Konjunktuuriinstituudi analüüs näitab, et võrreldes kaks
aastat varasema küsitlusega kasvas 2022. aastal suitsetajate
arv nii meeste kui naiste seas.
Kasv on tulnud eelkõige mitteregulaarsete suitsetajate arvelt.
Järjest populaarsemad on e-sigaretid, räägib
konjunktuuriinstituudi tubakauuringu üks autoritest Elmar Oro. Nende tarvitajate osakaal on kahe aastaga kasvanud kaks korda,
et kui 2020 suitsetasid sigarette 11 protsenti vastanutest,
siis 2022. aastal oli neid juba praktiliselt 20 protsenti. Alkohol vähendas meie kollektiivseid eluaastaid rohkem kui
53000 aasta võrra.
Kui suitsetamisega seotud tervisekuludesse läks 63 protsenti
erinevate kasvajate raviks siis alkoholi tarvitajatel on
kõige levinumad südame-veresoonkonna haigused,
mis analüüsitud kuludest moodustasid 36 protsenti.
Tervisekaotuse uuringu koostanud Taavi Lai ütleb,
et suitsetamise ja kopsuvähiseostest ollakse reeglina teadlikud. Alkoholi jaga ei osata sageli vähi arenguga seostada. Noh, üks faktoritest, mis seal on see, et alkohol soodustab
veresoonte kasvu ja kasvavad kõik vajavad rohkem verd
selleks et invasiivselt kasvada, mis tähendab seda,
et oluline mõju ka alkoholi, näiteks rinnavähile,
maksakasvatajatele ja muudele sellistele asjadele. Viimase 10 aasta jooksul on rahvakeeli joodikuid jäänud
vähemaks kui mõõdukaid, napsutajaid tuleb seevastu juurde,
eriti naiste ja noorte hulgas.
Alkoholiga seotud otsesed kulud olid Eestis aastal 2022 50
ja pool miljonit eurot.
Taavi Lai toonitab, et tegelikkuses on kulud märksa suuremad,
sest käesolev analüüs võttis arvesse üksnes eriarstiabi
ja välja jäid näiteks esmatasandi ravimite
ja haiguspäevade hüvitamise kulud. Praegune mõõdukas, kuid laiapõhjaline tarbimine võib
ajapikku tähendada ühiskonnale hoopis suuremat koormust. Et isegi kui üksikisiku tasandil võib-olla see seisund,
mis alkoholi tõttu tekib, ei ole nii raske
ja see on paremini ravitav ja tulemused,
tagajärjed ei ole nii hullud, üksikindiviidi jaoks siis
ühiskonna kui terviku jaoks ka need väiksed asjad kumuleeruvad.
Kuna tarvitajaid tundub olevat laiapõhjalisem,
siis seal on oma risk. Sama trendi on märgata ka tubakatoodete tarvitamisel,
tõdeb Elmar Oro.
Samuti kinnitab konjunktuuriinstituudi uuring,
et tubakaaktsiisi tõstmisel on suitsetamisharjumustele väike mõju.
Küsimusele, kas aktsiisitõus on pannud harjumusi muutma
vastatini Siis tegelikult 70 protsenti suitsetajatest on meile vastanud,
et ei ole muutnud, et kes ikkagi tahab suitsetada,
suitsetab edasi.
