teen, ette valmis,  need ei leia kohe, kumb. Saab ikkagi inimene tahab, et. Temaga kohe temaga kohe ikkagi eraldi töötab. Ja tore tunne on küll, kui lähed kusagile külla  ja äkki sa näed, et seal on sinu laud või tool  või või üks ese, et siis kuidagi nagu niisugune süda läheb  soojaks või. No. Kõigepealt käib professionaalne pilk üle,  kuidas ta on säilinud, kas, kas on, kas on need  viimistluskihid säilinud, kuidas ma siis ikkagi toda aega tegin,  kuidas see puuvalik oli tegelikult süda ja kui  siis on asi on paigas ja ta on õiges kohas,  siis on hea meel. Ei saa salata, on küll hea meel ja et oma oma tehtud asja  peal istuda ja ja mõni joku oma laua pealt,  et jah, aastate möödudes, aga kõigepealt siiski natuke sa  kardad alati, et kas on ka hoitud ja, ja  ja kuidas ta nüüd välja näeb ja muidugi see on nagu oma laps. No ikkagi täielikult. Samas vahel ilma midagi küsimata. Ma tahaks öelda, et ega. Ega ikkagi, pigem ma olen ka üritanud sellist praktilist  asja teha. Et ma ei ole läinud, puukujusid saega lõikama,  karusid, kotkaid ja ja ma ikkagi tahan teha,  mis on, leiab ikkagi otsest tarbimist, et et ma ei sügavalt,  mina isiklikult sügavalt kahtlen, et puust saab kõrget  kunsti teha saega. See oli mõnikümmend aastat tagasi, kui Jõgedad leidsid  ajalehekuulutuse kaudu maja müügipakkumise ööbikuorus. Tänaseks on saanud sellest majast Rõuge kandis õdus kodu,  kus paljud asjad on oma kätega tehtud. Ja tähtpäevadeks tuleb pere ikka just sinna kokku. Olgugi et kõik neli last on juba kodunt välja lännanud. Jah, ühe on Tallinn, Neeland. Ise neelas ka korraks, aga see tuli ikkagi tagasi. Tuli tagasi ja asus siis turismi õppima ja peale peale. Võime turisminduse lõpetamist on ta Mooste vinnavabrikus oma  koha leidnud. Maja juhatajana õnneks õnneks on tütar minna meid tütar  ja tütre Miina ga rõõmustanud. Jah. See esimene tunne, et kui niisugune kunstnikuhingega inimene  vanaisaks sai, et mis tunne see lisa, oskad sa kirjeldada natukene? Ta oli väga üllatav oli, kui tütar andis sülle. Pisikese. Ja praegu on nii, et käib tehnika ka väga Väga liigutav tunne oli siiamaale. Et on ikka tore kontakt, jah, oi väga. Mind on ära ristinud ta paasjaks ja asja asja  ja tal on kole hea meel, kui ma vahest lasteaedadele järgi  lähen ja ja. Kontakt on väga hea ja kontakt on üllatavalt hea. Ahah, šokolaadi annad vanaisale või. Annad edale tubli. Aga nüüd tähelepanu, meie muusikamäng läks väga hästi käima,  me saime kogunisti 64 vastust ja enamalt jaolt olid kõik õiged. Aga küsimus oli ka tõesti lihtne, sest me küsisime,  kui vanal t alustas Vladimir Sapožnin oma lavakarjääri  ja õige vastus oli viieaastaselt. Ja nüüd loosime välja esimese mängu võitja. Ja ma võtan selle loosi. Selle nime vasaku käega, sest tavaliselt vasak käsi minu  elus toob õnne. Ja esimese mängu võitja on Aino Groos, me võtame teiega ühendust,  aga kindel on see, et te olete saanud auhinnaks Valdemar  Kuslapi elulooraamatu. Ja edaspidi hakkabki nii olema, et üle ühe saate,  saame teada, muusikamängu võitja ja nimed tulevad ekraanile. Aga nüüd läheme tänase mängu juurde. Me mängime teile ette ühe video, kus laulab Kalmer Tennosaar laulu,  mis algab sõnadega sirel õitseb ükskord ainult aastas. Kuulake see ära ja siis pärast seda esitan ma teile  ka küsimuse. Sirelõitseb ükskord ainult aastas. Armastus vaid elus puhkeb. Toor ülakud jääb me sirel saatma sintsu päevikeset võõraid. Kui päike säravsamu eel Ise algustulu ja hea neil. Ja need aasta möödu viga. Meele tuled jälle? Juurde siis. Ja need tuled taas laitest koha, kala. Tean, et tuled taas, kuna test koha kallas. Ja kui kevad ärkab, valge suuni Et õite puhket ja mu akna alla õlmed alla Ei. See. Ja ta lõtab meile ke. No kas tuli tuttav ette ja mina küsingi nüüd teie käest,  et millisest Eesti mängufilmist on see laul,  mis algab sõnadega sirel õitseb üks kord ainult aastas  ja laulis seda ju, Kalmer Tennosaar. Saatke meile õige vastus prillitoose aadressil ikka Eesti Televisiooni. Aga nüüd räägime toidust. Minu kodus on üks väga populaarne eeltoidu retsept,  mis väga kiiresti valmib kraavi lõhe. Ja ma näitan teile, kuidas seda teha. Väga lihtne on. Ma olen ostnud umbes 300 grammi lõhefileed. Ja see tähendab seda, et kõigepealt. Terava noaga fileerime lõhe. Ja selles retseptis ei olegi midagi muud kui lõhe,  filee ja maitseained, aga need maitseained ongi need,  mis sellest. Sellest kalast nagu selle tõeliselt hea pala teevad  ehk siis. Ma olen juba siia kaussi natukene valmis pannud,  soola ja roseepipar on see, mis on selle võlu,  sõna selles retseptis, see on sellises punases punased marjad. Ja siia juurde paneme põhja natukene ka. Sidrunipipart, et ühesõnaga kolm, kolm maitseainet on. Nüüd on põhjas, et põhjast annaks juba kohe kala maitse,  tunda on siis sidrunipipar, roseepipar ja loomulikult sool  ja mina kasutan ikka seda meresoola või jämedat soola. Need suured said need tükid, et see, kuna see toit on selline,  mida võib süüa röstitud leiva peal, mida võib süüa sooja,  eriti värske kartuliga, on ta väga hea, siis need tükid ei  peaks väga suured olema, aga niimoodi hakkame kihiti laduma  seda lõhet kaussi. Ja see, kui palju keegi seda lõhet ostab,  see on absoluutselt igaühe enda teha, ma just sellise  väiksema tüki valisin, sest ma tean, et mul mingit suuremat  pidu tulemas ei ole. Ja sellest on ka hommikul võtta, me ju teame,  et iga päev peame sööma või vähemalt mõnikord nädalas kala sööma. Nii soola, nüüd paneme jälle seda rosee pipart,  mis on muide päris kallis, nii et ega seda väga palju ei  maksaks panna. Nii. Ja siis paneme jälle. Sidrunipipart ka natukene. Ja ta jääb niisugune mõnusalt. Kreftine. Siin on juba mõned tükid valmis, paneme jälle uue kihi. Et hästi-hästi lihtne on teha tegelikult ma olen seda  paljudele oma sõpradele jaganud ja kõik on sellega väga nõus,  et kui sul on külalised just just tulemas,  et tegelikult see nii-öelda pärast seda,  kui kaste peal on, selle valmimine võtab aega vaid 15 kuni  20 minutit. Ehk siis tead, et telefon heliseb ja sõbrad ütlevad,  et tulen tuleme kohvile. Et siis. Saate midagi väga nõrku, see on päris õrk tõesti. Nii ja jälle samamoodi. See on muidugi tunde küsimus, et mõnikord tuleb ta teravam soolasem,  teinekord tuleb ta pehmem, et kuidas kunagi. Aga hea on ta igal juhul. Nii teab see viimane. Kihikene siia peale. Praegusel ajal on seda lõhe ju igal pool on lõhet saada  ja võib ka teha forelliga, muidugi mina olen  selle saanud selle retsepti üldse oma sõpradelt Soomest. Ega siin raisata pole midagi, kõik, mis paistab veel söödav olevat,  tuleb panna siia juurde, aga muidugi loomulikult,  mida tervemad need tükid on siis, seda ilusam on ta laual,  sest toit on ikka selline, mida süüakse tihtipeale  ka silmadega. Nii. Nüüd ma julgen panna natukene rohkem seda soola,  et. Nii seda sidrunipipart, mina väga armastan sidrunipipart,  muide kasutan seda päris palju. Ja jätame nüüd meelde siis, et siiamaani oli meil vaja lõhefileed,  mida minul oli 300 grammi umbes, see on siis selline kogus  ja maitseaineteks sool ja kala ikka tahab tegelikult seda  meresoola jämedat soola saada. Sidrunipipar ja roseepipar ja millegiga ei maksa liialdada  täpselt tunde järgi. Ja ega nüüd ei olegi muud kui kaste peale teha  ja see on päris lihtne, sellepärast et selleks ei ole midagi  muud vaja kui sidrunimahla ja head õli. Ja mina olen nii palju mugav, et ma tegelikult  sidrunimahlaks kasutan kontsentratsi. Kuigi võiks päris sidrunimahla valada siia  ka siis üks osa sidrunimahla, mul on see mõõdutopsik siin,  et sest see ilmselt annab selle kalale selle appe,  mis vaja on selle salatile nii. Ja sellist head neli, kaks osa. Nüüd sellest tuleb niisugune, ma isegi mulle tundub,  et sellest kogusest isegi aitab, sellepärast et ta tõmbab  nii kenasti sisse. Näete, nüüd on vaja teda natuke segada ka? Ei, mitte midagi muud siia juurde ei panda,  seepärast maitseained on kõik juba pandud. Ja ta lähebki, see sidrunimahla läheb selliseks nagu  natukene niisuguseks tihkeks siin sees. Ja nüüd valan selle siia peale. Ja sellega võibki minna alt, et mõnikord tehakse seda,  seda kastet natuke liiga palju ja siis on see hirmus õline,  näete isegi ta nüüd sellest topsist täiesti piisab. Ja nüüd ta jääb siia vajuma ja jääb 15-ks minutiks  ja seisma 15 kuni 20 minutit. Ja see niisugune tore eeltoit on valmis,  mida pärast siis võib süüa tõepoolest kas  siis röstsaiaga või, või näiteks kevadisel ajal on hästi vahva,  kui esimesed värsked kartulid tulevad ja  siis till sinna juurde, see on väga hea,  aga mina vajan seda viitteist minutit just selleks,  et meie toitlustusspetsialist Raivo Vokiga rääkida täna  teile just nimelt kalatoitudest. Nagu ma ütlesin, siis 15 20 minutit ja see minu nii-öelda  kala eeltoit on valmis, aga sinuga, Raivo,  pidime täna siis kalast rääkima kala tähtsusest,  aga jah, nagu sa kuulsid, tegin mina juba kalaroa valmis  ja selle nimi on kraavilõhe. Ütle mulle, palun, mis see kraavi tähendab? Kokanduses? Kui me räägime kraavilõhest, siis me peame silmas tavaliselt  õrn soolalõhe. Küllap sa kasutasid ka vähe soola selle jaoks aga kraavilõhe  tuleb tegelikult. Ta on rootsi pärane, selline. Eeltöödeldud kala tegelikult ta on, noh,  me nimetame seda fermenteeritud kalaks ja seda tavaliselt  tehti kuskil augus kuskil sellises kinnisemas kohas. Meie kasutame ju rannas, teeme äkilist ja see on  ka ju eeltöödeldud. Ta on natukene hoitud külmas ja siis juba värskelt süüakse. Nii, aga räägime nüüd kalatähtsusest meie elus,  mereäärne rahvas, nagu me oleme, peaksime sööma palju kala,  aga mida ei ole, seda ei ole. Jah, kala on, aga me ei söö, eks ole. Ja tõepoolest. Paljudel juhtudel arvatakse, et kala on väga kallis. Aga kui me vaatame korraliku sellises kalapoes,  siis erineva hinnaga me saame ju kala ja näiteks räim. Mina tavatsen tavaliselt öelda silk, sellepärast et mina  olen sealt Muhust pärit ja meil on ikka silk  ja räimest saab ju nii palju erinevaid roogi. Ja räim on tõepoolest väga hea kala ja väga,  väga kasulik kala. Sellepärast et räimed ja kilud on sellised keskmise  rasvasusega kalad ja kalarasv on see, mida karta ei tasu. Aga kalatähtsus üldse, et mida ta meile annab  ja kui mitu korda nädalas me peaksime kala sööma,  et, et kõik selle kätte saada, mida organism vajab. No kui me räägime nüüd numbritest, siis eestlased keskmiselt  söövad praegu 16 kilo ja vähem kala aastas. Islandlased söövad kala üle 80 kilogrammi aastas  ja meie võiksime no vähemalt 40 süüa, sest me oleme  ka ju rannarahvas siiski suurest suurelt osalt. Ja mina arvan niimoodi, et kolm kuni neli korda. Ma ise tahan küll iga päev kala süüa, aga  kellele nüüd tihti öeldakse, et kala ei maitse? Minu meelest see on selline toitumisharjumuse asi  ja tihtipeale peres lihtsalt ei ole kombeks kala teha. Esmalt kas see praadimislõhn häirib või,  või veel miski kala nagu tundub selline ebamugav,  aga tegelikult on kala väga kasulik, sest kalarasv mõne kala  puhul üldse kalade puhul, mina nimetaksin seda rohkem õliks,  sest kõik on ju heeringat soolaheeringat puhastanud  ja soolaheeringa puhastamise ajal see rasvane ollus,  mis mööda sõrmi alla natukene jookseb, see ongi ju kalarasv tegelikult,  aga ta on nii. Küllastamata rasvhapete rikas, et ta on vedel  ja sellepärast ongi kala rasv väga kasulik,  sest meie tahame organism vajab küllalt palju  polüküllastamata rasvhappeid. See on esmalt teiseks kalavalk. Kala on ju valgurikas, toit ja kalavalk on teistest  valkudest pisut erinev, näiteks selle poolest ütleme  lihavalgust erinev. Kalal on sidekude vähe ja sellepärast kalapalk on Meie  organismi poolt paremini omastatav ja sidekoe asemel noh,  kõik on praadinud, kala teavad, et tihtipeale on just  raskusi kala praadimisega, sest ta laguneb pisut laiali  ja selleks, et ta päris laiali ei lagune,  selleks on siis kala selle sidekoe asemel,  ütleme siis nii, tegelikult ta ei ole päris õige,  on sellised lihasluud Need, väikesed luud,  mida ka kilu fileerimisel näiteks me näeme seal Lihasluud, mida me tavaliselt ära sööme? Saare rahvas tihtipeale paneb silgu tervenisti suhu  ja sööbki tervelt koos pea ja luudega kõigega ära. Ma ei ole kuskil näinud neid andmeid ja ma ei oska seda  midagi väita ei poolt ega vastu, aga ma arvan,  et rannarahvas ja saarerahvas nagu mina ise olen,  siis mina ka söön. Tihtipeale söön ikka. Väga palju sellest kalast ära kas just alati pea  ja sabaga, aga tihtipeale meil on ju roadki sellised näiteks sprotid,  sprotid tihti on just nimelt sabaga. No miks mitte? Mul on kohe siin küsimus, et kas needsamad konservid,  mida meil riiulites palju on, et kas nemad annavad ikkagi  ka meile mingigi osa sellest vajalikust,  mida me kalast saame? Jaa, muidugi, ja muidugi sellepärast, et nendest ühenditest,  millest ma mida ma nimetasin nendest ühenditest,  sest praktiliselt kuumutamisel ei hävine ükski kaduma ei  lähe ükski ja näiteks kalarasvas D-vitamiini sisaldus. Ja kuna me tahame tugevaid luid saada, siis kaltsiumi  omastamisel on kalarasvas sisalduv D-vitamiin väga tähtis. Nii et isegi see koolipõlves armastatud räim tomatis on väga  asja eest või. Kahtlemata ainult, et tema lõhn häirib pisut. Isegi ma tean, mu tuttavad andsid kassile  ja ei tahtnud pärast kassi nurrumist oma näo lähedal tunda. Aga mida teha külmutatud kalaga, et kui palju  selle väärtus on kadunud või, või kas on kadunud? Tähendab külmutatud kala puhul on tegemist kalastruktuuri. Halvenemisega pisut ja külmutatud kala puhul,  kui see on võimalik, näiteks kui tehakse marineeritud silku  siis silgu praadimisel enne seda, kui hakatakse praadima,  võiks seda külmutatud kala leotada pisut magusas vees. Sellepärast et suhkrulauses see Ütleme selgroo juures oleva liha lahtitulek  ja selline vesin, maitse, see seda ei tunne pärast siis. Aga need kõikvõimalikud fileed külmutatud,  mis tulevad mujalt maailma meredest, kas nendega on sama  nipp siis või? Mina ei, seal ei tule, seal ei ole vaja,  sellepärast et seal ei ole sellist tavaliselt nad on fileed,  seal ei ole luud, aga kuna mina väga armastan just nimelt räimeroogi,  siis marineeritud räime puhul ma kohe tunnen ära,  milline kaupluses ostetud on külmutatud,  kalast tehtud ja enamus nendest on külmutatud kalast tehtud  sest ta konsistents on teine. Mina soovitaksin küll vahelduda, tähendab,  silgud tähendab räimed, kilud vürtsikilu on väga hea,  väga kasulik ka. Ehkki ta on soolane, aga sellegipoolest polükülastamata  rasvaete sisaldus nendes käib sellest üle  siis lõhe on ju odavad pakkumised, mis iganes saate. Tarbija saab ju nelja viie euroga saab ju kilo kala,  nii et see ei ole ju väga kallis. Ja aga kas nende lõhelistega pole nii, et need,  kes väga dieeti tahavad pidada, et seal on nagu seda  kalorsust ja rasva rohkem kui kui mõnes teises valges kalas. Tähendab on rasvased kalad. Kõige rasvasem kala on sardiin ja sardiinis on tõepoolest  rasvasisaldus 22 protsenti ja, ja seda on  ka tunda. Konservid, tõsi küll, mis on balti sardiinid,  need on tehtud räimest või kilust, nii et need ei ole sardiinid. Aga lõhe on keskmise rasvasusega kala. Ja nagu ma ütlesin, kalarasva ei tule karta. Sellepärast et Me ei söö kala sellises hulgas. Ja kala esiteks rikastab toidulauda ja teiseks see on põhiline,  kust me saame ikkagi vajalikud polükülastamata,  rasvapped ja D-vitamiini, samuti. Nii ütle nüüd kokkuvõtteks siis mida millist kala võtta ja,  ja et mitte kalliks ei lähe ja mitu korda nädalas? Ma arvan, et kolm kuni neli korda nädalas  ja vähemalt 100 grammi korraga ja vahelduda räime,  lõhe ja ka meie magevee kalu, need on siis haug  ja ahven ja mida iganes. Ja pluss konservid, mida me oleme vist kõik oma elust välja  lülitanud juba, et ei söö enam seda. Ma tahaks öelda, et lasteaedades on selle kokad väga  huvitava tee leidnud, nemad on need konservid purustanud,  kahvliga, seganud kas siis kohupiima või veel millegagi  ja see on väga maitsev. Üks kala, millest me ei ole rääkinud, on tuunikala,  mida on väga palju siia kasutusele tulnud. Aga see tähendab seda, et tuunikala on siiski väherasvane  kala ja hästi valgurikas kala. Aitäh Raivo. Aga nüüd natukene veel tervisest, meil on teie ees üks võlg  nimelt möödunud aastal me rääkisime jalavaevustest  ja nukkidest ja sellest tulenevatest vaevustest  ja lubasime suunata ka, kuidas jõuda abivahenditeni. Ja nüüd me käisime gi ortoosikeskuses, kus meile andis nõu  spetsialist Kalev Toots. Nii tundub, et mul on nagu vaja natukene jalanukke ravida. Sain aru, et ma pean astuma siia peale. Jah, nüüd toimub jalgade skänner, see on  siis jalaskänner, sellega tehakse siis jalgadest pilt. Ja kui see pilt valmis saab, siis tehakse jalgade analüüs,  mõõdetakse deformatsiooni aste ära. Kõigepealt vaadatakse, kas tegemist on, on väga kõrge pöiaga,  mida nimetatakse õõspöiaks keskmise jalaga,  madala jalaga või päris lampjala. Kui ma nüüd enda taldusid tagantpoolt ehk altpoolt vaatan,  siis mulle ei tundugi nad üldse nii koledad,  kui ma neid pealtpoolt ülevalt alla vaadates näen. Aga tegelikult noh, tegelikult noh, eks ilu on vaataja silmades,  aga, aga altpoolt jääb, näeb just neid deformatsioone. Kui te ülevalt poolt vaatate ja teie varbad on,  ütleme, kooldunud natukene väljapoole, mis,  mis näitab seda deform. Siis siis ei saagi aru, kui, kui palju see nurk võiks olla. Aga kui te vaatate oma jala põhja, siis,  siis näete siin tumedaid kohti. Need on nahapaksendid, mis tekivad deformatsiooni. Kui, kui hakkab tekkima deformatsioon, ehk  siis tõusevad varbad kergelt maast lahti. Nad toetavad küll maha, kuid ei toeta teid. Ja siis need luud, mis siin all on, ehk nimetatakse metatarsaluudeks,  need vajuvad natukene alla allapoole ja tekibki see  deformatsioon ja te käite nende luu otste peal  ja see, need nahapaksendid on need luukaitsjad,  nagu öeldakse. Kui see deformatsioon algab, siis ta hakkab teisest varbast. Ja siin on siis teine, kolmas ja neljas. Et kui, kui te, kui te veel piltlikult vaatate,  siis siis teie siis teie jala jalg on vot selline et väiksed  ja suured varbad on üleval ja, ja, ja keskmine  ja teine, kolmas varas on all ja pärast hakatakse neid  niimoodi toetama ja siis need varbad tulevad uuesti maha. See on siis see ristivali toetus, mis siia tuleb. Kui siia tehakse see ristivali toetus, siis  siis see koormus tuleb jälle õige koha peale tagasi  ja isegi need varbad kergelt sirutuvad. Kõigepealt see asi peatub. Ehk see deformatsioon peatub ja kui tehakse kolme kuu pärast  uus uus analüüs siis, siis te näete ise ka,  kui palju see asi siis nagu paranenud on. Mis abi mina nüüd siit saan. Kas ma saan? Noh, kõigepealt võetakse mõõdud. Mis, mis, mis hõlmavad jalapikkust siis? Päkalaiust tuleb vaadata, kas ta mahub selle jalanõu sisse,  siis tehakse nimetatud ristivõlve, mõõdetakse ära. Mõõdetakse ära, võetakse kuskil viis-kuus erinevat mõõtu,  siis võetakse ka jalamõõt ja siis vaatame,  kas need. Need mõõdud langevad kokku teie mõõtudega,  mis, mis, mis meie ütleme siis, me ütleme  ka soovitavalt see, ütleme selle jalanõu suuruse,  et siis selle mõõdu järgi peaks olema teie kinganumber 38. Et kui üks deformatsiooni põhjuseid on ka hästi väiksed jalanõud,  et kui varbaste ja, ja selle jalanõu ees seina vahele ikkagi  0,5 millimeetrit ei jää, et siis siis on seda natukene vähem. Ja kui need tallatoed siis valmistatakse,  siis te panete need oma jalanõu sisse, mida te kannate  siis aktiivsel osal päevast ehk siis lapsed kooli ajal  ja inimesed oma töö ajal, kui tehakse tavatallatugi  ehk siis tallatugi, millega me tahame selle deformatsiooni  peatada siis me võtame ta sajandik millimeetriga,  kui me teeme sporditalla toe, siis sporditalla toel peab  olema niimoodi, et jooksu ajal peab jalg saama rohkem amorti kui,  kui, kui tavatallal, et siis need mõõdud kahandatakse seal  kuskil neli-viis millimeetrit väiksemaks  ja madalamaks. Üks üks asi, mis näiteks mis, mida inimesed  ka võiksid natuke teada on see, et kui kuskil keskeas hakkab  järsku jalanumber suurenema siis on see üks deformatsiooni  niisuguseid ilminguid, ehk kui jalg on väga kõrge  ja ta hakkab allapoole tulema, siis see on üsna loogiline,  et see jalanumber läheb suuremaks, et see on üks üks  niisugune põhjus, miks võiks näiteks jalaravispetsialisti  juurde või ortopeedi juurde minna ja, ja kurta,  et kui jalad veel ei valuta, aga näete, mul läks kinga  numbriku kogemata suuremaks, et ei tea millest see on. Kas nüüd nende mõõtude järgi, siis on võimalik juba taldu tegema? Ja nende mõõtude järgi on juba, on võimalus juba hakata  tegema tallu, siin tehakse, siis valmistatakse nende mõõtude  järgi on olemas niisugused kips, kipsmudelid,  nende mõõtude järgi hakatakse siis seda kipsi  siis niimoodi ehitama, suuremaks väiksemaks,  täitma teda. Ja kui see kips on valmis, siis pannakse ta ahju  ja pannakse sinna see materjal peale, ehk naistele tehakse  siis tavatalla tavanahast, originaalrahast,  et, et ta oleks siis kena ja, ja see nahk on  siis perforeeritud, ehk ta laseb siis ka õhku läbi,  et, et jalg ei higistaks, pannakse pressi alla  ja pressitakse täpselt tee alale vastavalt see tallatugi. Ma ei pea ostma endale selle pärast suuremat kinga  või saabaste absoluutselt kohe päris kindlasti mitte. Ja see tavaline tald, mida mina nüüd silmas pean iga päeva käimiseks,  missugune pauk see minu rahakotile on? Kui kõik kokku võtta, siis, siis see konsultatsioon,  pilt pluss see tallatoet maksab 65 eurot. Kestavad muidugi oleneb sellest, kui, kui palju  ja kui tihedasti, kui tihti te neid kasutate,  kui palju käite. Aga üks asi on muidugi selles veel, et, et kui see pilt on tehtud,  siis sellest päevast, kui te need tallad kätte saate,  tahaks ma teid näha, mitte et see vahemik ei oleks rohkem  kui kolm kuud ja vähem kui kaks kuud. Et see on see aeg, kui see jalg kõige rohkem muutub  ja peale seda hakkab ta jälle fikseerima,  siis tehakse korduspilti, vaadatakse, kas saab seda,  kas peab tegema uue talla toe, aga, aga tavaliselt uut ei tehta,  vaid sedasama vana gi saab juba korrigeerida,  nii et ei pea kogu aeg olema kaks tallatoe. Kas mingit soodustust saab ka, et kui mul on siin näiteks  isikliku abivahendi kaart et on sellest abi teie juures ka? Ja kindlasti on siis riik toetab teid 50 protsendiga,  te maksate siis pool sellest ainult et konsultatsioon ei  lähe selle alla, selle alla lähevad ainult tallatoed. No nüüd on minul saabastes toredad tervendavad tallad,  kuidas nende mõju minu jalgadele on, seda ma veel ei tea,  sest selleks ongi vaja õige mitu kuud. Kindel on see, et ilma sambaks meist siia keegi ei jää  ja tavaliselt on peredel juba olemas oma kena kalmistu krunt,  aga tuleb välja, et esimesest jaanuarist on kalmistute  seadus muutunud. Me käisime Tallinna kalmistute juhataja Jaak Taevase käest uurimas,  millised need muudatused on. Kalmistute seadus iseenesest muutunud ei ole,  sest seda pole varem olnud. Kalmistute seadus hakkas kehtima tänavu aasta esimesest jaanuarist. Küll aga on olnud enne olemas Tallinna kalmistute kasutamise  eeskiri ja see see tõepoolest täienes ja muutus möödunud  aasta algusega ehk siis 2011. aasta esimese jaanuariga. Teada oleks vaja nüüd seda, et hauaplatsi kasutamise õigus  on nagu igasugune teine õigus, mis reguleeritakse vastavate  dokumentidega ja selleks dokumendiks on lihtsalt nüüd  tulenevalt sellest Tallinna kalmistute kasutamise eeskirjast  olnud Tallinna kalmistute hauaplatsi kasutamise leping Ja ja see on niisugune dokument, mis annab,  reguleerib siis auaplatsi kasutaja õigusi,  kohustusi ühelt poolt ja teiselt poolt auaplatsi omaniku  ehk siis Tallinna linna õigusi kohustusi sellega seoses. Aga kuidas see lepinguga ennem siis oli,  et kuidas see vormistamine varem käis? Varem käis lihtsalt vormistati matus. Paberkandjal ehk siis kalmistu register raamatutes  ja sellest seda tõlgendati ühtlasi kui lepingu sõlmimist. Tegelikult lepingut kui niisugust ei ole olnud. Aga nüüd siis tuleb teha leping. Leping hauaplatsi kasutamise leping, et inimene võtab  kasutusse tema perekonna matmispaiga paigaks oleva  hauaplatsi vastutab selle hauaplatsi korrasoleku eest  selle nõuetekohase kasutamise eest. Jällegi seda ma soovitan lugeda sellest kehtivast Tallinna  kalmistute kasutamise eeskirjast ja teiselt poolt kannab  kõiki neid kohustusi seoses sellega, et ta ei toimeta seal  ilma informeerimata kalmistu valdajat ei tekita sinna kahju  kõrval olevatel platsidele nii edasi. Kuidas peab seda lepingut vormistama? Meie soov oli, et see lepingu vormistamine esimesed kaks  aastat toimuks ainult elektroonilised ehk  siis interneti teel. Paraku siiski me üle hindasime oma e-riiki e-riigi võimalusi  või meie e-teadlikkust, ma ütleks selle peale. Ja ja inimesed tulevad ikkagi, soovivad tulla kohale  ja teha seda lepingu, selle sõlmis lepingu paberkandjal. Selleks praeguseks hetkeks on meil moodustatud register. Registrigrupp või laiendatud ja registrigrupi töötajad  võtavad vastu kodanike kõikidel suurematel kalmistutel. Ja nende töötajate poole pöördudes saab siis esitada  taotluse avalduse. Kui nüüd tahetakse tulla kalmistu kontorisse koha peale,  siis see eeldab seda, et inimene teab, et tal võib-olla  tuleb seista üldises järjekorras, sest kalmistu töötajatel  ei ole üldjuhul selleks aega nende tööülesannete hulka see  kuulub ainult siis, kui neil midagi muud teha parasjagu ei ole. No kui pikk on see aeg, et see vormistamine,  lepingu vormistamine peaks ära toimuma, muidu jääd nagu  platsist ilma. Ma ütlen kohe ette, et ilma ei jää keegi platsist,  kuid selle platsi leidmine tulevikus muutub väga raskeks ja,  ja selle platsi valdaja tuvastamine Lihtsalt me need platsid jäävad ootele nii-öelda,  kelle kohta lepingut ei sõlmita ja nende platside kohta  võivad taotluse esitada viie aasta möödudes  ka sisuliselt kõrvalised isikud, kolmandad isikud,  kui seal ei ole lepingut sõlmitud, näiteks  kelle kauge esivanem sinna või kes tunned,  et Tal nüüd on mingi side selle platsiga noh,  kasvõi eelmised naabrid. Kui on hästi läbi saadud. Aga aega selleks on, taotluste esitamiseks on kolm aastat,  ehk siis nüüd veel kaks aastat. Ja lepingute sõlmimiseks on meil aega viis aastat,  see tähendab seda, et nende see lepingute käigus tekib  piisavalt palju probleeme. Mida, mis vajavad lahendamist ja see kaks aastat on meil  võetud selleks, et neid probleeme lahendada. Kas me räägime praegu ainult Tallinna kalmistutest ja,  ja millised need kalmistud on? Jah, me saame rääkida ainult Tallinna kalmistutest praegu,  need oleksid siis Liiva kalmistu, Pärnamäe kalmistu,  rahumäe kalmistu, siselinna kalmistu, Hiiu rahu kalmistu  ja Pirita kalmistu. Kas te olete kuulnud sellest, et kalmistu väravates  võib-olla mees, kes müüb odavalt krunti teadmatule inimesele? Ma olen kuulnud nendest juhtumitest mitte otseselt. Väravas seisavad näiteks minuni jõudnud kuuldused,  kuskil keegi pidi müüma, müüma kalmistul krunte. See on täielikult seadusevastane, niisuguseid inimesi ei  maksa mitte uskuda. Kõik kalmistukruntide või platsidega seotud tehingud  toimuvad ainult kalmistu kontoris ja, ja lisan siia juurde,  et ka teavet teiste või kalmistute kohta saab ükskõik missugusest. Kalmistu kontorist ei pea tingimata olema see kalmistu,  kus on matmispaik, vaid võib-olla kodule lähim kalmistu. Kust saab siis elektroonilise registri kaudu vaadata oma  platsi andmeid ja, ja, ja täpsustada neid kohapeal. Tegelikult on ka selles süsteemis olemas niisugune  anekstõmbamise moment või petmise moment. No see ongi sõna otseses mõttes petturlus  ja see on petmine, see on kodanike petmine niisama nagu  igasuguste muude teenuste pakkumine. Sest vaadake, kui te tellite teenuse suvaliselt  teenusepakkujad kalmistul, kes ei ole kalmistu töötaja,  siis ei saa te pärast mingisugust garantiid  selle teenuse kvaliteedi kohta ega ka Teenus juhul, kui teenus jäetakse osutamata,  ei ole kellegi käest raha tagasi küsida. Kellel on õigus seda lepingut teha. Õigus on seda lepingut teha kalmistu hauaplatsi senisel kasutajal,  eelkõige või kokkuleppel kellegi kellelgi sugulaste. Kindlasti peab võtma ühendust ka kalmistu kontoriga. Meil on kuuel kalmistul on kontorid alaliselt  ja võtma ühendust kalmistu kontoriga või meie registrigrupiga. Meie infotelefonil. Ja uurima, kes on teil praeguseks hetkeks kirjutatud  ka platsi kasutajaks. Kui on teie täditütar või olete teie, tahate täditütrele  anda siis vastavalt, nii ka toimite ehk üks annab nõusoleku,  kelle nimele vormistada ja teise see vormistada  selle nimele, keda, kelle nimel soovitakse vormistada seda platsi,  platsi kasutusõigust, aga ta jääb edasi ikkagi pereplatsiks  ka loomulikult ja, ja keegi ei saa individuaalselt seda,  kui on tegemist pereplatsiga. Pereliikmed lepivad kokku, kelle nimel see platsi  kasutusõiguse on. Kas kogu see tegevus, mida ta, millest me nüüd räägime  lepingu vormistamine ja nii edasi, on tasuline? Ei, see ei ole tasuline. Sellest saab lihtsalt allkirjadega. Jah, seda enam, et meil on, pakun kõikidele soovijatele  välja võimalust sõlmida see leping elektrooniliselt,  ehk siis kasutage arvutit ja arvutis lähete. Www. Kalmistud.eetallinn. Ja sealt avati selle lepingute sõlmimise lingi  ja saate minna teha avalduse lepingu sõlmimiseks platsi  kasutuslepingu sõlmimiseks. Teie andmed kontrollitakse meie registris elektroonilises registris,  kui need langevad kokku, siis see tuleb meiepoolne kinnitus,  teil jääb sinna klikid ainult nõustun ja sellega see leping  allkirjastatud ja vajadusel või soovi korral prinditakse see  teile paberkandjal välja, kuid seda selleks ei ole mingit vajadust. Elektroonilise leping säilib teie auaplatsi kaardi juures,  iga platsi omab oma plats, omab kaarti selle kaardi juures või? Jah, kaardi juures säilib teie leping ja te võite seda alati  välja printida. Kuidas käituda siis, kui tahan urnimatust? Urnimatustega olid lood siiamaani väga head,  kuna metsakalmistul oli rajatud Eesti esimene kolumbaarium  ehk urnimüür. Nüüdseks on see kahjuks täis saanud ja uue urnimüüri  rajamine on. Päeva päevakorral kahjuks ma ei saa lubada,  et see nüüd järgmine aasta või tänavu aasta kohe valmis saab. Jah, teatavatel põhjustel, et aga kindlasti meil tulevad  urnimüürid veel lisaks metsakalmistule tõenäoliselt. Siselinna kalmistule ja kindlasti liiva kalmistule,  kuna seal on projekt juba selle jaoks olemas. Aga kuidas ma selle urni koha, siis saan endale  selle seina sisse. Täpselt samuti urni koht on täpselt uue eeskirja järgi  matmispaik ja matmispaik on, eraldatakse  või antakse, siis sõlmitakse kasutusleping. Surma juhtu. Ma usun, et kõigil meil on inimestel, kes on läinud juba igavikuteed,  on siis need vanavanemad või või lähedased inimesed on  jäänud mälestuseks esemeid, mis elavad ja hingavad,  milles on midagi erilist. Täna räägib teile oma armsast asjast eakas Otepää proua  Melanie pullerits. Minu armas ese on kindlalt seotud minu vanaemaga. Kaugel Siberi taigas. Kolm kilomeetrit kooliminek läbi lume. Keegi ei. Ei sulgenud kooli siis, kui oli väga külm,  neli-viiskümmend kraadi külma, ikka suusad alla. Ja just vanaema oli see, kes andis mulle alati laterna  põleva laterna kätte, sest hundid ei tule ju  siis kallale. Hundid ju pelgavad tuld. Ja ma olingi rohkem nagu vanaema kasvatada,  sest ema pidi tööd rügama, et seal ikkagi ära elada. Kõige muu hulgas mäletan ma teda just õhtuti,  ikka ainult vardad peos. Elektrit ju seal siis ei olnud ikka mingi lamp laua otsa  peal ja ikkagi ta midagi kudus. Kui sõda lõppes. Vanaema igatses siia Eestisse tulla tulla,  tal oli siin neli õde venda ja me tulimegi koos suure perega. Tulime Eestisse. Valgamaale sinnasamasse, kus temagi oli sündinud  ja kus ta oli siis selle pikale teele ja rännuteele  ka läinud. Vanaema elas 91 aastani. Oma viimased aastad ta loomulikult enam ei tegutsenud ei  lehma küstmisega ega ega peenarde rohimisega. Sõrmed tal paigal ikkagi ei püsinud. Ja see Kattetekk, mis tema heegeldas Käsitsi loomulikult on mul eriti kallis. Temal kahel tütrel on neli tütretütart ja kõikidele meile neljale. Ta tegi kingituseks sellised. Teki voodikatteid. Ta sai 90, kui ta lõpetas viimase, ise ta kogu aeg kartis,  et kas ma ikka jõuan kõikidele teile neljale ära teha oma lastelastele. Aga ta jõudis ja siis ütles, noh nüüd ma võin  ka lihtsalt istuda ja piiblit lugeda. Ja nii me saimegi kõik kingituseks, vaat just sellised. Kattetekid vanaemalt. Aastaid ta oli minu käes. Nüüd olen ma edasi selle pärandanud oma lastelastele. Ja nemadki tunnevad, loodan, tunnevad rõõmu. Nendele on ta juba vana-vanaema. Aga oma ema on alati olnud ka ju lähedane inimene ei olnud  temal aega Siberis ehk meile nii palju kududa. Aga, aga, aga nüüd. On temaltki minule jäänud mälestus, olgugi et lihtsad,  kindad lihtsa koega aga nad on mulle väga armsad  ja nad on soojemad soojematest kinnastest. Sest kui on mul külm Ja ma lähen välja talvel. Ma panen ikka need emakindad kätte, teda küll nüüd enam kuus  aastat ei ole minu kõrval. Aga aga see kinnaste soojus, see jääb mul küll nüüd igavesti  ja mitte ainult kinnastest, mul on ju tema tuba ikka tema mälestustuba. Ja. Kallid inimesed meie südamest ei kao ju kunagi. Ükskõik kas on esemelisi mälestisi või mitte. Nad on alati ju meie kõrval. Ja see annabki ju meile Rõõmu tuge teadmine, et nad olid, et nende töö Ja osa meie elus oli hindamatu. Nüüd ma räägin teile ühe lustaka, laululoo,  80.-te aastate algul tegime siinsamas Eesti televisioonis  ühe saate oi aegu ammuseid. Selle mõte oli rääkida 20.-te 30.-te aastate elust,  moest, stiilidest, uudistest ja otse loomulikult  ka muusikast ja muusikat aitas otsida ei keegi muu kui  Valter Ojager ja nii ta leidis meile sellise laulu,  nagu, kui sa minu tädi näed. Vendumaine tantesist. Selle laulu on kirjutanud saksa helilooja Rudolf Nelson,  aga eestikeelse teksti tegi sellele 1982. aastal Heldur  Karmo ja laulis seda selles saates kuldne trio. Ja te vaadake, kui lustakas ja toredalt lavastuslik see laul  meil väljas. Nutt süüda ei ole. See. Mis noorus siis kriibib? Miks veres ei kustu? Paistab, et tänased lood ongi enam-vähem kõik teile räägitud,  aga tuletan meelde, et jaanuari lõpuni saab ennast  vormistada veel interneti kaudu rahvaloenduseks üles. Mina proovisin seda teha ka just nimelt interneti teel  ja juba teise küsimusega jäin ma jänni, sellepärast et kui  ma panin kirja oma aadressi, siis tuli vastus,  et seda aadressi pole olemaski. Nii et nüüd ma kavatsen seda uuesti teha  ja koos oma tütrega ja ma arvan, et siis võtab see vähem aega. Tehke teiega samuti. Nii on lihtsam, vaevalt 20 minutit ja oletegi rahva hulgas  kirjas jälle. Aga keda see huvitab, siis 23. jaanuaril algab draakoni  aasta sa pidada olema selline lõõmav, lõõskav ja,  ja väga tegus ja väga ka intrigeeriv aasta. Kindel on see igal juhul, et 2012. aasta on  siis aktiivse vananemise aasta, teeme seda  siis kenasti koos, oleme ikka rõõmsad, terved  ja ja kohtume järgmisel pühapäeval jälle nii.
