Euroopa Liidu looduse taastamise määruse eesmärgiks on
Euroopa metsade, niitude, jõgede, järvede
ja muu halvas seisus looduskeskkonna taastamine.
Kuigi selle määruse kinnitas Euroopa parlament juba kuu aega
tagasi siis enne selle kinnitamist esmaspäeval Euroopa
nõukogus kodus määrused, liikmesriikide toetus,
räägib Eesti kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Ja see hetkeseis, et siis ta nüüd seal nõukogus ära ei kinnitatud,
on erakordne, et pigem selles nagu negatiivses võtmes,
et oleks pidanud olema selline vormistuslik küsimus. Kui määrus jääbki kinnitamata, on see halb nii elurikkusele
kui ka Euroopa Liidu usaldusväärsusele, ütleb Eestimaa
looduse fondi keskkonnaekspert Aleksei Lotman.
Kuigi praegu muutis Ungari viimasel hetkel meelt,
siis tegelikult oli määrus juba varem vastuoluline.
Ungari käik oli võimalik ainult seetõttu,
et määrusel puudus lai toetus. Ka mitmed riigid, keda me oleme siiani keskkonnaasjade sees
rindlikuks pidanud, noh näiteks Soome ja Rootsi metsalobi
mõjul ei toetanud seda määrust, nende positsioonid on olnud
tegelikult pehmelt öeldes rumalad. Eesti samas on määruse toeta ja tegelikult juba riiklikult
teeb paljus seda, mida uus määrus oleks nõudnud,
ütleb Tooming. Et meile, selles vaates ta nagu väga negatiivselt mõjusid.
Me plaanime neid igal juhul jätkata nende taastamistöödega.
Et aga kahju on lihtsalt sellepärast, et siis üle Euroopa
Mei paneb ta rõhku sinna ja siis ka kindlasti siin uutes valdkondades,
me ei võta seda nii-öelda nii tugevalt lauda,
nagu näiteks siin linnade rahastamine või põllumajanduse rahastamine. Suuresti on määruses nõutud juba Eesti enda elurikkuses
strateegias kirjas kinnitab ka Lotman. Muidugi mitte nii täpselt ja pealegi strateegia on strateegia,
määrus on õigusakt. Paljud samad eesmärgid on ka kirjas juba praegu kehtivates
Euroopa Liidu direktiivides nagu linnu- ja loodusdirektiiv,
lisab Tooming. Taastamismäärus sätestab lihtsalt konkreetsed tähtajad nende
direktiivide eesmärkide saavutamiseks ja vaataks siis
loodust laiemalt kui ainult ohustatud liikide
ja elupaigatüüpide võtmes. Oluline on ka, et määrus seaks riikidele laiema kohustuse
kaitsta elurikkust ka mujal kui Natura looduskaitsealadel,
ütleb Lotman. Kogu meie elurikkust ei saa ainult Natura aladel ära kaitsta
aga see tekitas mõningaid küsimusi, et et noh,
kas sisuliselt siis me igal pool peame loodust kaitsma
täpselt samamoodi nagu Natura aladel.
Et siin tegelikult läbirääkimiste käigus seda sätet
oluliselt nõrgendati, mis noh, mulle kui looduskaitsjale
väga meeltmööda ei ole, aga põhimõtteliselt jäise sellise
kohustusena riikidel püüda vähemalt kaitsta need elupaiga
tüüp ka väljaspool Natura alasid ja ise siis Määruse tulevik ei ole praegu veel kindel,
tagasi seda ei lükatud.
Kui see jääb riiulile, on oht, et looduse taastamine jääb
samamoodi toppama, ütleb Lotman.
