Eelmisel aastal avas päästeamet taotlusvooru
korteriühistutele keldrite varjumiskindluse parandamiseks.
Raha oli võimalik taotleda nii generaatorite
ja autonoomsete akupankade soetamiseks kui kaua keldrite
sissepääsude korrastamiseks.
Üle Eesti laekus kokku 56 avaldust, neist toetust sai 27 projekti,
sealhulgas sai toetust ka Tartus.
Ravila tänaval asuv kortermaja. Saadud 67000 eurot on juba ka investeeritud,
räägib korter.
Korteriühistu juhatuse esimees Marek Troyanovski. Kõik seinad, krohvitud, värvitud tuletikki,
uksed vahetatud, kus on üldkasutatavad ruumid
ja kõik nagu abiruumid et siis jäävad wild
ja avariivalgustus siis maja taga tuleb Liidli iraater,
kuhu tuleb see 80 liitrit paak. Trojanovski sõnul mahuvad ühistu keldritesse vajadusel ära
kõik majaelanikud, keda kokku umbes 200 inimest.
Eestis elab üle 60 protsendi inimestest kortermajades
ja seega on varjumise võimekuse loomine neis majades väga oluline,
ütleb päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Reek. Need ruumid köha korda, et samamoodi neid saab kasutada
edasi ka näiteks keldriboksi täna lihtsalt on,
peab olema see teadmine võimalused, et kui näiteks 72 tunni
jooksul siis need ruumid ette valmistada.
Varjumiseks näeme siin sündmustes, mis toimub nii Ukrainas
kui ka Iisraelis, et paraku kipub kortermajade olema sihtmärgid,
mida siis soovitakse mõjutada relvastatud. Tulevikus võivad keldrite korrastamised näiteks varjumiskoha
loomiseks muutuda kohustuslikuks, lisab kreek. Siseministeerium on algatanud hädaolukorra seadusemuudatuse,
milles ka ühena on välja toodud see, et majades tuleb
lahendada ära varjumine ehk tegelikult siis selle üks osa on
mingisugused ruumid vaariumiseks kohandada,
et see kohustus võib tekkida küll jah. Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul pole aga kõikidel
kortermajadel lihtne varjumise kohti luua,
jätkab liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen. Osades majades ei olegi olemas sellist keldrit,
näiteks üheksakorruselistes majades on olemas ainult tehnoruum,
mille kõrgus on meeter 20 ja seda ei ole võimalik süvendada.
Need majad, kus kohas tagumine uks on kinni pandud kunagi,
et tagada paremat esimese korruse soojuspidavust.
Ja hinnangul rajatud, et need evakuatsiooniaknad aga
tihtipeale korpolentsemad ja eakamad inimesed ei pääse
nendest akendest välja. Mattiisen lisab, et kui kasutada keldreid varjumiskohtadena,
tuleks keldritesse rajada ka tualetid.
Samuti pole esitatud kindlat nimekirja nõuetest,
millele seesugused kohandatud keldrid varjumisruumina
vastama peaksid.
