Põhjasõja 23. saade ja see on 1704. aasta Tartu piiramise
aegsetest ühishaudadest.
Tere. Kui Vene väed olid põhjasõjas ennast ingerimaal kindlustanud,
siis 1704. aasta kevadel andis Peeter esimene kaks sõjakäsku.
Esiteks blokeerida Narva laevateed ja alustada
järk-järguliselt Narva hõivamist.
Ja paralleelselt saatis Peeter esimene käsu Pihkvasse,
et alustatakse operatsiooni Tartu vallutamiseks. Kui Vene väed jõudsid Tartu olla, oli Tartut kaitsmas umbes
3600 meest.
Sõjamehed asusid koos kodanikega kaitsma linna,
mis oli vaenlase eest kaitstud jõega ja rajatistega,
mis olid pärit keskajast.
Keskaegne müür, keskaegsed tornid, keskaegsed väravad.
Keskaegsest linnamüürist ligikaudu 200 meetri kaugusel
täpsemalt supilinnas Oa tänaval, avastati 2021. aastal
päästekaevamiste käigus neli ühishauda. Millest kõnelevad matmispaiga leiud, luustik,
vigastused ja matmisviis.
Ja miks võib kindlusega väita, et tegemist on Tartu
piiramisel 1704. aastal langenud sõjameestega.
Sellest räägib Tartu Ülikooli osteo arheoloog
ehk arheoloogilist luu-uurija Martin Malve.
Minu nimi on Piret Kriivan. Alustame laiemast plaanist Põhjasõjaaegsed ühishauad,
et kui palju meil neid üldse on leitud ja kui palju võiks olla. Kui palju neid võiks olla kindlasti kümneid,
kui mitte sadu.
Et teame neid sõjasündmusi, teame erinevaid näljahädasid,
teame katkumis kõik kogu selle teda, põhjasõjaga kaasnes
vägivalla sündmusid, lahinguid, piiramisi,
siis neid on kindlasti sadu.
Aga paraku hetke uurimisseisus teame ainult paari ühte
Narvas ja. Ja see Narvas on siis misse aastast. See on siis 1700 ja see on siis Narva piiramisega seotud
lahing kus siis rootslased tungisid kallale Vene vägedele,
kes siis olid sellise asja peal nagu tsirkus vall,
mis tehti piiramise ajal piirajate kaitseks,
aga rootslased ennetavad siis ründasid seda Circum vallil
toimus siis mitmeid veriseid kokkupõrkeid. Kas see on nüüd alles hiljuti avastas? Kas see on leitud täiesti hiljuti sellest mõned üksikud nupukesed,
ma olen juba jõudnud kirjutada horisondis.
Aga see tuli välja Oktoobri lõpus, 2023 tehti
arheoloogilised eeluuringud ja uuriti lihtsalt seda kindlustuskonstruktsioone,
et kas need on säilinud ja siis satuti ühishaua peale,
mis on muidugi loomulik.
Sest ilmselt kui nende Circum vall sellele juures on ka
kraav siis tihtipeale kasutati ära kraave,
lohkusid, et sinna oli hea inimesi matta,
auk oli juba maalses valmis ühishauad ongi siis ta hästi
tihti süüdisest vallikraavides või siis nende lähedal. Et kui me näiteks võtame Tartut 1704. piiramise,
siis ta venelaste jooksukraavid lähedal,
et ta kindlasti ei ole nii-öelda seal jooksu kraavi sisse tehtud,
aga selle lähedal No aga lähemegi siis Tartu peale üle Narvast,
et need Oa tänava hauad, need olete te põhjalikult läbi uurinud. Osalised lihtsalt ainult ja ma isegi ei oska öelda,
kui suured need tegelikult on, et me sattusime peale neljale ühishauale,
mis ehitustöödel ette jäid ja kui palju neid on täiesti
hoomamatu öelda, sellepärast et piirajaid hukkus tuhandeid
väidetavalt ja kaitsjaid ka sinna 1000 või selle peale,
et need ühishauad võivad olla seotud seal viimase
tormijooksuga 1007, kui linn siis lõpuks alla andis. Aga kas võib olla, et mõned hukkunud viidi kaugemale? Ja see on täitsa võimalik, aga samas selles mõttes nende
hukkunute arvu, kas sellel on mõtet ja nende ühishaudade puhul,
mis võib-olla ka huvitav on, et mingis etapis on nendel
hukkunutele tehtud vahet, näiteks meil on üks ühishaud,
kus on tõenäoliselt vene vägede sõdurit.
Miks me oskame seda öelda, et vene vägede sõdurid nendel
kõigil olid õigeusu kaelaristid kaelas, mis tulevad näiteks
nüüdse Eesti arheoloogilises materjalis varauusaegsetele kalmistutele,
17 18 sajand just Põhjasõjasündmustega hästi. Otse loomulikult on ka varasematest perioodidest õigeusu kaelariste,
aga me näeme nende kalmistut, matuseid kaevates,
et just Põhjasõja ajal või pärast seda tuleb hästi palju matuseid,
õigeusu kalla ristidega, neid kutsuti nõndanimetatud ihurist
ja seda inimene kandis siis põhimõtteliselt hällist hauani
kaelas ja näiteks kõrvalepõige kaevasime mitu hooaega
järjest Ida-Tallinna keskhaiglahoovis.
Ja seal on siis vene garnisoni mereväe ja maaväe hospidali kalmistu,
kus siis samamoodi. Me teame teda Vene väed ja seal on siis nii lapsed,
naised kui sõdurid on siis kõik maetud õigeusu
kallaristidega ja ka sellest lähtuvalt me siis teame,
et ilmselt kõike usu kadaristidega olid,
olid siis vene vägede sõjamehed.
Kas nad olid venelased, me teame, et Vene vägedes kuulus
palju erinevaid rahvaid, et seda me nüüd ei oska öelda. Kas seda on võimalik kuidagi välja uurida,
DNAga näiteks? Ja et meil on just käimas vana DNA projekt,
see tänava kalmistu on kaasatud tippkeskus Eesti juured,
et tõesti uurida ka erinevaid perioode, sellesse on kätketud
nii keel, luud, arheo genoomika, arheosoloogia palju
erinevaid valdkondi, ega selle raames me vaatame toa
tänavasõdurite ühishaudu ka just selles valdkonnas,
et need ka arheoloogilise, sest me näeme,
et õigeusu kaelaristid, kus kohas need inimesed pärit on
ja me oleme paari esimese tulemuse juba kätte saanud,
me julgeme öelda, et kindlasti see ühishaud,
kus nende õigeusu galeristi, aga need on kõik vene vägede
sõjamehed ja näiteks teine ühishaud kus me leidsime siis üle
44 sõjamehe või ütleme, umbes 44 täpset arvu ei ole võimalik öelda. Miks ei ole võimalik ka ta on, sellepärast et just need
ühishauad ei ole korrapäraselt, et viiteid kaublaneda.
Kui me näeme tänapäeval neid lahinguid, mis toimub Ukrainas
ja me näeme tühis haudu siis tegelikult selles mõttes ajas
pole mitte midagi muutunud, et needsamad ühishauad,
mis me kaks tükki esimest avasime, üks on siis vene vägede
oma ja teine, kus on siis nii-öelda koos nii kohalikud mehed,
vene vägede mehed kui ka tavaliselt siis rootslased ja,
ja nii edasi on siis inimesed visatud kõik risti-rästi
ja kuna paraku kaevasime seda ühishauda ainult osaliselt,
siis me oskame öelda, et umbes 44, sest mõnest inimest jäi
sinna Auda näiteks ainult üks käsi, üks jalg
ja noh, need võib näiteks ka ühel inimesel kuuluda,
aga et seda nagu keeruline niimoodi hästi
fragementaarsetaguustiga keeruline öelda. Kokku panna, et see käsi kuulub selle Jalaga kokku näiteks, et kuidas oli seal hauda visatud
käed-jalad laiali ja selles süvendis sellesse trassi,
mida meie ka meie süvendasime sadeveetorustikele,
siis on võimatu võib-olla ka lahti seletada arheoloogia köögipoolt,
et tegelikult me kaevame ära ainult selle osa matusest,
mis jääb reaalselt ehitusele, et kõik, mis jääb väljaspoole ehitusala,
mis ei ole hävimisohus, jääb sinna maa siis et sellest kõige
suuremast ühishauast, mis me tänavatel leidsime,
et sellest me ütleme nii, ütleme ligilaugud poolsada meest
puhastasime või osaliselt või siis tervenisti välja. Kokku oli neli ühishauda, kaks neist on tähtsamad üks,
kus olid vene sõdurid ja teine, kus olid eestlased
ja rootslased. Ja ja seal on ka tõenäoselt ka üksikuid Vene sõdureid sees,
sest ka seal on üks õigeusu kaelaristiga surnu maetud.
Ja tegelikult need ühishaudu on veel esimene ühishauda on
paraku selline, mis oli täielikult hävinud,
seda me saime ainult näha profiilis, et siin oli ühishaud.
Aga võib olla ka huvitavad, neljas ühishaud,
kus olid surnud pandud kahes reas üksteise peale korrapäraselt,
neid ei olnud visatud sinna. Siis ta võib ka kirjeldada matmishetke.
Et me teame selle piiramise kirjelduses,
et Vene sõdurid, mingi hetk oma sõdureid ööpimeduses viisid ära,
kes olid langenud.
Võib-olla siis, kui oli need surnuid vähe langenuid vähe,
siis äkki see matmine toimus siis korrapäraselt.
Ja, ja kui me võib-olla jõuame selle piiramise lõppu staadiumisse,
kus toimub siis suured tormijooksud ja suured linna ründamised,
siis ilmselt neid surnukehi on lihtsalt nii palju,
et, et kuidas on, lahingutegevus toimub ka suvel,
et siis ilmselt on selle asjaga kiire, aga need on lihtsalt
ühed variandid, kindlasti neid stsenaariume on palju. Juunis-juulis toimus rünnak, aga kas need surnukehad,
mis ühishauda visati, kas need vahepeal ka kaeti mullaga
või olid need avatud ja visati kogu aeg juurde? Meiega ajamist tulemustega on pigem see,
et nad on ühekorraga maetud või, või siis noh,
on võimalik seda hauda on lahti, aga seal ei ole pinnast
surnukehade vahel, mis tähendab seda, et nad on ikkagist
nii-öelda üksteise peale visatud, sinna ei ole vahekihti tekitatud,
et me saaks aru, et vahepeal nagu paus tekkinud,
et seda me ei näe. Ka need kaks hauda, kus kindlalt on teada,
et olid vene sõjaväelased ja teised eestlased
ja rootslased, et kui venelastest on aru saada nende ristide järgi,
et kuidas te, eestlastel ja rootslastel vahet tegid? Ega tegelikult see on veel hüpoteetiline,
see on pigem needa esemete järgi.
Miks esemete järgi, et selles linna kaitsjate ühishauas on,
siis me näeme rootsi üüre kellelegi ladunud rahakukkur vööl.
Me näeme ka pandlaid riietusega katkeid riidehaake nööpe,
et mis viitab sellele, et need on ja, ja me näeme ka näiteks
talupoeglik esemeid, süda sõlgi, mida me siis näeme
külakalmistutel hästi palju maakirikaedades,
et neid olema ka siis sellest suuremast ühishauast leidnud. Mis tähendab, et hukkunud oli vaja kiiresti ühishauda visata,
neid polnud aega paljaks röövida. Jah, ei ole neil nii-öelda esemeid, ei ole juurest ära
võetud relvi ja otse loomulikult neil ei olnud
ja relvadest võib-olla ainult nii palju kaudseid vihjeid on,
et miks me teame, et tegemist on sõjahaudade ka on kindlasti see,
et kui see matmisplay kleiti siis oli lihtsalt tulnud välja
inimluud muid vihjeid ei olnud ka korraga kaardi peale vaadates,
siis me ei tea ühtegi kalmistut, ühtegi matmispaika selles
alas ja siis kohe hakkas tööle kuklas see,
et ilmselt on tegemist kas mingi katku kalmistuga mingi
nakkushaiguste suure suremisega või siis mingi sõja hauaga
ja ka kohapeal, kui nii-öelda kopp oli pihta saanud,
siis tundus tõesti esialgu, et, et see on mingi väga sihuke
ajutine matmispaik. Suunad olid seal risti-rästi ja ka kohe,
mis köitis tähelepanu, oli mitme täiskasvanud mehe koljul ja,
ja esemetel laskevigastused, mis siis kohe viiski meid selle arusaamani,
et on tegemist, et mingi lahingu matmispaigaga
ja kindlasti siin sai ka loogika põhjal ja ka nende
vigastuste järgi raalida välja varasemad sõjasündmused,
et kindlasti on tegemist Põhjasõjaaegsete ühisjõududega
ja veel enam nad on väga lähedal selle koha peal,
kus nii-öelda linn sunniti alistuma. Aga need vigastused, kuidas te teate, et need vigastused on
just Põhjasõja ajast või just 1704.-st aastast võib-olla on
mõnest varasemast sõjast, mees on varem ka sõdinud
või on naabriga? Ja mis teeb selle matmispaiga veel siuksesse ainulaadse maks,
on see, et tegemist on sõjameestega.
Me näeme neid vigastusi, et tegelikult meil ei ole
naaberriikides mitte ühtegi sellist leidu,
meil pole Eestis varem mitte ühtegi sellise suure mastaabiga
sõjahauda nii-öelda sellest põhjasõja perioodist välja tulnud.
Ja kõik see räägikski sellest, et tõenäoliselt on tegemist
põhjasõjaväega ja kui need luustik ja siis hakkasime laboris
analüüsima siis oli tõesti näha, et luude sees olid
pliikuulid siis need oli piiramisel lastud ja,
ja võib-olla kõige markantsem või mis kirjeldas seda
lahingsituatsioon ja et ka kahe mehe kolju sees olid
suurtüki kuulid, et neid oli siis laastud väikese
välikahuriga kõlab väga-väga valusalt, aga et neil oli nelja
kuni kuue sentimeetri läbimõõduga malmkuulid olid siis peade sees,
et sellisega nad olid saanud tabamuse ja täpselt siis need
relvad Ongigis omased Põhjasõja lahingutegevusele
ja kõik vigastused olid laskevigastused. Et selle puhul on küll huvitav, et mis osast need mehed
lahingus või linna piiramisel osalesid.
Kas nad ikkagist on seotud päris selle tormijooksuga
võib-olla mingi osa sellest etapist, et ilmselt need mehed,
kes ei jõudnud linna kaitsjate välja, sest noh,
sel ajal lahingupidamise on hästi oluline saada kohe
nii-öelda lähikontaktseid nii-öelda distantsid muidu
lastakse maha, noh, otse loomulikult selle aja relvade
täpsusi olnud võrreldav tänapäevaste omadega. Aga mitte ühelgi luustikul ei ole lähivõitluse vigastusi.
Et me ei näe, et nad oleksid omavahel silmast silma
ja kättpidi kokku läinud, et neil ei ole terariista
vigastusi lähivõitluses need on kõik nii hukkunud distantsid. Aga mõned varasemad vigastused, mis ei ole kuulihaavad,
need tuvastasite Ja ikka, et selliseid igapäevaelu, traumasid paranevad,
luumurde, kõige klassikalisem, mida inimesed ikka murravad roided,
käeluumurrud, jalaluumurrud, jäsemete vigastused,
et neid oli ja ka näiteks mõned kämblaluu vigastused,
et noh, võib viidata, et äkki on kunagi osalenud mingis rusikavõitluses,
aga nii, et otseselt, et see mees on varem lahingus olnud,
pigem mitte, et need on, ütleme, et sellised vigastused Sa
võid kannad lahingus saada neid luumurde,
aga kindlalt, et need mehed on varem lahingus osalenud,
tähendaksid varasemaid sõjavigastusi, neil ei olnud küll,
mis neil oli omane sõjameestele, et mitmel mehel olid
piibusuitsetamise jäljed hammastel hambad olid siis kulunud
lohku üla- ja alalõualuul just nii-öelda eesmised hambad,
et enamasti on siis üks lõikehammastest silma hammas
või siis silma hammas ja esimene eespurihammas
ja oli kulunud ilusti lohku, et täpselt see koht,
kus siis oli siis seda kaoliin savist, piipu hammaste vahel
hoitud ja ilmselt on seda piipu suitsetatud nii palju,
et lohud, kulutatud hammaste vahel seda hoiti,
siis kulutati jäljed ja mõnel mehel oli seal isegi mitu tükki,
et siis näitas seda veel suuremat piibu sõpra. Missugused olid nendel muud sarnasused ja erisused,
samad haigused ja vigastused, räägime veel natukese aja pärast,
aga ma tahaks ikkagi enne küsida, et kuidas te saate aru kas
on tegemist paranenud luumurruga või näiteks lahingu käigus
saadud surmava luumurruga. Ja et luu murdnud enamasti siis luu murdub kas siis nagu
täielikult või osaliselt ja paranenud luumurdu.
Me näeme enamasti lihtsalt see luu on selle koha pealt paksenenud,
näha on selle koha peal toimunud murd.
Ja selle järgi on siis meil võimalik teha vahet,
kas ta paranevad, paranemas parandamata,
et kus need luuotsad omavahel ühinenud.
Näiteks meil on Pärnust vene garnisoni kalmistust
kaheksateistkümnendas alguses üks mees, kellel on
küünarluumurd ja need otsad polegi elu sees kokku kasvanud,
on tekkinud ebaliigese, need luuotsad, omavahel liikunud ka
selliseid asju me näeme, mis noh, tänapäeval me nii palju
selliseid vigastusi enam liustikel ja inimestele
ja ta ei ole, meditsiin on seal nii palju arenenud,
kui jõuad saada arstlikku abi, siis ei teki selliseid
vigastusi murdne. Aga sel ajal kui meie mõistes meditsiini polnud,
siis selliseid vigastusi näha.
Ja need oma töös, et ma olen ligi viieteistaastase tööstaaži
jooksul üle vaadanud Eestis ligi 4000 luustikku.
Ja ütleme, et selle 4000 luustiku peal leida ta surnud,
kes oleks nagu surnud täpselt nende luumurru tagajärjel on
heal juhul nii-öelda ühe käe sõrmedel võib üles lugeda,
tõenäoliselt inimeste eest piisavalt kanti hoolt,
osati ruumurda lahastada, otse loomulikud roidemurdu sai
lahasta või lihtsalt paned rindkere kuidagi ta surve alla. Aga on täiesti ikka, kõik on ilusti paratolle aja mõistes.
Et tänapäeval kindlasti oleks tulnud neid luumurde ilusti,
luu otsad omavahel kokku pandud, näiteks reieluudel on
enamasti nihkes, paranenud ja seal lühenenud ilmselgelt
pärast lonkas.
Aga need on need luumurrud ja kõik enamasti korralikult paranenud. Kuna lonkajat te nendest Tartuva tänavahaudadest ei leida Seaduse ühtegi sellist meest ei leidnud ja mis kindlasti
veel iseloomulik sõjahauad oli see, et valdavat langenud
olid noored mehed vanusevahemikus laias laastus 17 kuni 25.
Ehk siis mehed täpset kahuriliha, et neid on hästi palju.
Kuidas me saame aru, et nad on nii, noored,
luurijad näevad ära siis luude arengu järgi lastel
ja noorukitel, luud on erinevas arenguetapis,
näiteks õlavarreluu koosneb mitmest osast,
luu otsesed osad ühinevad kuskil vanusevahemikus 16 kuni 20
ja siis selle järgi ongi meil võimalik kindlaks teha,
et seal on hästi palju noori mehi sees, kellel on siis alles
luu ühinemisjärgus. Ja mõnel puhul on ka näha, et need ja need kolmanda
purihambad ehk tarkushambad, need on alles tulemas,
otse loomulikult seal on geneetilise varieeruvuse,
et mõnel inimesel võib olla lõikuvad nad hiljem,
nad rikuvad varem, et, et aga et neid on,
neid on näha ja, ja ütleme selliseid vanemaid,
täiskasvanud, keskealisi mehi, et neid on juba tunduvalt vähem.
Neid on, nende puhul on näha, et inimene on nii-öelda oma liigeseid,
kulutame, läheme, liigeste kulumust, sina tekkinud siuksed,
luugasvised poorsust. Me näeme. Ja võib-olla lülisambale on ka veel niisugune hea
mark järeldusega panusele ja suurele füüsilisele koormusele.
Me näeme, tülis, hambad on kulunud.
Seal võib ka leida selliseid haiguslikke tunnuseid nagu
lohkusid lülikehadel pinnal, mis on siis lülivaheketta songad,
mis viitavad ka jälle sulle suurele füüsilisele koormusele
ja neid me, kusjuures me nägime ka juba noortel
täiskasvanute meestel, mis võib ka seotud olla näiteks sõjapidamisega,
sul on suur füüsiline koormus, korduvad mingisugused
liigutused suure koormuse all. Et seal on põhjustanud võib-olla neil mingi seljaprobleeme. Kas eesti ja vene ja rootsi mehed, kas neil olid erinevad haigused? Ei olnud, et ja kõige enim, mis me nende mõlema vaenupoole
meestel nägime notsu loomulikud seotud toitumisega.
Täitsa tüüpiline hambakaarias hambakivi mädased,
juurepõletikud eluajal välja langenud hambad,
ilmselt siis ongi nende juurepõletikud kaugelanevad kaarjas,
aga et neid oli päris palju näha ja ilmselt see sõltub ka
nende toitumisest, et kindlasti nendel rännakutel nad sõid
süsivesikuterohket toitu, enamasti teraviljatoitu,
et nende hambad olid kohati ikka päris halvas seisus noortel
meestel juba. 300 aastat on need luud seal olnud ja mõned leiud on teil
veel märksa vanematest aastatest, et kuidas need luud nii
hästi säilivad.
Seal just on hästi säilinud. Luud üleüldse säilivad maapinnas üldiselt hästi,
otse loomulikult on Eestis piirkondi erinevaid kihistusi,
kus luud ei säili väga hästi, näiteks liivane pinnas on
enamasti selline happeline, seal ei pruugi need luud nii
hästi säilida.
Näiteks Valgamaal kalmistut kaevates, mis on näiteks
teedeehitusele ette jäänud, et seal luud kipuvad halvest
säilima aga enamasti linnades ja suuremates asulates seda
pinnast nii palju segatud, et see nii-öelda piisavalt
neutraalne luud säilivad väga-väga hästi. Et siinkohal ka näiteks seos nii-öelda vana DNA-uuringutega,
et näiteks kui Tartu Maarja kalmistud.
On uuritud ja just vana DNA võtmes, et kindlaks teha,
kas on kohalikud inimesed, kas kirikusse sisse maetud
näiteks linna kaupmehed või käsitöölised,
kes iganes et siis on tihtipeale see DNA säilivus on Tartust
800 aasta tagusel inimesel sama tänapäevalgi,
et luud on väga hästi säilinud. 800 ütlesite täpselt nii.
Tööpõld on lai, teil sõnaga? Ja ütleme niimoodi, et ka selle loo uurimise
ja eksisosteoloogia võõrapärase terminiga
ja täpselt minu töö spetsiifika, paleopatoloogia minu
tööülesanne ongi siis uurida neid haigusi
ja vigastusi luudel igasugust eripära luudel.
Ja pean kahjuks tunnistama, et ega Eestis ei ole need väga
palju neid inimesi, et meil on väga palju uurida,
meil ei ole kogu aeg need väga süstemaatiliselt uuritud
luustik üldse või matuseid, aga et meil on õnneks on meil
kogudes päris palju lustiga salvestatud kogutud,
et on, mis ainesega töötada ja kindlasti paljud suured ehitusprojektid,
et ka nende käigus on tulnud välja erinevaid suuri matmispaiku,
mida me varem pole isegi teadnud, et olemas. Aga kas ehitajad on altid teile teada andma sellistest leidudest? Jah, et see tänav, aga paraku ongi niisugune kurb seik
tegelikult enne meie välitöid oli seda vist varem leitud
juba 10 või 15 aastat varem, et see ei ole tegelikult pikk vahemik.
Et ega nad ei anna teada, sest või nad ei ole sellest vaimustuses.
Otse loomulikult, kui ehitajad ehitust täpselt,
et kui ehituspannakse hoovamat ajaks kinni tihtipeale
ehitajad küsivad, et kaua teil läheb kui on näiteks korrapäraselt,
matused on inimene kirstuga hauda lastud,
seda välja kaevata on lihtsam kui näiteks Oa tänava ühishaudu,
sest siis me näeme, et kus on ütlemegi, 40 meest on üksteise
otsa visatud kellelegi käsi kellelgi rindkerest läbi. Välitöö ongi nii-öelda see osa, kus sa pead ära suutma
luuuurijana osteoloogina.
Et kes on kes, et Sul hiljem sisetööd oleksid,
lihtsalt sa teaksid, et see on see luustiks
ja need, see, et meiegi numerdame nad kohe nii kui leidmise
järjekorras on ja kogu aeg pildistame ja dokumenteerimine,
fikseerime kogu aeg üles, et kindlalt ei ajaks neid sassi,
sest ütleme niimoodi, et kui on näiteks nelja inimese
rindkered üksteise peal ja maapinnaga raskusega kokku vajutatud,
siis on tohutu hunnik katkised roided ja siis,
kui peaks nädaleli luustiku kõik niimoodi ühe korraga üles võtma,
siis hiljem laboris ei ole päris võimalik kindlaks enam ära teha. Okei, DNA, aga kindlasti on võimalik, aga puhtad nii-öelda
luude laiali laotamisega ei ole võimalik teha igal Troidena
Farganti kindlaks, kes nendest neljast, neid,
kes on selle omanik, et see tuleb kohapeal,
tuleb see luustik juba niimoodi üles võtta,
et võimalikud kindel, et see roie kuulub sellele indiviidile
ja selles plaanis ongi ehitajale raske öelda,
kaua see aega võtab. Tohutu nikerdamine.
Inimesed on päev otsa põlvili, külili ja hauas,
enamasti arheoloogid unistavad, et need saaks kuidagi pea
alaspidi rippuma panna, et nad ei astuks,
kui, kui me kujutame ette, et ühishauda seal on tohutu
tohutud mõõtmed, et sa ei saa kuhugi astuda ka,
sest igal pool on luud.
Et siis ühishaua kaevamine, niuke pusle arutamine tagurpidi. Et sa pead kuidagi neid järjest neid tükke ära võtma niimoodi,
et ei kaoks ära seekord, et sa teaksid, mis on,
mis. Kui suur see hua tänava ühishaudu või siis ühishauad on,
kui suur see ala oli? Ei, me täpselt ei oskagi öelda, et ta praeguste nii-öelda
mõnekümne meetrisele alale Need neli erinevat ühishauda.
Kindlasti on neid veel, et kogu nende nelja ühishaua peal
ja me saime seal paar üksikmatust, paar kaksikmatust ka.
Et need ei ole ainult maetud ühishaudadesse,
et see räägib ka sellest, et need on eri ajal järjest sinna maetud.
Me ei tea, tegelikult me ei kujuta ette,
kõrval me näeme erinevaid maju, aga paraku pole meil mitte
ühtegi teadet, et kas nende maade tegemisel on tulnud haudu,
väljasid nende majade keldrid all, me ei tea midagi. Kahjuks oodana puhul ongi, et seal tänavat läbib tohutu
palju erinevaid kommunikatsioone, keskküte,
erinevad kaablid, sadevesi, torud, kaas,
et nende kõigi trasside tegemist on neid ühishaudu lõhutud,
aga mitte kordagi pole teavitatud, et nad on sattunud
sellise leiu peale.
Veel enam. Eesti ja naabermaade mastaabis on tegemist
täiesti ainulaadse leiuga. Me teame ju täpselt, need inimesed surid aastal 1704 juuni juulikuus.
See on üks nagu parimaid arheoloogilisi täpsusi,
mis me saame üldse anda, et me teame, et inimesed surid
täitsa neli kuu aja jooksul selles vahemikus.
Et tavaliselt, kui me ka kirikaias või kirikus kusagil matuseid,
me võime öelda, et see on 18 sajand.
Me ei saa sellist täpsust või näiteks, et eelmine aasta
kaevasime näiteks Viru-Nigula kirikaias. Seal me saame öelda, need matused on 13 14 sajand kahe
sajandi täpsusega.
See täpsus on ka täiesti ainulaadne ja rõhutaks nende
sõdurite puhul veel seda ka, et, et kindlasti on olulised
nende vigastused.
Aga see etapp nende elus, need nende hukkumine on tegelikult
kõige väiksem osa nende elust.
Et tegelikult me saame väga palju nende luude kohta teada,
kuidas ta elas täpselt see piibu suitsetajad mida nad sõid
hambakaaries hambakivi füüsiline koormus on tegelikult saame
selle inimese kohta tunduvalt rohkem teada enda luude põhjal
ja veel enam ka seda, et tihtipeale kirjalikud allikad on ju,
noh me teame, palju mehi suri. Okei, me teame ka seda, et kuidas nad surid,
aga täpselt neid vigastusi nähes neid analüüsides me võime
ka ette kujutada lahing situatsiooni konstrueerida seda,
neid vigastusi ja kuidas neid saadi, mis nagu mis hetkel,
et just täpselt nende sõdurid on saanud hukkunud distantsilt.
Sega räägib meile lahingupidamise kohta. Mida nad sõid?
Oskate ka öelda, palun väga.
Täpselt, mida nad sõitsid. Jah, no ütleme, et see on nagu siuksed vihjed sellele
kaarjas vihjab siis süsivesikuterikkale toidule,
kindlasti meil on plaanis tulevikus võtta neilt proove hambakivist,
kus on siis ilmselt mikroskoobi all on ka võimalik vaadata,
et kas seal on mingi toiduosakesi sees.
Säte on võimalik võtta ka vana DNA erinevate Su bakterite
mikroobide kogu selle kohta, et tegelikult see ampluaa on
väga lai, et näiteks isegi on seal hamba kivistadeks
võimalik ka seda välja lugeda. Kui need sõjamehed näiteks istusid kusagil lõkke ümber
ja hingasid seal seda vingu sisse ja, ja võist endale mõni
osake sattuda neile näiteks sinna limaskesta
ja seepärast võiks näiteks salvestada seal hambakivis,
siis seda on võimalik mikroskoobi all vaadata,
näiteks see mees oli näiteks lõkketegija neil,
et noh, see on küll väga sihuke kaudne, aga täpselt me võime
täiesti minna nii detailseks välja. Need on muidugi vihjed.
100 protsenti öelda ei saa, aga põhimõtteliselt meil on
võimalik minna nii detailseks välja nagu. Aga kas on sealt haudadest leitud ka näiteks loomaluid
koduloomi või neid loomi, mida nad sõid? Ei ole pandud need neile söögijäänuseid kaasa.
Ainukesed esemed, mis need olid, olidki siis need,
mis neil kusagil taskus riietusest või siis need kuulid,
millega nad olid siis pihta saanud, et rohkem nendes
haudades mitte midagi ei leidnud.
Mitte ühtegi nendest kanadest, üksik- või kaksikutest ei
olnud mitte keegi neist ei olnud maetud kirstus,
et ta lihtsalt sinna pinnasesse maetud. Ja kui me seda piiramise kirjeldust ka vaatame lähemalt,
siis siis me teame, et see venelaste jooksukraav oli seal
küllaltki vett täis, vist nad isegi sumpasid rinnuni vees,
seal siis on päris huvitav, et kuidas need ühishaudu seal
kaevatud on ja nende sügavus maapinnast on omal ajal olnud
vaid pool meetrit, kui sedagi, et mis ilmselt ka tähendas seda,
et see põhjavesi Emajõe ääres neid haudu tegid,
siis ilmselt surnukehi visati sisuliselt vette,
sest ilmselt selleks kohe vett täis. Sest game kaevamine toimus kohati sel viisil,
et me pidime endale kaevama kraave, et juhtida ära seda pinnasevett.
Me kaevasime, kui see nii-öelda kevadel seda
ja suve hakul, et ka siis oli see veetase päris kõrge,
et olulised takistas luustik korraliku väljapuhastamist,
et kui hommikul tulid, siis hakkas pihta sellega,
et pidi hakkama kopsikuga vett välja võtma,
sest vahepeal oli auk vett täis läinud. No kui nemad olid omal ajal poole meetri sügavuses,
siis kui sügaval nad praegu olid Praegu ta on, ütleme, sihuke meetri meetri pooleteist ütleme
et sealkandis, aga otseloomulikult, kuna seal on hästi palju
trass läbi pandud ja mullatöid on siis tegelikult sisuliselt
mõnes kohas lõhutud inimluud varasemate trassitöödega
hakkavad sisuliselt juba asfaldi alt pihta,
et mis on siis nii-öelda segi keeratud. Ka need üksikmatus ja kaksikmatus, kas sinna võisid olla
maetud mingid kõrgemad sõjaväelased, et mis põhjusel nad
eraldi võisid olla ja kui kaugel nad nendest teistest
autodest olid? Nad olid kõik ühes pundis koos et seal võis olla meetrike
kaks vahet ja mõnikord ka ainult pool meetrit,
et ja muidugist.
Me võime spekuleerida ja fantaseerida, et võimalik,
et äkki need on kõrgemad sõjamehed, aga kuna neil mitte
ühtegi eset ei olnud järgmine teeks vahet,
kas sa nii-öelda tähtsam sõjamees või mitte,
siis paraku mitte. Aga kus need luud praegu kõik on, siis kõik hoitakse alles
või tehakse väike valik? No ütleme, toa tänava puhul tegemist on väga ainulaadse
leiuga siis nemad on Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti
inimluude kogus, neid säilitatakse mis võimaldabki siis
hiljem võtta neist hambakiviproove ja samamoodi ka siis
võtta tulevikus ka näiteks stabiilset isotoop proovida,
mis tähendab seda, et meil on võimalik ka isotoopide asemele
siis väikse luukillu abil määrata ära, mis olid nende siis põhitoit,
mis nad sõid, kas nad sõitmimiselt loomset,
toitu, taimset toitu, et ka seda on meil võimalik tulevikus hinnata,
aga kuna see on nüüd teadustöö, see ei puutu nii-öelda
arheoloogiliste päästekaevamiste valdkonna,
et siis see töö alles ootab ees. Aga nüüd tuleb teil korraga mitut ühishauda uurida toa
tänava Auda ja Narva piiramise hauda. Ja täpselt nii Narva puhul, mis teeb nagu erakordseks,
et selline tõid eeluuringud seal ta sai ainult pihta,
osaliselt siis seal me saime uurida umbes viit täiskasvanud
mehe noore, umbes samas vanusevahemikus noored mehed.
Ja nende puhul, kuna me teame just selle lahingu käiku,
Me teame, et rootslased ründasid neid, seda tsirkus valli ja,
ja seal me teame ka, et oli nii-öelda lähivõitlust,
me teame ka seda Tartu Oa tänava puhul, aga näiteks ühe
Narvas täitud mehe puhul ongi näha, et teda on lastud
püssiga ja me näeme ka ta kolju terariista löögijälgi,
et me näeme juba mõlemad, me näeme nii-öelda laskevigastusi,
me näeme juba lähivõitlust, et Narva on palju ühisava puhul
on mõlemat näha, mis on ka jälle erakordne ja,
ja ka need luudne hetkele jäävad säilitamisele. Aga kas ta Narva ühishauda nüüd edasi uuritakse,
et kuna tegemist oli lihtsalt eeluuringutega,
siis kui sinna nii-öelda otseselt midagi ehitama ei hakata,
siis nad las puhkavad, et, et meil nii et vägisi neid välja
kakkuma ei hakka.
Et need luustikud peavad olema hävimisohus
ja lihtsalt uurijate teaduslikust ambitsioonist niisama
luustik väga ei välja, ei, ei kaevata tegelikult aastate
jooksul on piisavalt palju ja tegelikult on need aastate
jooksul kõvasti luustik välja kaevatud, mis ajavad alles
nii-öelda analüüsimist. Et kuna täpselt luustik Palo patoloogilist haiguste vigaste
uurimist ei ole Eestis kaua praktiseeritud,
siis tegelikult on meil seda luuainest palju.
Kui nüüd ehituste käigus jäävad ka sel hooajal luustikud,
et otse loomulikult siis me puhastame nad välja,
et me ei ütle, et meil on hoidlad täis, et otse loomulikult,
kui on hävimisohus, siis arheoloogid kaevandad välja
ja need tuuakse siis hiljem minu töölauale,
siis uurimisele Aga seni lasete neil rahulikult puhata. Täpselt nii, kuigi tihtipeale jah, arheolooge,
kes hakkavad kalmistut kaevama, siis süüdistatakse haua
röövimises ja hauarüvetamisena otse loomulikult,
et inimesed on sinna maetud, loodusest need kunagi välja ei kaevata,
aga paraku, kui nad jäävad ehitustel ette,
siis noh, ütleme linna arengut kinni panna ei saa.
Et seal lihtsalt kõikidest halvimatest variantidest kõige
nii-öelda parem. Me kaevame nad välja, uurime neid põhimõtteliselt me anname
nii-öelda justkui nende anonüümsetele enda enda lood,
aga me saame teada nende tervisevigastuste haiguste
ja kõige selle kohta, et paneme nad rääkima,
siis. Te ütlesite, et te olete uurinud nelja tuhandet luustikku
kui nad teie töölaual on.
Kuidas te nendega suhestute, kas te näete nende taga ka inimest,
kas suhe muutub isiklikuks mõne puhul, kas on mõni luustik,
mis on teile eriti meelde jäänud või hinge läinud? Noh, võib-olla tõesti meeldejäävad jäävad need erakordsed
matmispaigad just nagu sa näed neid hukkunud sõjamehi.
Et võib-olla selles plaanist jäävad silma,
aga kindlasti nii-öelda uurijana.
Selles mõttes ma ei tee vahet, et kui me kaevame tavalist
kirikaeda näiteks paar aastat tagasi me kaevasime Niguliste
kirikus Niguliste kirikusse, ehitati lift sisse
ja selle jaoks pidi hauakasti kaevama. Siis ütleme, et see oli ka erakordne selles mõttes asukoha poolest,
et me olime täiesti võimalik kaevata jõukad Tallinna elanikkonda.
Et, et selles mõttes ma vahet ikkagist ei tee,
mõlemad on huvitavad lood ja mõlemad väärivad päästmist
ja tavaliselt samamoodi külakalmistud maakirikaia.
Pigemini ta, ma käsitlen neid täiesti võrdsetena,
aga kindlasti ma ei ürita saavutada nendega mingisugust nii-öelda,
et nad mulle nii-öelda sõbraks saavad. Et ma ei pane endale nimesid.
Tihtipeale, kui noored arheoloogiatudengid tulevad kajamistele,
siis nad üritavad suhestuda, sest luustiku väljakaevamine
võtab ikkagist mõnikord päevi.
Siis nad panevad nimesid, aga kuna mina puutun sellega iga
päev oma töös kokku, siis ma isegi ei tule selle peale.
Aga otseloomulikult tuleb nendega käia ilusti ringi
ja seda me siis nii-öelda kaevamistel üritamegi päästa,
mäed ehituse eest ära ja anda siis nii-öelda lugu tagasi
ja siis rääkida nendest ja miks me seda tegime,
miks me välja kaevasime ja mis nende kohta me teada saame. Et otse roomikud on tihtipeale ehitajatel vaja põhjendada,
et te olete juba 100 luustikku siit kalmistult välja kaevanud,
paljude veel tahate, noh.
Aga otseloomulikult päästame kõik ära, mis ehitusele ette jääb,
et teadvus plaanis, kui sul on näiteks suured matuste
seeriad näiteks sul on 600 matust, ühet kalmistut,
see annab juba nende andmetega mängida, sa saad vaadata juba
erinevaid perioode, kuidas rahva tervis muutub. Kas pikkus muutub, kuidas on laste suremus,
suurte seeriate puhul saab hakata vaatama ka selliseid asju. Viimane küsimus Hoa tänava ühishauda maetud sõdurite
sõjameeste kohta, kas venelased, rootslased
ja eestlased olid ühepikkused ühetugevused,
kas seal on mingeid erinevusi või sarnasusi? Pigem annan andeks, kõik sarnased una, paljud luustikud on poolikud,
siis me ei saa paraku nende kehapikkus ja arutada.
Aga ütleme, et valdav enam nende meeste keha pikkusid
ehitusel meeter 60 meetri 70 vahele.
Otse loomulikult olid mõned lühemad, mõned olid pikemad,
väga paljude puhul ei saanud ka pikkust arutada,
selles puusaluud olid alles arenemas.
Nii noored mehed, luud ei olnud saavutanud oma
maksimumpikkust veel. Et jah, olid lühemad kui tänapäeval, aga tol ajastul ütleme keskmine. Tartu ja Narva põhjasõjaaegsetest ühishaudadest rääkis Tartu
Ülikooli arheoloogia doktorant luu-uurija Martin Malve.
Järgmises saates räägib Martin Malve 1710. aasta katku
kalmistust Tallinnas.
Saate toimetaja on Piret Kriivan.
1704. aasta sündmustest Eestis saab lähemalt kuulata Ta
kalle krooni saatest.
Tartu ja Narva langemine 1704. aastal. Tartu piiramisel langes tuhandeid mehi ja kui Oa tänava
ühishauast leiti vaid väga-väga väike osa langenutest siis
kalle krooni hinnangul võis osa hukkunuid kaduda niimoodi,
nagu ühel kaasaegsel joonisel on näha.
Jõgi oli täis vene langenuid, kes allavoolu linnast eemale hulpisid.
Aga Tartu ja Narva langemisest ja langenutest.
Kuulake palun varamu saatest lähemalt.
Kõike head kuulmiseni.
