Tänavu on valitsussektori eelarvepuudujäägi suurus pea 1,2
miljardit eurot.
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina
Uudeberg ütleb, et kaitsekulud tõusid võrreldes mullusega
samas vaid 200 miljonit eurot. Kui me vaatame, et mis see kaitsekulude tõusu suhe kogu
valitsussektori puudujääki oli siis ongi 17 protsenti.
Nii et kokkuvõttes saab öelda, et tegelikult on seal terve
rida muid põhjuseid, mis sellesse eelarvepuudujääki siis panustasid. Suurem kaitsekulutuste tõus sisuliselt hüppe kahelt
protsendilt SKP-st kolmele toimus juba 2022. 2023. aasta vahel.
Kokku 2022.-st aastast on kaitsekulud tõusnud pea 560
miljonit eurot kuid isegi arvestades seda summat,
moodustab see tänavusest eelarvepuudujäägist ikka vaid veidi
üle 40 protsendi. Kaitse kuula jah, mingil hetkel hüppeliselt tõusis,
aga pärast seda on hüppeliselt tõusnud ka siis muud kulud,
mis on omakorda valitsussektori puudujääki rohkem panustanud. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja
Raoul Lättemäe tõdeb, et rahandusministeerium päris nii ei arvuta.
Tegelikult on eelarvepuudujäägi tekkimise põhjused
keerulisemad kui lihtne protsendiarvutus näitab.
Samas ka Lättemäe ütleb, et põhimõttes on
kaitseministeeriumil ikka õigus. Kogu puudujääk kindlasti ei ole nüüd ainult see tegur,
ehk et kui nüüd on tunne, et kogu süü omistatakse kaitsekuludele,
siis seda ka kindlasti mitte. Sügisel analüüsis rahandusministeerium riigi
fiskaalpoliitikat alates 2019.-st aastast enne pandeemiat
ning lõpetades prognoosiga aastani 2027.
Eelarvepuudujäägi põhjuse ping edasine kujunemine sõltub
selle analüüsi põhjal neljast tegurist, selgitab Lätame.
Esiteks sotsiaalkaitsekulude kasv suuruses 1,1
protsendipunkti SKP-st. Riisiaastalt tehti mitmeid erakorralisi pensioni,
tõhusaid otsuseid tehti ju ka peretoetuste suurendamise otsusega,
mis küll osaliselt tagasi keelati, aga noh,
summa summaarum ikkagi need valitsuse kulude suurenemist panustasid,
sinna panustab kindlasti ka inflatsioon,
mis siis läbi pensioniindeksi läbi ka siis üsna tugeva
tööturu nii-öelda pensionäri enda nagu suurust,
suurendanud. Teiseks, tervishoiukulude tõus 0,8 protsendipunkti. Noh, eks ta ilmselt peegeldab seda, et Covid kriisi järgselt
covid kriisi käigus ühiskondki õppisid, tervishoidu peaks
nagu rohkem raha panustama. Kolmandaks, intressikulude tõus üks protsendipunkt. Kui eelarve on defitsiidis, siis tuleb seda defitsiiti
finantseerida võlakasvuga ja suurem võlg.
Koosseis tõusnud intressidega tähendabki suuremaid intressikulusid. Ning siis kaitsekulude tõus samuti umbes protsendi SKP-st,
ütleb Lättemäe.
Kuigi see analüüs põhineb praeguseks juba vanal prognoosil,
siis üldiselt iseloomustab see ikka tõsiasja.
Kaitsekulude tõus on vaid üks neljast suurest põhjusest miks
riigil on raha puudu.
