2022. aastal esitati töötukassale pea 50000 töövõime
hindamise taotlust, sama palju tehti ekspertiise
ja töövõime hindamise otsuseid.
Eelmisel aastal oli seesuguseid otsuseid ligi 49000.
Töötukassa juhatuse liige Sirli Sõmerkulli räägib,
et taotluste ja otsuste arv on viimastel aastatel püsinud
samal tasemel.
Kui enne töö võimere vormi kasvas töövõime kaotusega
inimeste osakaal ühiskonnas, siis praeguseks on vähenenud
töövõimega inimeste arv stabiliseerunud,
lisab Sõmer-Kull. Ealistel inimestel, kellel on tervisest tulenevad takistused
ja mis on sellise pikaajalised, et saavad taotleda töövõime
hindamist siis need on seal hinnanguliselt 11 protsenti
tööealisest elanikkonnast ehk siis 16 kuni vanaduspensioniga
selgeks reformi mõte tuua inimesed tagasi tööturule. Esitatud taotluste põhjal määrati eelmisel aastal 46-le koma
kuuele protsendile osaline töövõime ja circa 25-le
protsendile puuduv töövõime.
Töövõime vähenemist ei esinenud ligi 25-l protsendil taotlejatest.
Sarnane trend on iseloomulik viimasele kolmele neljale aastale. Reformi algusaastatel on need osakaalud olnud nagu teised,
et on näiteks töövõimelisem pisut vähem olnud.
Aga nüüd on nii, metoodika toimib ja terviseandmed on paremad,
mille pealt, et otsusi tehakse. Osalise või puuduva töövõimega on mõningatel elualadel
siiski võimalik töötada ka täiskoormusega,
ütleb Sõmer-Kull. Aga muidugi, see on õige, et osalise töövõimega inimesed
tegelikult laias laastus otsivad ka selliseid osaajaga
töötamise võimalusi.
Et nad võivad kiiremini väsida või vajada siis aega tervise
taastamiseks ja hoidmiseks. Andmetes torkab silma ka niinimetatud Lõuna-Eesti fenomen
näiteks Võrumaal, kus tehti eelmisel aastal kokku veidi üle
2200 töövõime hindamise otsuse määrati osaline töövõime
rohkem kui 1000-le ja puuduv töövõime 700-le inimesele.
Põhjustena võib nimetada demograafiat ja tööturu olukorda piirkonnas. Seal on vanem elanikkond, et üldised töövõime hindamise tule
taotlevad ja inimeste tervis, kroonilised haigused löövad
rohkem välja 40 pluss vanuses.
Vaatame üldised siis ka täna registreeritud töötuse määr maakondades,
näiteks Valgamaal on see 10,2 protsenti kõrval isegi
Viljandimaal on 6,1, et kuna seal Kagu-Eesti piirkonnas on
selline hajaasustus ja vähem selliseid tööalaseid valikuid,
siis inimesed lihtsalt kui taotlevad ja neile on see
töövõimetoetus oluline sissetulek, kui võib-olla nendes
Eesti piirkondades, kus inimesed saavad kõrgemat palka,
töövõimalused on suuremad, ütlesin, et mõnikord jätavadki
selle töövõime hindamise taotamata.
