Põhjasõja 24. saade Tallinna 1710. aasta katku kalmistust
tere põhjasõda kahe pearivaali Rootsi ja Venemaa vahel oli
kestnud 10 aastat, kui 1710. aasta suveks olid Vene väed
alistanud enamikku Liivi ja Eestimaast sealhulgas ka Pärnu
ja Riia. Augusti keskel piirasid venelased sisse Tallinna.
1710. aastal saabus aga Liivimaale ja levis suure kiirusega
sealt ka lõuna- ja Põhja-Eestisse katk, mille käes
kannatasid nii elanikud kui ka sõdurid. Ja Tallinna linna, mis sõjategevusest peaaegu puutumata jõudis.
Veel enne venelasi.
Katk. 1710. aasta katkuohvreid maeti linna lähedale paika,
mida nimetatakse Tallinna katku kalmistuks.
Kus kalmistu täpselt asus, kui palju katkuohvreid sinna maeti,
kes katku ohvriks langesid ja sinna kalmistule linna külje
alla võllamäe taha maeti, sellest räägib Tartu Ülikooli luu
arheoloog Martin Malve. MINA OLEN Piret Kriivan. Kui suur ja kus see katku kalmistu Tallinnas oli? See jääb tänapäeval siis Pärnu maantee ja liivalaia tänava nurgale,
liivasel alale, seal on liivaluited.
Täpselt kui suur see katku kalmistu on, on väga keeruline öelda,
et hetkel ma olen palja pakkunud, et ta võiks jääda umbes
15000 ruutmeetrisele alale väga suurele alale.
Tänapäeval võib-olla, kui siis need inimesed ette kujutaksite,
te, kus see täpselt asub.
Ta jääb siis Swedbanki taha. Ta valdavas osas ja muusika balletikooli alla,
ta jääb ka kunagise ajakirjandusmaja trükikoja alla
ja ta jääb ka otsapidi Tatari tänava ja
vineerimööblikombinaadi alla, et kunagise luteri tehase
territoorium ulatub lausa välja.
Et väga suurel alal miks me teame jälle tegemist?
Ta on katkukalmistuga.
Et tegelikult, kui see matmispaik leiti,
siis taustaloona ta on hästi lähedal Swedbanki-le,
kus siis 1994 kaevati hukkamispaika. Ja kui muusika balletikooli ehitamise peale hakati mõtlema,
siis olid eeluuringud ja leiti, et tõesti kunagisele ühika
staadioni alla jäävad inimluud ja ühe võimaluse pakuti välja,
et äkki on siis hukkamispaik, ulatub sinnamaani välja.
Aga nii kui ma nii-öelda 2018 oma välitöid alustasime,
siis köitis meie tähelepanu see, et surnud on maetud
tihtipeale koos.
Just tuli, mitmikhaudade ja ühishaudade rohkus oli see,
mis meeldib kõige rohkem nagu köitis, et sinna oli maetud
kahekesti kolmekesti neljakesti ja ühishaudadesse ka,
et sinna oli mitmeid inimesi ühte hauda pandud
ja ega üksikmatuseid oli ligi paarikümne ringis,
et mis viitas sellele, et tegemist ei ole tavakalmistuga. Küll me näeme ka tavakalmistutel ühishaudu.
Aga kunagi oli näha, et matmine on toimunud ainult ühel
korral ülemat, mis ei ole tavakalmistute,
me näeme inimesi maetakse juurde.
Näiteks me võtame Tallinnas Niguliste kirik ka
ja siis me näemegi, et ligi 500 aasta jooksul,
mida ta kalmistu kogu aeg on järjest surnud,
juure maetud, varasemaid haudu, luustik lõhutud,
et seal võibki näha niimoodi, et, et sul on üks
Kuueteistkümnenda sajandi matus tervenisti
ja kõrval on näiteks siis 15-l sajandil matus,
mis ainult poolikut sellele 16. Matusega on siis varasem haud osaliselt lõhutud.
Seda me ei näinud ja kalmistu puhul huvitavad,
need inimluustikud olid juskui pillutatud suurele alale laiali,
osad olid kobaras koos osade üksikult ja ilmselt on toodud
üks said surnuid on maetud, sellesse kohta on järgmine sats
toodud maetud kohe kuhugi kõrvale.
Ja miks ta on 1710. katku kalmistu, miks veel me arvasime,
et selle matmispaigaga tegemist lisaks sellele,
et seal mitmikmatused ühishauad oli ka see,
et oli ka kirjalik teade, et ta maetud liivastele aladele
kuhugi Ülemiste järve kanti, aga me teame,
et just Tõnismäest ütlemised liivalaia tänavast kuni
põhimõtteliselt Ülemiste järve ongi siuke liivane ala. Ja, ja sinna vahele täpselt jääbki siis katku kalmistu
kindlasti neid sellesse vahemikku jääb, veel on näiteks veel teateid,
et ka kaugemalt on üksikuid haudu leitud.
Aga need on väga varased teated 70.-test,
kus praeguses mõttes arheoloogiat keegi uurinud nii uusi
luustika väga et need on lihtsalt teated,
aga kas seal reaalselt ka mingeid inimluid oli,
seda me paraku ei tea. Aga näiteks Liivalaia ja Pärnu maantee nurgal katku kalmistu
tegelikult esimest korda tuli välja kusagil viiekümnendatel,
juba on kohalikud inimesed rääkinud, et seal Patarei tänava
erinevate vee trassidega on näinud lapsed mängisid
pealuudega näiteks.
Ja on teada ka, et kui ajakirjandusmaja trükikoja taha
ehitati Läti kadusid ka siis nende alt tuli inimluid välja.
Aga toona arheoloogid võtsid selle teadmiseks,
aga arheoloogilisi uuringuid ei järgnenud. Aga siis 2018, siis oli esimesed sellised suurenenud
uuringud ja, ja kokku on siis mitme hoojooksul tulnud välja
ligi 120 matustel. Aga 120 matust tähendab mitu korda rohkem inimesi. Ja see tähendabki seda kahtekümmet luustikku.
Jah, iga on. Ja ütleme nii ja me kasvatame aeg-ajalt seda sünonüümina,
aga mõnikord me kasutame ka jah, et üks matuse tähendab seda,
et seal võib olla mitu meest, aga enamasti nii-öelda mina
kasutan sünonüümina neid. Kes sinna siis olid maetud eraisikud põhiliselt? Ilmselt kõiki, kui me vaatame selle 1710. aasta katku
ja Tallinnat, et tegelikult meil ei ole mingit kindaid,
arvandmeid, palju üldse linnas inimesi oli.
Linna laastas katk.
Ta tuli piirama vene vägi.
Inimesi põgenes, linnaosa inimesi põgenes linnast ära,
sealsamas on ka veidi eeslinnad, mida põletatakse suurema
hooga maha ja siis need inimesed peavad kuhugi varjuma. Et me ei tea, palju tegelikult seal linnas võis inimesi olla.
Aleksander Loit on pakkunud välja, et äkki 15 kuni 20000 me
ei tea ja me teame, et kogu sellest massist,
kes seal linnas oli väga vähesed, jäid ellu.
Ja sellepoolestki ongi jälle huvitav, miks me nii vähe neid
ühishaudu oleme leidnud.
Et kindlasti ei ole see 120 luustikuga kogu see hulk,
kes tegelikult selles linnas hukkus, neid on tuhandeid,
see võib isegi 10000 peale välja kerkida,
kuhu need kõik maetud on. Ilmselt nad ongi kõik maetud kesk- ja varauusaegsel linna ümber.
Et siinkohal kindlasti on võimalik katku kalmistuid.
On veel, aga need kohti pole uuritud, et on teadega üksikuid kohti,
kus Tallinna südalinna ümber neid luid on leitud.
Et näiteks ka üks huvitav matmispaik on Jakobsoni tänav 13
kus on samamoodi, toimub mitmeid väiksemaid ühishaudu välja.
Et ka seal võivad Valdeks olla maetud katku surnud inimesi.
Täpselt liivane ala ja linnast väljas. Eksistan jah, telemaja läheduses. Tele- ja raadiomaja lähedal. Täpselt nii ja seal on vist vene kool. Lenderi kool Jah, täpselt, et Lenderi koolimaja on ehitatud selle
kalmistu peale ja kes sinna maetud on nende esemete järgi need,
need, kas mehed, naised, lapsed kõiki.
Ja, ja võib-olla see matmispaiga puhul on huvitav see,
et domineerivad just naiste matused, üle poolte
täiskasvanutest naised mis on täiesti eestiluu aine,
siis jällegi väga ainulaadne.
Tihtipeale, kui me võtame mingid sõjahaudu,
siis me näeme otse loomingut, mehed domineerivad. Eks Tartu tänav ja näiteks ka üks kalmistu Narvas triumfi
bastioni alguses on samamoodi ligi 60 protsenti kalmistule
maetud mehed, mis inimesed, tegemist mingi sõjakalmistuga.
Aga tõesti, selle katku kalmistu puhul on huvitav,
et domineerivad naiste matused punases kalmistus,
kaevatud läbi nii-öelda osa siis see võib olla lihtsalt
juhus ja mehi ja tunduvalt vähem.
Näiteks kui me võtaksime, eks tavakalmistu Kose kirik aegne
nüüd taineljale külje alt, siis seal on niimoodi,
et mehi ja naisi on umbes pooleks. Tavakalmistul sellist pilti ei näe, et ilmselgetele katku
kalmistu siis sellesse alasse, kus me kaevasime,
satud rohkem naiste matuseid.
Sinna on maetud ka näiteks sõjamehi, seda esemete järgi
sinna maetud ilmselt mõlema poole sõjamehi,
nii rootsi kui venelaste omasid.
Vene vägede puhut on just väga huvitav näide on üks noormees
18 kuni 22 ja tema on maetud täisrelvis. Tal on kaasas 20 pliikuuli tallan, püssirohusarv kaasas
talla püssiluku tulekivi.
Tal on õigeusu kaelarist kaelas ja tallamäel haua peale
pandud Karapiir jadana hukkunud katkulaine tagajärjel,
ilmselt siis see puudutas ka nii-öelda linna piiravaid Vene vägesid.
Ja Rootsi sõdurit eristab siis otseloomulikult.
Nende riietusest pärinevad nööbid ja ka erinevad esemed.
Mündid, raha, kukrud. Kuna katku kalmistu siis kalmistu on ka selles mõttes ainulaadne,
et meil on tohutu.
Ta kogus erinevaid esemeid, meil on üle 500 eseme nende
luustik juurest.
Kuna nad olid katku surnud, siis nende juurest ei ole
esemeid ära võetud, et näiteks naiste matuste puhul me näeme sõrmuseid,
kaelakeesid sõlgi, mis on muidugi tavalised tavakalmistutel,
näeme neid ja ka mitte tavaperioodil need mitmeti peale
katku surnud. Aga võib-olla nende sõdurite puhul nende puhul me näeme,
et nad on maetud jalanõudes.
Me näeme hästi palju jalarihmaosi, mis on ilmselt siis
sõdurite omad, mis veel nagu andis kindlust,
et sinna on maetud sõjamehed, et seal on ka üks näiteks sõjamees,
kellel on neli paranenud terariista vigastust koljul.
Ja üks tömbi vigastus ka, et ta on näinud,
et, et on, on näha, et see mees on näinud mitut lahingut,
mitut võitlust, et, et ka selliseid asju oli seal näha. Jan surnutel pole ka võetud ära näiteks raha,
raha kukrud on neil vööl, kus kukrus on 10 hõbemünti,
näiteks kogu, mis teil kuskil taskutes oli kogu sellega. Et katkuhaiget inimest ei tahetud ju puudutada? Jah, täpselt nii-ütelda on mindud ka röövima. Täpselt ei mindud röövima.
Alguses oligi huvitav, et kui seda paika kaevama hakkasime,
kui oli veel võimalus, et tegemist on hukkamispaigaga siis
väga kiiresti see muutus just tänu sellele,
et, et kui me hakkasime leidma neid esemeid neil on nii
palju esemeid kaasas ja sinna oli maetud naisi
ja alaealisi, siis hakkas juba see muutuma.
Ja ma olen ka vaadanud oma uurimustöö käigus üle ka
tegelikult katku kalmistult leitud luud 1994 osa nendest,
kes sinna katku kalmistule maetud, me teame teda katku
surnud inimesed, need, kes 1009 94 sead võllamäed välja kavad,
ilmselt on ka osad nendest tegelikult katku surnud ka sealt
laste luid leitud, aga ilmsed. Kuna kogu see ala on läinud üle maa nii-öelda katku ajal matmise,
siis ilmselt on kase võllamägi maetud neid katkuhaigeid täis
külange seal hukatud üksikuid, aga valdavalt tundub,
et ta maetud tavaelanikke. Aga kuidas te täpselt teate, et ikkagi on tegemist katkuhaigetega,
noh peale selle, et on tõenäoline, et tol ajal oli katk,
aga kas seda on ka mingi prooviga võimalik kindlaks teha see
pisik või bakter on säilinud. DNA ta on võimalik võtta just vana DNAga
ja me proovistasime kümmet luustikku.
Paraku kõik ei õnnestunud, et tihtipeale ka minu tööst küsitakse,
et kas ma ei karda katku haigeks jääda, et kas ma ei karda
seda katku saada.
Et ei, pigem on tegelikult mure see, et,
et see ei ole luudes piisavalt hästi säilinud kui suured ka peremeesorganism,
siis sured ka haigustekitaja. Kõik 10-st proovist ei õnnestunud, aga enamik proovides näitas,
et nad on surnud katku.
Ja huvitav oli ka see, et üksikuid väiksemaid katku haudu,
sellest 1070.-st aastast on tegelikult leitud veel üks
näiteks lehm ja pildikülast Tallinna äärest 1991.
Professor Aivar Kiiska kaevas kolme vene sõdurit
ja nendelt võetud vana DNA proov äides seda täpselt sedasama katkuharu.
Et täpselt sama laine käigus on surnud siis need inimesed,
kes sinna siis on 70. katku kalmistule maetud kui need,
kes seda lehma pildi külasse maetud. Sama laine ohvrid.
Ja huvitav on ka see, et on leitud ka rootsist lustikalt
täpselt sama haru katkulainest.
On pestbackeanist Rootsist, Lõuna-Rootsist,
mis täpselt hästi haakub väga hästi, et ühe laine ohvrid,
kõik. Et siis olid maetud põhiliselt sinna katku kalmistule naised
ja sõjamehed kus need teised mehed olid.
Mehed olid sõjas kõik. Jah, ta on pakutud välja, et palju neid rootsi garnisonis
mehi oli, et sinna on pakutud neli kuni 3500 siis tegelikult
ajaloolane Kalle Kroon on välja pakkunud ja,
ja mitmed teised enamik surid neist ära,
et võib-olla 500 tükki jäi ellu siis ilmselt neid ühishaudu
on veel, et enamik tõeliselt nendesse ikkagist lahingutesse
ei jõudnud, et paraku nad kõik hukkusid.
Et nendest need ameetrikatestandiks teada,
et nad valdavas enamuses hukkusid selle katkulaine tagajärjel. Aga kui vanad need inimesed võisid olla? Valdaval enamusel inimestest olid noored täiskasvanud 17
kuni 25 ja teine niisugune suurem tipp oli 25 kuni 35,
pigem noored täiskasvanud mis on nagu huvitav on,
et meil praktiliselt nagu võrreldes tavakalmistut
ega puudusid väikelapsed, imikud või sünniaegsed ainult üks
nendest oli ja ka väikelapsi nagu ütleme,
vanuses üks kuni seitse, ka see praktiliselt puudus.
Ja võib-olla oli nagu rohkem noorukeid, mida me näiteks
tavakalmistutel ei näe, et kui me võtame võrdluseks
tavakalmistu näiteks Tartu Jakobi kalmistu 690 luustikku,
mis sealt välja kaevatud on siis nende puhul domineerivad
just sünniaegsed, me näeme hästi palju ja noorukeid näeme hästi,
vähe, aga katku kalmistu omased, me näeme võib-olla neid vanusegrupp,
et mida me tavakalmistutel võib-olla nii palju ei näegi,
et me näeme noorukeid noori täiskasvanuid et kes muidu
oleksid nii-öelda elanud, aga siin siis nii-öelda kõige
elujõulisemad ka hukkusid. Et ei ole vanadusse surnud? Ei ole vanadusse surnud või ka mõnede terviserikete käigus,
et nad kõik Kui palju siis lapsi oli?
Lapsi oli, aga? Ainult mõned 10 ringis, ütleme laias laastus sellest 120-st,
nagu. Aga millest see siis võib tulla, et lapsed siis on,
pääsesid? Ei, vaevalt vaevalt, et pigem on, nagu ka nende naiste puhul,
on ka see, et me tõenäoliselt näeme seda,
et neid on ilmselt kuhugi mujale maetud.
Me teame ka seda, et neid surnuid maetakse linna
kirikuaedadesse Püha Barbara kalmistule,
kalamaja kirikaeda Tõnismäe eeslinna kalmistule
ja neid ka maeti jaani isegi kalmistule.
Aga paraku ei ole me leidnud näiteks Tõnismäe kalmistu,
mida me oleme ka just mõni aasta tagasi uurinud. Ei leidnud seal ühtegi ühishauda.
Ainuke, kõige suurem ühismatus oli kolm täiskasvanud meest,
mis võivad olla seotud just põhjasõjaga.
Aga kõik ülejäänud matused on täitsa tava aualt kirstuga
ilusti maetud.
Mis muidugi ei tähenda, et need katkuhaigeid ei võidud
kirstuga matta, et just selle 1710. taina katku kalmistuga
on huvitav see, et et näiteks ma toon ühe ühishaua,
kuhu oli maetud viis inimest, neli inimest oli siis haua
põhja pandud ilusti kirstudest, neli kirstu ilusti reas,
aga siis viiendale inimestele kirstu jätkunud
ja ta lihtsalt visatud sinna kirstu selle peale. Et selliseid ühishaudu ja mitmikmatused oli veel,
kus oli näiteks üks inimene kirstus, teine lihtsalt temale
peale visatud, et kõikidel jätkunud, aga ka need katkuhaiged kirstudest. Või läks siis ka väga kiireks, ilmselt ka kiirmatja suri katku.
Ei tea jah, et. Variandid on võimalikud ja ja huvitav on see,
et kui me teame, et Rootsi sõduritel on toidurotatsiooni
soli tubakas, siis jälle, mis nende luustikud räägivad.
Neil on näha ka täpselt neid piibu kulumise jälgi hammastel
ligi 30-l inimesel on neid näha ja valdava ela meeste,
aga ka näiteks seitsmeteistkümnendal naisel,
et nii mõlemad Irin rühmad on siis kõvasti piipu suitsetanud
ja ka seal oli mitmeid inimesi, kellel oli lausa neli lohku
mõlemal pool, et, et nad on väga, väga suured piibu
suitsetajad olnud. Neli lohku mõlemal pool, see tähendab mitmes kohas Sist. Et jah, seda on keeruline öelda, et kui ta ette kujutas Ega ta mitut piipu tõmmanud itud kindlasti mitte.
Aga on ta seda päris päris pikalt oma elus teinud,
sellest ma saan aru, et kuidas on võimalik piibu
suitsetamist tuvastada.
Aga kuidas on võimalik tuvastada, kas inimene oli stressis
või ei olnud stressis, mis meeleoludel oli,
kuidas seda on võimalik tuvastada, no ütleme. Kaudne võimalus ja võime hammastel näha sellist asja nagu
stressijooni horisontaalsed jooned, just esihammaste
esimesed lõikehambad või ka siis silmahambad
ja just esimeste hammaste eesmisele küljel
ja need on sellised vaod, horisontaalsed kutsutakse ka,
hüppab klaasjaks.
Mis siis näitavad meile seda, et hambakasvu ajal on inimene
tõesti talunud stress, tema neda, hambakasvu on pidurdanud,
kas tal on siis olnud mingi haigus, näljahäda laste puhul ka
erinevad vaste, haigused, nakkused, et selle järgi on meil
võimalik ka vihje saada selle kohta, kuidas on tema
lapsepõlv olnud ja ilmselgelt ka need, nende stressijooned
võivad rääkida sellest, et inimene on olnud piisavalt tugeva tervisega. Eda, need stressid üle elanud ja saanud täiskasvanuks need
nende stressi märgid sellest, et Tal on need olnud,
aga nad nende täiesti edukalt üle elanud
ja mõnel puhul on isegi võimalik määrata ära,
et mis vanuses umbes oli.
Kas kahe-kolmeaastaselt ühe, kahe aastaselt,
millal ta, see haigus võis olla või stress? Kas proteese ka oli dollastele inimestel? Ei ole leidnud, et mujal maailmaleidude järgi kindlasti on
leitud ja on olemas meil ei ole, et ei ole ka näinud mitte
ühtegi amputeeritud jäset, mida kindlasti praktiseeriti ka siinmail.
Ainukesed vihjed meditsiini kohta, mida mina oma uurimistöös
näinud on, siis erinevad on siis kaks koljuoperatsiooni.
Üks pärineb tõenäoliselt 13.-st sajandist Valjalas,
Saaremaalt ja teine siis keskvaraauusajast Tartust,
et selliseid kirurgilisi protseduure on ka mõnikord isegi luud,
on näha. Kui vanaks inimesed siis elasite need, kes hukkusid.
Kas need olid keskealised? Ja nagu ma ütlesin, et 17 kuni 25 25 kuni 35,
et tuleb välja, et nad on päris pikalt praktiseerinud seda. Aga kui kauaks inimesed üldse võisid tol ajal elada? Ega meil tegelikult ei olegi luu aine, siis keegi
demograafilisi uuringuid selles mõttes teinud.
Väga keeruline öelda, et hästi palju inimesi suureneb kohe
sünni aegsetena.
Me näeme kalmistutele, et hästi palju on sünniaegseid maetud.
Aga samas me näeme ka Rauku, et tavakalmistutel on kõik
nii-öelda vanusegrupid on meil ilusti esindatud.
Aga mis viis keskmine eluiga, olla hetkel keeruline,
isegi öelda, et meil on viimastel aastatel ikkagi seda
materjali nii palju kogunenud, et me ei ole hetkel seda
isegi jõudnud kokku võtta. Missuguses konditsioonis need katku kalmistult leitud
inimesed olid peale selle, et nad olid katku surnud mis on
nende organismi kohta teada? Vana DNA rääkis siin jälle väga-väga huvitavat seika
ja siukest ainulaadset juhtumit.
Varem üldse maailmas on leitud vaid üks luustik
ja seal leitud Vilniusest, kus ma leitud siis nii surnule,
talangat, aga tal on ka olnud veneriline süüfilis,
mis andis pärit Vilniusest ja nüüd Tallinnast seal 1710.
katku kalmistud, venestus, täpselt samamoodi ühet luustikud
siis leida nii katk kui süüfilis. Me ei tea, kas Veneerine süüfilis, sest need on ka võimalik
ka nii-öelda teisi vorme. Mis asi on Veneeriline? Ehk siis sugulisel teel leviv süüfilis ja et kas sa nüüd
fineerini süüfilis, seda ma paraku ei tea.
Aga jah, et see selles mõttes inimene õnnetu,
et tal oli see suguhaigus ja siis lõpuks ta hukkus veel ka
katkupuhangu tagajärjel. Mis tähendab vana DNA? Vana DNA on siis vanadest luudest võetud DNA proov
ja erinevaid asju saab selle käigus uurida,
et päritolu, mis on otse loomulik, nagu esmane asi,
mida luustike puhul vaadatakse, aga samas ka näiteks haigusi
nagu selle katku kalmistu puhul, et katkukatk võis ka saada
näiteks nakkushaiguseid aga tihtipeale võib ka saada täitsa
siukseid üllatavaid leide.
Näiteks Tartu Maarja kalmistult on üks inimene,
tõenäoliselt on meil nii-öelda vana DNA prooviga kätte
saadud nii-öelda mädase põskkoopapõletiku tekitaja,
nii et, et väga-väga palju erinevaid asju võib teada saada. Kas on võimalik vahet teha ka sellel, kas katku kalmistule
olid maetud linnakodanikud või näiteks maalt sõja varju
linna põgenenud inimesed? Ja on võimalikke vihjeid, et just ta jälle talupoeglikust esemed,
helmekeed, sõled, et ka neid oli tihtipeale just naiste
matuste juures, et võimalikult äkki need on inimesed,
kes on maad linna põgenenud või siis ka eeslinnade elanikud.
Et nende puhul on see võimalus.
Aga muidu paljudel luustiku juures polnud ka ühtegi eset,
et siis nende puhul on keeruline öelda, et kas nad on
kohalikud või on nad linna rännanud, põgenenud selle
haigusepuhangu tagajärjel? Väga-väga keeruline öelda. Kuigi võiks arvata, et nad linnast vastupidi,
on ära põgenenud Et jah, seal käis nii-öelda mitut pidi, et kuna oli vene
vägi saabumas kohe Tallinna alla ja, või oli juba piiramas,
et eks seda põgenemist oli mitut pidi. Te mainisite Tõnismäe kalmistut.
Kas see on kaevatud kalmistu?
Mis seal praegu on? Selle Tõnismäe kalmistu asub praegu siis kosmose kino vastas
ja seal on täiesti tohutu suur uusarendus toimus 2017 2018.
Selle koha peal oli ka Paul Kerese monument
ja kõik need teisaldati ära ja selle koha peal ehitati
tohutu suur uusarenduse.
Kogu see hoone on ehitatud siis jah, kalmistu peale.
Ja ka haridus ja teadusministeeriumihoone jääb selle
kalmistu peale ja osad ka Reformierakonna kontor jääb kõik
selle kalmistu peale. Aga mis sealt siis leiti, mis ajakalmistu seal? See on tõenäoliselt 16 17 sajand kalmistu 18 sajand algus
ja tegemist on eeslinna kalmistuga praeguse Kaarli koguduse eellane.
Me teame, et selle koha peal oli ka kirik,
mis siis täpselt selle Tallinna piiramise ajal maha põletati.
Hoolimata sellest kirik hävineb siis kalmistuid,
kasutatakse kusagil 1740.-teni Eesti mäe kalmistu sinna
maetud mehi, naisi, lapsi, vanu noori, sünniaegseid,
et täitsa sihuke tavakalmistu. Ja 2017 me kaevasime välja sealt 525 skeletti Ühed,
suurimad matmispaigad, päästekaevamised viimasel ajal. Ja sinna võidi siis matta ka katkuohvreid. Sina võid jah, et nende kirjalikke teateid on,
neid maeti mitmesse erinevasse kohta, et ka Tõnis Mäge mainitud,
kuhu täpsemalt ilmselt on mõeldud ikkagi seda Tõnismäe kalmistut.
Aga noh, see ei ole kindel, võimalik, et need teadmata
matmispaiku on, meil veel ei ole, kindlasti on ka. Ja see teine kalmistu, millest juttu oli Püha Barbara kalmistu.
Et kus see kalmistu on?
Sinna maeti ka nii üht kui teisi. Täpselt ja Püha Barbara kalmistu jääb Sist Vabaduse väljakule,
Vabaduse väljaku tunnel Vabaduse kell siis ka see Püha
Barbara hotell ja kõik jääb siis selle kunagise kalmistu alale.
Tõenäoliselt selle kalmistu puhul on tegemist Eesti suurima
matmispaigaga ajamisega, paraku on sellega nii,
et seda kaevad Mati kaheksakümnete lõpus kõige suuremas osas.
Ja neid luid ei ole meil võimalik tänapäeval kahjuks enam uurida,
sest seal on hästi suured ühishauad tulid
ja need maeti tagasi koheselt pärast aega välitöid. Aga seal on ka siis tõenäoliselt maetud siseneda selle
katkupuhanguga ja tõenäoliselt on ka maetud 1695 kuni kuus
97 näljahädaga ja samas on ka siis maetud tõenäoliselt ka
varasemad näljahäda katkupuhangutele näiteks 1601 korda 603.
Et seal on erinevaid ühisauto leitud ja ka erinevates
perioodis esemed viitavad, et teda on väga-väga erinevaid
aegseid ühishaudu on, on sealt välja tulnud. Miks katku kalmistu sinna Liivalaia kanti siis 1710. aastal
tekkis ja kas seal ei või ka olla ikkagi varasematest
katkulainetest ohvreid? Kindlasti varasematest asjadest ei ole, et kindlasti,
mis nii-öelda annab meile kindlust, et see on 1710,
on ka siis need just et raha kukkunud, need on need,
mis nende inimeste juurest tulid ja salongi siis nominaalid ütleme,
Rootsi üürid, me näeme, et ütleme siis 1666 kuni 1710 ütleme
laias laastus selles vahemikust löödud münte me näemegi
täpselt nendes raha kukutades, mis omakorda annab kindlus
nii kirjalikele allikatele kui siis vana DNA uuringutele. Et see kõik koos annab kindluse, et, et me võime öelda,
et seal on 1710. aasta katku kalmistu seal lähedal ravi
tänav kuus on ka üks varasem katku kalmistu,
mis jääb siis Ida-Tallinna keskhaigla lähedale kus on siis
tõenäoselt maetud 601 korda kuus, kolm katku
ja näljahädade käigus. Kas siis võib-olla nii, et sinna Liivalaia katku kalmistule
maeti ka põhiliselt vaesemaid inimesi, kellel ei olnud
linnas juba olemasolevatel kalmistutel oma platsi,
kuhu matta või siis ei saanud lasta ennast matta Niguliste
kiriku juurde nagu Christian kehtegi? Pigem on nii, et neid surnuid on lihtsalt nii hoomamatu kogus.
Et me näeme ka piiramise kirjeldustes või ka need selle
katkupuhangu ülestähendustes, et neid surnuid visatakse juba
vallikraavidesse kõiki jõuta ära matta, neid laipu vedeleb
juba lihtsalt igal pool.
Ja on ka selline kirjalik ülestähendus, et linnakalmistud
saavad täis ja neid hakatakse üles kaevama
ja viima siis linnast välja. Ütleme, et meil ei ole mitte mingisugust sellist matmispaika,
kus meil oleks tõend, et noh, et Siitan surnu välja võetud
ja ära viidud.
Sest tegelikult pärast Põhjasõda kõiki neid matmispaiku
kasutatakse välja kuni aastani 1771 seitse 72.
Et need on pärast nõutakse edasi, et meil ei ole kalmistut,
mis oleks kuidagimoodi mingil määral tühjaks tehtud.
Pigem me näeme neid ühishaud linna kalmistu sees Niguliste
kiriku juures 2022 leidsime ühe ühishaua täitsa Niguliste
kirikukoori kõrvale väljapoole oli maetud siis nii noorukeid
täiskasvanuid ühes ühishauas, et meil ei ole nüüd 100
protsenti kindlust, meil ei ole seal vana DNA proove võetud
aga ilmselt on ka tegemist ühe varauusaegse katku suuremas
suremusega seotud ühisauaga. Seegi vaesed maeti ilmselt Jaani seegi kalmistule. Täpselt nii ja, ja ka, ja ka sealt on teateid,
et ka sinna maeti sedasama katku puhanguga inimesi.
Aga jällegi, seda kalmistut kaevati me enne minu aega.
Et paraku ei ole meil selle kalmistu kohta korralik luu
analüüse ega ülevaateid, et, et palju täpselt,
mis, mis ühishaudades kuskohast pärinevad,
et, et seda on keeruline öelda, aga kindlasti ka sinna maeti. Kas siis varasemalt Eestis luusid nii nagu praegu,
no ma räägi DNA-st vaid laiemalt üldse uuritud või,
või kaasati kedagi välismaalt teadlasi? Ja et noh, ütleme selle Jaani seegi puhul käis keegi
kohapeal Venemaalt vist isegi neid üle vaatamas,
toona kutsuti neid antropoloogid, eks, aga tõesti Eestis kui
me võtame paleo patoloogiat ehk siis nii-öelda haiguste
ja vigastuste uurimist ei ole süstemaatiliselt tehtud,
et siin-seal me näeme, et need hakkavad nende uurimused
pihta ja kuskil üheksakümnete lõpus kahetuhande alguses mina
alustasin ütleme 2009 2010, et alates sellest me võime näha
siukest juba süstemaatilist uurimist. Et siiski varasemad uurimused väga palju seotud näiteks
nõukogude alles jätnud etnogeneesiga.
Ja võib-olla nii-öelda kehapikkuse sellise uurimisega,
et ja morfoloogia uurimisega kehakuju uurimisega,
et see suundumus, et tegeletakse osteoloogiaga,
eks seda luuteadusega see on pigem Eesti jaoks küllaltki värske.
Kuigi Eestis on luid uuritud, võib öelda,
et vähemalt 100 aastat. Aga suundumus selliste haiguste vigastuste uurimiseks,
et see on, ütleme viimane 15 aastat. Aga kust teie õppisite peale Tartu Ülikooli veel seda
luuteadust ja kuidas te üldse tulite selle peale? Luuteadlaseks saada. Ega ma ei teadnudki, et ma tulin Tartu Ülikooli õppima
ajalugu ja sealt edasi arheoloogiasse, inspireerisid Ain
Mäesalu loengut ja sattusin ka arheoloog Heiki valgu
erinevatesse loengutes ja Heiki valgu ja ka arheoloog Marge
Konsa kaudu.
Sattusin inimluude uurimise peale ja õppisin inimluude
uurimist Vilniuse Ülikoolis, professor Rymantosion kasko,
seal kes on juba Eestis tuntud selle poolest,
et tema oli üks nendest meestest, kes käis siis Pätsi
säilmed Venemaalt äratoomise, tema oli üks nendest uurijatest,
kes oli eesti arheoloogidel kaasas seal ja Drymantas,
Jan Kaus, kusjuures ma olin siis pool aastat nii-öelda õpipoisiks,
töötasin tema laboris ja lihtsalt olin tal nii-öelda sabas
ja käisin erinevatel kaevamistel luid vaatamas ja,
ja neid määramas sealt see sai alguse ja juba sealt tagasi tulles,
siis oli nii-öelda kindel, et tahan saada luuuurijaks. Ja olen ka täiendanud ka ennast Inglismaal Redingu ülikoolis
enamasti iseõppijana ja olen üritanud siis seda valdkonda
Eestis edasi viia. Arheoloogiast algab siis kõik. Kõik hakkab arheoloogiast, jah, täpselt nii.
Et arheoloogia on olnud taustaks ja sealt edasi siis luude peale,
et ma oma töös kombineeringi siis arheoloogiat,
Ostioloogiat, bioloogiat, meditsiiniteadust
ja ajalugu, et kõik asjad nagu tulevad kokku,
et see on väga selline väga interdistsiplinaarne.
Ja, ja töötan praegu ka siis genoomikumis vana DNA
laboribioloogiaspetsialistina DNA inimesed,
siis aitavad siis mind nii-öelda selle vana DNA poole poolt,
et oleks võimalikult mitmekülgne ja võimalikult palju
saaksid mitmetaolist informatsiooni. Katkuhaudade juurde tagasi, et kui palju neid üle Eesti
võiks olla ja kuidas nad üle Eesti paiknevad,
et kas üritati matta katkuhaigeid asustatud punktist
võimalikult kaugele.
Või ei olnud sellist tendentsi? Me tegelikult ei näe, et kui Niguliste kiriku juurest tuleb
katkuhaud välja, siis näiteks võtame siis 1710,
ta jääb küll nii-öelda linnamüürist väljapoole aga
tegelikult me oleme leidnud üksikuid suuremaid ühishaudu ka maakalmistut,
et näiteks 2017 Palamuse kirikaiast, kus oli samamoodi üle
10 inimese ühishauas, mis võib samamoodi olla seotud mingi haiguspuhanguga,
et pigem andlikeks tasuvat asula sees.
Esimese järgu kindlasti on kasutatud ära nii-öelda
olemasolevaid matmispaiku. Ilmselgelt kui see suremine on lihtsalt nii suur,
siis tulevad täiesti spetsiaalsed katku kalmistud nagu 1710.
Et see on hetkel Eestist ja teine ainult nii-öelda katku
jaoks tehtud kalmistu või matmispaik, nagu selline isetekkeline,
lihtsalt olukord nõuab seda.
Aga rohkem meil neid katku kalmistuid teada ei ole.
Esimene on teada ju tegelikult juba 20.-st kolmekümnendates
on siis Otepää katku kalmistu, mis on 14.-st sajandist mis
jääb siis tänapäeval Otepää bussijaama alla,
seal on siis meie kõige varasem katku kalmistu,
mis on siis tõenäoliselt mingisugune musta surma järellainetus,
mille käigus nad sinna maetud. Ma olen mõelnud, et Eestis ei ole kohta,
kus varem ei oleks inimese jalge eestlase jalg kõndinud.
Aga kui ma olen nüüd need kaks saadet ära kuulanud,
siis mul on tunne, et Eestis ei ole kohta,
kus ei puhkaks maa mulla sees mõne inimese jäänused. Täpselt nii, et neid võib tulla.
Ma enda jaoks ei saa öelda, et täiesti kummalistest
kohtadest või x kohtadest.
Näiteks paar aastat tagasi, Me kaevasime Saaremaal ühe
perekonna elutoas televiisori all kaevasime ühishauda kaasa
arheoloogid või kaastudengid, kellega ma kaevasin lihtsalt
täitsa lambina ühishaud.
Et täiesti selline asi võib ette tulla, et aga mis,
mis on nagu tolle ühisava puhul. Huvitav, et Me täiesti inertsist mõtlesime,
et, et seal on ka äkki see 1710, me teame,
et ka, et saartel hukkus palju inimesi siis täitsa värske,
eelmise nädala uudisena tõenäoliselt pärineb 15. Ajadist,
et veel omakorda annab talle dimensiooni huvi juurde,
mis ühi säutse on.
Millega võiks tegemist olla ja võib-olla selle katkulooga,
mis on veel huvitav, et Eestis on leidnud ka täiesti selline
ainulaadne katkuhaud, kus on põhimõtteliselt nimeliselt
teada inimesed, kes on maetud leitud peanse külast
Läänemaalt Mati Mandel, arheoloog leidis selle,
kuhu on maetud siis neli inimest, terve perekond. Ja nende inimeste puhul on ka siis teada nende nimed
ja mitme puhul on teada, et nad lapsed, et nad on olnud alla
10 aasta vanad.
Et ka täiesti selliseid matmispaiku on Eestis leitud leti
talu olise letti Andrese Mihkel oli maetud sinna tema
abikaasa tema poeg Hendrich, kes oli sündinud seitsmendal
septembril 1699 ja tema tütar Ann, kes oli sündinud 31
jaanuar 1703. Et nii täpselt tead, tähendab nende kohta Nad ei olnud
maetud kalmistule, Nad olid maetud oma taluhoovi.
Ja täpselt nende nii-öelda kirikuraamatus on teada nende
laste ristimise kohta, on teada selle pere kohta.
Aga seda surma kohta matmise kohta pole mitte midagi teada.
Ilmselt ongi siis katkulaine tulnud ja hiljem 1712
mainitakse selles külas hoopis ainult ühte talu
ja see on täitsa täitsa teise nimega, et ainuke perekond,
kes üle elas selle ja ilmselt ongi siis hiljemalt talu
nii-öelda kõik inimesed surid ära maha jäetuks,
võib-olla need hooned hävinesid siis uustalu on ehitatud
juba ülejäänud hoonetega nihkes ja siis ühishaud on
tänapäevase talu jääb osad hoone alla. Nii et need planeering on selle taluhoovis ilmselt need
aastasadadega piisavalt palju muutunud. Kui palju võis olla selliseid juhtumeid,
et maetigi oma taluaeda inimene, katkuhaige,
inimene? No ilmselt neid oli kindlasti rohkem kui see üks,
et ma küll usuks, et neid on ilmselt palju,
teame seda lainet, kui palju külad tühjaks jäid,
siis kui seal külast kõik inimesed ära surid,
siis ka puhtpraktiliselt, et neid surnud ilmselt ei veetud kuhugi,
kaugemale ei viidud kuhugi külakalmistule
või maa kirikaadite ilmselt selliseid on veel palju. Mõnikord ei jaksatudki enam, võib-olla. Jah, ja, ja kui palju neid hukkunuid on palju,
siis siis jaksatud tõesti. Aga kas nemad on need ka kuskil teie töölaual
või nemad on ikkagi maetud. Nemad on tagasi maetud ja nemad on tagasi. Kui need lõpetame selle Tallinna katku kalmistuga 1710.
aasta katku kalmistuga, mis plaanid teil on
ja mis lootus, et teil on neid luusid uurides? See katk, sa näed elu lõpp, aga tõesti, meil on võimalik
saada nii palju rohkem teada nende elust,
et kindlasti on plaanis toitumist uurida vaadata,
mis põhitoiduks on olnud ja kindlasti ka jätkata vana DNA uuringuid,
et kindlaks teha, kust need inimesed pärit on.
Et ka seal vana DNA uuring ka mitme luustiku puhul vihjas,
et nad on Rootsist, Rootsi aladel Lõuna-Rootsist,
et mis andis ka kindlust, et seal on maetud Rootsi sõdureid
või siis ka nende perekonnaliikmeid, et,
et ka see on võimalik. Kas seal ühishaudades oli mõnikord ka näha,
et perekond on koos maetud või näiteks ema
ja lapsed? Nende ühishaudade puhul me ei ole testinud vana DNAga,
et kas me näeme, et kas seal sugulasi ma toon seal näiteks
me üritasime seda Otepää piiri tänava katku kalmistu puhul
teha 14.-st sajandist.
Ja selgus, et ikka ei ole, et enamik, kes on ikkagist maetud,
lihtsalt ongi ühte haudu sattunud, need,
kes sel hetkel surid ja nad on siis pandud ühte hauda.
Et ilmselt Guineda mitmes perekonnas suri mitu inimest
ja ühel ajal läks matmiseks, siis nad läksid ikkagist ühte
hauda ja ilmselt on ka see selle 1007 10 katku kalmistuga,
et need inimesed, kes sinna hauda sattunud,
seal on lihtsalt üks vankrikoorem võiks üks sats,
mis lihtsalt koos juhuslikult on, on maetud. Aga kas seal on pealematmist kadunud ette,
et on maetud kas kirstu või mitte ja siis on muld peale
pandud ja siis on uuesti maetud. Ülemõõtmisi ei ole, et sellist asja ei ole me ühegi katku
kalmistu puhul näinud, et lihtsalt ongi üks katastroofiline sündmus.
Ja rohkem pole seda kasutatud. Kuidas need järgmised matjad teadsid, kuhu eelmised on maetud? Noh, ilmselt kuna 1007 10 aasta katku kalmistu me teame,
et see katk jõudis Tallinnasse suve lõpus
ja teame, et see võib olla laastas linna kõige rohkem kuskil
detsembrini siis ilmselt nad on selles vahemikus
ja sõjani mõnede kuude kaupa, siis ilmselt need,
need olid näha, kuhu kohta keeglile maetud.
Võib-olla huvitav seik selle katku kalmistuga on see,
et kui me olime lõpetanud kaevamised ja,
ja tihtipeale nende surnute juures säilinud esemeid
ja tekstiilikatkeid, siis me võtsime selle matuse osaliselt
üles nagu ühe blokina. Me kutsume monoliitideks, see tekstiil ja nende esemed
puhastatakse välja siis laboris.
Ja sattus ühe sellise monoliidina kaasa hoopis üksteise
maailmasõja saksa sõdur.
Et selles mõttes on tõesti seda katku kalmistut ühe korra
üle maetud, et sinna on sattunud tehes, et teise
maailmasõjasündmustega üks Saksa sõdur.
See on täitsa huvitav seik. See võib olla kriminaalne lugu, see võib olla kriminaalne
lugu küll, jah. Tallinna linna 1710. Igal aastal laastanud katkust, mis tappis üle poole
linnaelanikest ja suurema osa Rootsi sõduritest
ja ilmselt Avas, nii piltlikult väljendudes tee linna Vene
sõduritele rääkis 790 esimeses loos luu-uurija Martin Malve,
kes uuris katku kalmistut aastatel 2018 ja 2020 kuni 22.
Mina olen Piret Kriivan varamust soovitan Tartu Ülikooli
arheoloogi Ain Mäesalu saata Teid juba alates Eesti loo
esimesest hooajast. Neid on kogunenud ligi 20 aastaga kokku 67 tükki.
Ja need on olnud paljudele noortele kuulajatele
inspiratsiooniallikaks nagu Ain Mäesalu loengud ülikoolis
ja mis on innustanud noori arheolooge õpetaja tööd edasi viima.
Ja ka Heiki valgu ja Kalle krooni saated
ja Janet Laidla saate kroonik Christian Kelhist leiate varamust.
Kuulamist on pakkuda palju häid kuulamisi.
