Riigimetsa majandamise keskus ootab 22.-ks aprilliks
sooviavaldusi leidmaks ettevõtjad, kes on huvitatud alates
2028.-st aastast ostma RMK käest kestvuslepingu alusel vähem
väärtuslikku puitu.
Tingimusena tuleb paberipuiduostjal rajada Eestisse ka puidu
biokeemilise väärindamise tehas.
Praegu sõidab vähem väärtuslik puit eestist,
peamiselt Skandinaaviasse, jätkab RMK juhatuse esimees Mikk Marran. Meie huviks on, et riigimetsast pärit puit saaks
maksimaalselt just Eesti vabariigi territooriumil väärindatud.
See ei tähenda, et see investeering peaks tulema ainult
Eesti riigiettevõtjate seast võib tulla ka välisinvestor.
Aga see tehas peaks olema rajatud Eesti riigi territooriumile. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik välja ütleb,
et huvilisi seesuguse protsessi vastu võiks sektoris leiduda. Meediast on on ju Eestis läbi käinud, neid suuremaid
algatusi ja huvilisi on Viru Keemia Grupi biotoodete tehas
hiljuti läbi käinud vesinikutehas Pärnu lähedale liberaal on
tänaseks teada andnud, et esimene tehas on balanitud teha
Teiega kindlasti ka nemad oleksid, võiks näha ikkagi
potentsiaalse huvilisena selle tooraine väärindamisele
kõrgemalt Eestis. VKG ja fibenooli esindajate sõnul on praegu vara RMK ideid kommenteerida.
Biokeemiliselt väärindatud puidust on võimalik kätte saada
mitmesuguseid ühendeid, mida saab omakorda edasi kasutada
ja sündida võib inimesele käega katsutav toode,
ütleb Eesti maaülikooli metsa ja maakorralduse
ning metsatööstuse õppetooli kaasprofessor Allan Sims. Järjest enam on ju see, et soovitakse leida ka mingit muud toorainet,
millest teha näiteks, et kasvõi riidedki,
mida tehakse näiteks praegu naftast, kus saadakse seda süsinikukiudu,
et selliseid asju siis nii-öelda asendada sedasama puidust
saadavate materjalidega. Marran lisab, et kestvuslepingu hind pole praegu teada,
aga alla turuhinna kauplema ei hakata.
Lepingu alguseks on aeg, kui tehas on reaalselt valminud
ja pakutavat toorainet saab hakata väärindama. See tähendab, et me ei näe ette, et selline suuremamahulisem
tehas saaks Eestis tekkida enne aastat 2028
ja kui ettevõtja, kellel on väga hea plaan ütleb,
et see ettevõte saab rajatud aastal 2029 2030 siis on ka see võimalik. Kvalifitseeruda võib Marani sõnul üks kuni mitu pakkujat.
Sims räägib, et RMK idee on vajalik, sest pikaajalised
lepingud loovad kindlustunnet investoritele. See kindlasti on öelda samm selles suunas oleks mõistlik
nagu ikkagi ka siiani investeerida, et on teada,
et need on sellised pikaajaline leping, on olemas.
