Püsimetsandus alternatiiv lageraiele. Kui metsade majanda? On olnud nii pikalt lageraiepõhine, siis tegelikult ei osata  enam teistmoodi. Mõelda. Vanad majad tasub korda teha. Lihtsalt renoveerida renoveerimise või toetuse pärast ei ole mõistlik,  et tuleb ikkagi aru saada, mis on selle asja eest. Varajane saabuja, hall haigur. Ma olen tulnud täna metsa, kus võetakse maha üks puu,  kuid lageraiet selles metsas ei tehta. Kas see on püsimets, mis on üldse püsima  ja kas püsimetsandust on võimalik ja mõistlik teha  ka suuremates era ja riigimetsades ja saada sealjuures  ka majanduslikku tulu? Sven, see on nüüd sinu kodumets, eks ja siin on seda omajagu,  jah. Kodumetsa, mis eesmärgil sul see mets on,  et on selline mis see funktsioon on? Metsafunktsioon minu jaoks, no ma nagu olen eelkõige enda  jaoks selle mõtestanud, et et see on minu hoida mõneks ajaks. Et ta ei ole nagu minu oma, et mets ei ole minu oma,  aga aga ma aitan teda hoida ja, ja vaatan,  kuidas mets ise hakkama saab. Osati ja, ja nii palju, kui mul vaja, siis,  siis saan siit materjali, aga enamasti siis putukas aitab  nagu leida selle, et mis materjal nüüd vaja välja viia  ja et praegusel ajal jah, see putukarünnak on võimas,  nii et nendega me siin koos seda metsa majandama. Nojah, see nüüd on, on kallakuga ka nii,  et ta põhimõtteliselt kukub ise ümber. Aga? Et see tulekski võtta, et ta on kuivanud  ja sina saad ikka siit midagi, jah. Ja no tõenäoliselt siin läheb päris suur osa kütteks,  aga, aga vaatame jah, kuskilt keskelt võib-olla,  või, või siin ja mingi keskmine osa, ma arvan,  et võib veel isegi palgiks saada, aga see selgub siis,  kui oleme maha võtnud ja ja, ja järganud. Teda jah, siin näha. Mis on püsimetsandus? No kui väga lihtsalt seda öelda, siis on selline metsade  majandamise meetod, kus platsi mitte kunagi lagedaks ei raiuta,  et sellist olukorda nagu minu selja taga on püsimetsa  majandamise käigus ei tohiks juhtuda. Ja võib-olla lisaks veel, mis on selle majandamisviisi  juures eriline, on see, et. Kõik sellised intensiivsed metsakasvatuse meetodid Püsimetsanduse juurde ei kuulu, et ideaalis ei tohiks vaja  minna kuivendamist mingeid väga suuri istutustegevusi  ja nii edasi. Kui palju on Eestis praegu püsimetsa? Seda on väga raske öelda, et palju meil on püsimetsa,  me saame öelda, et kui palju Eestis tehakse valikraieid,  sest et püsimetsa majandatakse valikraietega valikraieid me  teeme 2000-l hektaril või tegime siis eelmisel aastal  ja lageraieid tegime 27-l 1000-l hektaril,  et, et väga, väga, väga vähe, teeme ikkagi valik raieid täna. Ja kui vaadata Siis seda puidu mahtu siis kuskil kolm neljandikku puidust  me ikkagi varume lageraiete teel ja see valikraiet protsent  on ikkagi väga väike, see on alla poole protsendi,  et üks hästi lihtne põhjus sellel on see,  et lageraiega saab korraga palju raha kätte  ja see on selline hästi lihtne tõde, millest mööda vaadata  ei saa. Kui Eesti teeb alles esimesi samme püsimetsanduse rakendamiseks,  siis Soomes on see juba praegu oluline suund. Põhjanaabrid on seadnud eesmärgiks suurendada riigimetsas  püsimetsade osakaalu kuni 25 protsendini kõigist  uuendusraietest ning riiklik soovitus on teha valikraieid  suure süsinikuemissiooniga turvasmuldadel. Me käisime eelmisel aastal päris suure rühma inimestega,  mis olid, osalesid seal kliimaministeeriumi esindajad,  Eestimaa looduse fondi esindajad, keskkonnaametist olid inimesed,  käisime õppimas soomlaste praktikaid. Nad on tegelikult selle teekonna alguses  ja nendel on püsimetsanduse regulatsioonid  või regulatsioonid, mis nii-öelda reguleerivad  püsimetsandust on oluliselt liberaalsemad. Näiteks Soome mudelis kasutatakse erinevaid raievõtteid,  kui Eestis on püsimetsanduse sünonüüm või nii-öelda ainuke  raievõtte valikraie, kus siis raiutakse üksikuid puid  või väikseid puude gruppe siis seal on lisaks valikraietele  veel ka metsa harvendamine lubatud ehk külgede pealt võib  ka tihedaid puudegruppe harvendada. Ja see seda kombineeritakse kõike ka väike väiksete lagedate  alade käilude loomisega, metsa, need võivad olla pindalased  kuni 0,3 hektarit. Samuti on neil oluline erisus selles, et metsa tihedust võib  viia oluliselt hõredamaks kaks korda hõredamaks,  tegelikult kui meil Eestis hetkel valikraie normid lubaksid teha. Ja see kõik ehk on taganud selle, et neil tekib uuendust  ja see isegi on elujõulisem. See tähendab ka seda, et nad suudavad metsamajandaatana  käituda metsas oluliselt loomingulisemana,  sest püsimetsandus tegelikult ongi loominguline rätsepatöö  mida siis Soome regulatsioonid hetkel ka üpris hästi juba võimaldavad. Soomes kasutatakse püsimetsanduse võtteid eelkõige asulate  lähedastes metsades ja vaba aja veetmiseks olulistes paikades. Kuigi püsima dus toetab selgelt ökoloogiliste  ja kultuuriliste hüvede hoidmist siis paratamatult tuleb  kaalumisele ka majanduslik väärtus. Selline kohene majanduslik kasu kindlasti on väiksem,  et lageraie järgselt kindlasti saab metsaomanik oluliselt  rohkem tulu. Aga püsimetsanduse kasuks räägivad ka mõned majanduslikud argumendid. Et üks argument kindlasti on, on see, et sa metsast saadav  tulu muutub ajas püsivaks, et, et sa saad pidevalt metsast  midagi võtta. Kunagi ei teki sellist olukorda, kus kõik Puit on sealt metsast välja viidud ja, ja ei olegi  aastakümneid võimalik sealt enam midagi raiuda  ja kogu see metsa majandamine sealt edasi kujutab endast  ainult kulu, mitte tulu. Üks selline oluline argument veel püsimetsanduse poolt on see,  et, et et igasugused kulutused metsa kasvatusele võiksid  jääda väiksemaks. Et sellises hästi majandatud püsimetsas võiks tekkida  looduslik uuendus ise ja kõik sellised kulutused,  istud atamisele, istikute hankimisele võiksid jääda ära  samuti ka kulutused näiteks kuivendussüsteemide hooldamiseks  või rajamiseks. Tihti öeldakse, et siin ei saa püsimetsa teha,  seadus ei luba, reeglid ei luba. Et mis on suurimad takistused. No mina arvan, et need seadusereeglid praegu ei ole suurim takistus,  et pigem see kõige suurem takistus on ikkagi võib-olla meie mõtlemises,  et et kui metsade majandamine olnud on olnud  nii pikalt lageraiepõhine, siis tegelikult ei osata enam  teistmoodi mõelda. Aga teine hästi oluline Põhjus on see, et, Püsimetsa majandajaid on Eestis väga vähe  ja seda teadmist Eestis on väga vähe. Et see on olnud selline võib-olla. Talupoegade teadmine või, või selline talumetsanduslik,  teadmine, mis on lihtsalt ära kadunud ja meil on palju  rohkem teadmisi, kuidas lageraiepõhiselt metsi majandada? Niimoodi puupuuhaaval sa siin metsas toimetab,  et miks sa metsa firmade tellija lage raiet siin ei tee,  et saaks suurema kasu ja. See on päris hea mõte, Kristo, tead, selle peale ei olegi tulnud,  aga ei, tegelt olen tulnud, sest et mul metsa tagaotsas on  nagu see üraskimöll on suurem ja seal on puhas kuusemets. Ja seal on küll suurem kogus neid juba olen mõelnud,  et kuidas ma neid nagu ükshaaval seal teen ikkagi,  et selle aja peal, kui ma selle viimase võtan,  on ta juba pudi täiesti, aga noh siis jälle taban ennast võttelt,  et ega ma ei ole siia võtnud ma selles mõttes,  et jääb see metsa, mis jääb, ma ei ole nagu  selle peal väljas, et ma pean viimase siit välja tooma  ja kiirelt rahaks tegema, kas küte või palk  ja kogu lugu, et muud varianti pole, tegelikult on loodus  võtab ise selle, mis tal vaja ja, ja mis mul mul ei ole vaja,  et ma ei võta nagu rohkem, kui mul vaja on. Kui suur osakaal võiks olla püsimetsa all Eestis? Mina alustaksin püsimetsanduse ga kõige loogilisematest  kohtadest kõigepealt näiteks nendelt samadelt kuivandatud  turbas muldadega aladelt kahaladelt, ettevaatlikult  kaitsealadelt ja, ja tekitaks selle kogemuse  ja võibolla selle pealt hindas, et mis see osakaal saab olla  mida täna saab öelda. Et see osakaal peab kindlasti olema suurem sellepärast et  see lageraiepõhine majandamine ikkagi elurikkus,  kui selle mõjub ääretult negatiivselt ja,  ja see osakaal Peab suurenema? Ka meie liigume sinna suunas. Metsaseaduse muudatuse eelnõu näeb ka seda. Et me leiaks neid parimaid praktikaid, et  kus püsimetsa na majandataval alal oleks meil võimalik  kasutada erinevaid võtteid ja reageerida loominguliselt. Ma arvan, et püsimetsandus jääb, võib tekkida  siis sellise klassikalise metsamaa Kui lause kõrvale ühe liigina või ühe meetodina  ja ta rikastab siis sellist mitmekesisust,  tekitades metsamajandaja tööriistakasti. See, et sa võtad niimoodi osaliselt ja mitte lageraiega,  kas sa tunned, et sa annad sellele metsale  ka midagi tagasi? No ma loodan jah, et ikka võttes vahelt ära mingid puud,  siis tuleb valgust juurde ja saavad uued,  kuskil tuleb võsa, kuskil tulevad väiksemad puud uuesti,  kuskil langevad puud, jäävadki sinna, noh,  kõik elu on alles, ma nagu ei korista seda puhtaks ja,  ja ei, istuta mingeid oma tahtsi kolme sammu pealt seda  ja seda puud sinna, vaid et nad tulevad,  kuhu nad tulevad ja, ja see, mida mets ise tahab teha. Looduse kroon, ei noh, ma vaatan nagu sinnapoole  loodusekroon on seal, mitte siin. Eesti riik on seadnud plaaniks rekonstrueerida 2050.-ks  aastaks 100000 üksikelamut. Need on põhimõtteliselt kõik eramajad, mis on ehitatud enne  kahe tuhandendat aastat. Aprillis jagatakse selliste majade omanikele 28 miljonit  eurot toetusraha. Et juba järgmise aasta sügiseks saaks paremaks  ja hubasemaks ning loomulikult energiasäästlikumaks 900 hoonet. Eesti plaan on kokkuvõttes ikkagi uhke 2050.-ks aastaks teha  korda energiatõhusaks 100000 eramaja. On see ikka võimalik? See ei ole ainult Eesti plaan, see on plaan üle kogu Euroopa  meie rahvusvaheline kokkulepe ja mis meil üle jääb,  et hoiame sellest trajektoorist kinni, selleks on meil  koostatud eraldi hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. Renoveerimise tempo peab kasvama järk-järgult,  aga need numbrid on tõesti suured. Kui seda sadat tuhandet maja nüüd arvestada  ja see jagada nüüd aastani 2050 ära, siis tegelikult aasta  maht peaks olema mitu 1000 maja? Jah, see 900 maja ei ole kaugeltki piisav aastamaht. Tegelikult see on alles üks esimesi samme. Samme eramajade renoveerimiseks ja energiatõhusamaks  muutmiseks on astutud tasapisi ka varem,  kui riik on pakkunud selleks tuge. Karl Selteri pere nägi toetuses võimalust viia ellu soovitud  plaan teha korda Harjumaale soetatud vana  ja kehvas seisus maja. No teil on väga mõnus ja hubane kodu, peab ütlema,  mis siin enne oli, mis seisus see maja oli,  kui teie otsustasite võtta kätte ja ta täitsa uuesti rekonstrueerida? No võib öelda, et siin oli põhimõtteliselt neli seina  ja pool katust, ütleme ideaal oli siis see,  et luua selline turvaline, soe, mõnus kodu,  kus on mõnus kõigil olla ja, ja, ja nii-öelda kasvada. Üks eesmärk oli ka saada see maja nii-öelda võimalikult  selliseks energiasäästlikuks, et igakuised nii-öelda kulud  oleksid võimalikult mõistlikud. 115 ruutmeetri kütte ja elektrikulu oli perel möödunud  talvekuudel keskmiselt 175 kuni 200 eurot. Millest siis inimene peaks oma plaane tehes lähtuma,  kui ta tahab oma maja uuemaks energia tõhusamaks teha? Kaks asja, esiteks energiakulud, teiseks sisekliima,  et igal renoveerimisel asjal peab olema mõte. Et kuidas jõuda energiakuludes optimaalse lahenduseni,  esimese asjana tuleks vaadata üle olemasolevad süsteemid,  et kas on võimalik väiksemate vahenditega tekitada  mingisuguseid sääste. Lihtne näide, kas kelder on näiteks üle keetud,  kui renoveerimishakata, siis tänaste turuhindadega võib öelda,  niisugune rusikareegel võiks olla, et niisugune poolteist  kuni kaks eurot peaks olema küttekulu jaanuari-veebruarikuus  külmal kuul ühe ruutmeetri maja pinna kohta. Et siis on see renoveerimine majanduslikult mõistlik  selle nii-öelda enamasti selle meetme eluea jooksul,  et ütleme, selleks võib-olla niisugune noh kümme-viisteist aastat. Selle maja renoveerimisega on nüüd jõutud finišisse. Millest tuleb siin see energiakokkuhoid,  et ei köeta lihtsalt? Õhku. Kokkuhoid tuleb sellest, et on soojustatud ära välisfassaadid. Hoone on tehtud oluliselt õhupidavamaks,  mis tähendab, et hoonesse sisse antav küttesüsteemiga  energia ei pääse hoonest enam nii lihtsalt välja  ja samamoodi on siis kõiksugu sed tuulemõjud  ja õhulekked. Välditud, ja, ja samamoodi on ära soojustatud vundamendid  ja siis põrandad seestpoolt ja, ja mis on  ka väga oluline, et on toodud ka aknad väliskihti,  et aknad on nii-öelda soojustuse kihis, et aknad ei ole konstruktsioonikihis,  et ei teki nii-öelda külmasilda ja, ja, ja  siis võimalikke lekkekohti sealtpoolt. Ma olen kuulnud, et öeldakse, et, Maja katus on A ja O, kui me ei taha energiat raisata Jah, kindlasti katuse puhul on üks asi on kindlasti see,  et kui me vaatame ka seda hoonet, et suhtena see pindala on  päris suur ja katuse või siis siis pööningu soojustamine on  ka enamasti üks lihtsamaid meetmeid, millest alustada  energiasäästu puhul. Et lihtsustatult öeldes piisab pööningule puiste vilja paigaldamisest,  aga seda ei tohi ka teha arvestamata aurutõket,  õhupidavust ja nii edasi ja soojus tõuseb ülesse  ja katuse katus on ka selline asi, mille soojustamine  tavaliselt annab ka kõige parema siis investeeringu  ja tasuvuse suhte, sellepärast et seda on enamasti  suhteliselt väikse vaevaga võimalik teha. Kui renoveerimist alustada, planeerida, et  siis alati tulebki vaadata seda asja tervikuna,  et kuhu soojus kaob ja kuidas soojus toodetakse. Et tihti on see, et soojusenergia hulk, mida meil vaja on,  ei ole väga suur, siis võib olla võib-olla  ka kallis kütteallikas täitsa mõistlik ja natukene soojustame,  ära teeme mingeid asju paremaks, saame sisekliima paremaks,  kõik on väga hea. Aga tihti on nagu see, et lisaks sellele,  et meil on energiatarbimist vaja vähendada,  me peaksime seda energiat ka soodsamalt tootma  ja selle jaoks on üks näide. Näitena on olemas soojuspump ja on olemas õhkvesisoojuspumba,  õhk-kõhkluspumba, maasoojuspumba erinevate paigaldusviisidega,  et kõik on ikkagi tänasel päeval suhteliselt suhteliselt energiaefektiivsed. Majaomanike lahkel loal me oleme siin toas  ja saame vaadata ka lähemalt, et mis need nüansid on siis,  mis selle energia tõhusaks saamise puhul põhilist rolli mängivad. Soojusallikas, milleks siis antud hoone puhul on õhk,  vesi, soos, õhk, vesi tüüpi soos pump, mida me nägime? Väljast nii-öelda välisosa, siis siseosa on tal selline  ja see on siis natukene mõõtmetelt suurem,  sest et siin on sees ka sooja tarbevee tootmise boiler  ja soe ise läheb mööda väikseid torusid põrandasse  ja sellega on siis põrandaküttega tagatud soojad ruumid. Ja kuna rääkisime väljas hoone soojustamisest õhupidavaks tegemisest,  siis paratamatu on see, et kõikides uutes hoonetes ikkagi  peab olema ka õhuvahetus tagatud. Tegemist on siis? Nii-öelda rootor tüüpi soojustagastusega  ventilatsiooniseadmega ja kokkuvõtvalt on  siis nii, et, Siit läheb nii-öelda must õhk välja, siit tuleb värske õhk sisse,  tähendab sealt tagant tuleb sisse ja siit  siis liigub mööda maja laiali mööda neid vastavaid torustike. Ja selline seade siis võrreldes akende avamisega sama  õhukoguse juures vähendab energiatarbimist üle 10 korra. Et see sääst peab tekkima igal juhul, on ju,  ei saa vaadata ainult ühte kütteallikat,  ühte seina soojustamist, vaid et see kõik komplektne kokku  oleks kõige mõistlikum. Iga hoone tarbib sooja, iga hoone vajab kütmiseks energiat,  sellel on kulu lihtsalt. Renoveerida renoveerimise või toetuse pärast ei ole mõistlik,  et tuleb ikkagi aru saada, et mis on selle asja eesmärk. Kui on kriitikat, et see raha taotlemine Kredexil on üks  tohutu kadalipp, kas see tegelikult on nii ja,  ja kui nii on, siis miks? Me oleme toetuse taotlemise teinud lihtsamaks. Esiteks ka nüüd, väikeelamute toetuse puhul on kasutusel  e-toetuste süsteem, mis on intuitiivne ja,  ja inimestele lihtne kasutada. Teiseks on nüüd kasutusel ühikhindade põhimõte,  ehk siis päikesepaneelide ja akupankade puhul makstakse  toetusraha välja mitte siis kuludokumentide põhjal,  vaid juba konkreetsete ühikhindade põhjal. Lõpuni muidugi bürokraatiat ära kaotada ei saa,  sest me tegeleme siin maksumaksja rahaga antud juhul  taastekava raha, mis on Euroopa Liidu raha ja,  ja kindlasti no finantseerijal on ka omad tingimused. Et, et see, et see raha kindlasti tooks siis  selle kvaliteetse lõpptulemuse. Üks oluline tingimus sealjuures on see, et et  selle rahaga tuleb saavutada energiasääst,  tervikrekonstrueerimise puhul tuleb saavutada energiaklass C  vähemalt ja osalisel rekonstrueerimisel tuleb tõsta  energiaklassi vähemalt ühe astme võrra. Mida teie oma pere kogemusel, saate öelda,  mida teha õigesti, et see toetuse taotlemine õnnestuks? Meie saime siis maksimaalse toetuse, mis projekti raames on  võimalik saada ehk siis 40000 eurot. Ja eks ta oli selline kohati üle kivide kändude,  kuna ega noh, nii-öelda kõik detailid peavad olema paigas  ja kindlasti läbi lugeda Kredexi nõuded ja,  ja nende järgi talitada näiteks kolm pakkumist igale  teostavale tööle võtta. Samuti ei tasu karta Kredexiga otse suhelda,  me ise ka suhtlesime ja kui midagi meil nii-öelda jäi  arusaamatuks võtsimegi telefonikõne oma siis konsultandile Kredexist. Üks nõuanne on ehitusjärelevalve, et kui ise just ei ole  nii-öelda igapäevaselt ehituse juures ja ei puutu sellega  kokku siis siis tasub nii-öelda spetsialist. Võtta võtta ja, ja kaasata siis projekti,  aga pigem ütleme niimoodi, et see on kindlasti seda väärt,  et see tee nii-öelda ette võtta, sellepärast et lõpptulemus  on kindlasti vägagi nauditav. Niisiis, kui olete jõudnud selgusele, et teie elamine vajab  uuenduskuuri siis võtke see tee kindlasti ette  ja ärge kartke küsida nõu. Ka juba väiksema plaani täitmine võib tähendada oluliselt  paremat ja huvasemat kodu ja. Olulist säästu kuludes. Hall haigrute aastaring algab meil märtsis,  kui lumi on läinud. Kas kuu alguse või lõpu poole, sõltub aastast. Vahel on esimesed kohad juba siis, kui toidulaud veel katmata. Õigemini, kaetud küll, aga kõva jääkaanega. Ja pesades on vooderduseks vaid lumi. See aga haigrutel suvekodu sisseseadmist ei sega. Pesapuudena eelistavad nad kõige sagedamini kõrgemaid kuuske  ja mände. Igal aastal, kui järjekordselt kutsutakse üles suvist  aialinnu päevikut pidama, mõtlen kes on see lind,  keda ma õues olles kõige sagedamini märkan. Ja iga kord on vastus sama. Hall haigur. Ei ole just küll kõige tavalisem aialind,  aga kui nende magamistuba asub sul ühel pool  ja söögituba teisel pool maja, siis päikselisema poolaastal  saad nende elust osa nii mitmelgi erineval moel. Kõigepealt muidugi hääl. Kevadel esimesi linde tavaliselt mitte ei näe,  vaid just kuuleb. Ja neid krääksatusi kuulda on puhas rõõm. See on kindel märk, et kohe-kohe kaovad viimasedki  lumeriismed ning ilmad hakkavad soojemaks minema. Krääks on ka hall haigru üks rahvapärastest nimedest. Veel on teda kutsutud kalakureks, kalakulliks  või kalakauriks. Kui haigrud on pesapuud ära jaganud ja kodusisustusega  lõpule jõudnud, suundub kõik see vägi, söögituppa,  koridor sinna läheb õnneks täpselt minu ja naabri maja vahelt. Seega ei pea aknaid väga sageli pesema, sest ihuhädade  leevendamiseks sobiliku koha otsimisega need linnud erilist  vaeva ei näe. Paaritumisrituaal on hall haigrutel muljetavaldav. Isase poolt nokaplagina ja peaviibutustega oma pessa kohale  meelitatud emane peab olema parasjagu vagur,  et teda pesalt minema ei aetaks. Kui sobiv paar on teineteist leidnud, jäävad nad kokku üheks pesitsushooajaks. Kuigi sama pesa võidakse kasutada ka järgmisel aastal,  siis pere koosseis ei pruugi enam sama olla. Ühe munaga ei piirdu hallhaigrut kunagi. Tavaliselt muneb emaslind paari päevaste vahedega neli kuni  kuus rohekas sinist muna, mida siis isaslinnuga kordamööda  järgneva nelja nädala jooksul hauduma hakatakse. Koorunud poegade eest hoolitsevad algul samuti mõlemad vanemad. Vähemalt üks neist on pesal kogu aeg kaitstes vajadusel  poegi nii vihma kui päikese eest. Lennuvõimeliseks saamine võtab hall haigru poegadel ligi  kaks kuud. Nii kaua peavad nende toidulaua eest hoolitsema vanemad. Kuigi on teada, et toiduotsinguil võivad haigrud teha kuni  paarikümne kilomeetriseid ringe siis pesitsemisedukuse  huvides on, et esmane toitumise ala mõne sobiliku veekogu  näol oleks võimalikult lähedal. Haigrute ja inimeste kalaeelistused on suures osas erinevad. Sestap ei peaks kalurid nende lindude peale erilist vimma pidama. Kui kaladega kitsas käes, võivad hallhaigrute noka vahele  sattuda ka vähi konnad, sisalikud ja suuremad putukad. Maod ja närilised pole samuti toidulaual välistatud. Kuigi kirjandusest võib lugeda, et inimeste uudishimust  tingitud liikumine, koloonia vahetus läheduses võib  negatiivselt mõjuda haigrute pesitsus edukusele  siis minu haigrud on märksa külmema kõhuga. Nad ei lasknud ennast häirida isegi sellest,  et otse nende pesade alla hakati hiljuti maja ehitama. Koloonia nihkus lihtsalt kümmekond meetrit majast eemale  ja siiani mingeid kahanemise märke ei näita. Samuti ei heiduta hallhaigruid eriti ka põriseva taevakaameraga,  nende eluolu jälgimine viisakast kaugusest. Suve teises pooles, kui pojad on võimelised iseseisvalt  toituma kasutatakse iga võimaliku hetke jõuarude kogumiseks  ja kalavetele võidakse jääda ka ööseks. Ees ootab ju lend lõuna poole ja see võib ulatuda kuni  edela-Aafrikani välja. Kuigi Eestis on nähtud hallhaigrute hulgas  ka üksikuid talvitujaid, siis igatahes minu naabrid  siirduvad külmade saabudes soojematele jahimaadele paksust  merejääst lihtsalt nokaga juba läbi ei puuri.
