Tere hommikust. Käes on aprill, naljakuu ja aeg on jõulupuud jaani lõkkes  ära toimetada. Meie aga naljakuul maahommikus nalja ei tee. Kõik, mis te näete, on sulatõsi. Me oleme Eestimaa peal jälle tiiru teinud  ning täname kõiki neid inimesi, kes meid oma kodudesse on  lubanud ja kelle tegemisi saame nüüd ka teile näidata. Head vaatamist. Kevad ilmutab end igalt poolt, mistõttu otsustasin abikätt  pakkuda lööra aiandis, kus käib viimaste kevadiste  lõikelillede külvamine. Täna, meil on plaanis külvata siniaid ja me külvame neid  seekord sellistesse ruudulistesse restidesse. Me peame kõigepealt täitma mulla a, need restid. Ja. Ja miks me nad niimoodi laiali paneme, see sellepärast,  et me pikeerime neid siis hiljem veel suurtesse pottidesse  ringi ja see käib nüüd niimoodi. Igaks juhuks panen selle kasti alla, see on  nii nõrk. See rest. Et raputan siia ühtlaselt mulla sisse, see on külvimuld. Ja. See peaks sinale sobima küll. Mis lill see sinna on siis? Sinni on tegelikult Eestis üks väga vana lill juba  kasvatatud peenardel vanaema aegadel ja see on eesti keeles pruudisõlg. Ja ühel päeval sain ka teada, et on Mehhiko rahvuslill. Aga kuidas nende sordivalikuga on? Rohkem? Kas te ise otsustate, mis te tahate nagu Cinnaga,  et, et võiks nüüd pakkuda või? Meie otsustame küll, aga eks see on rohkem nagu tuulest võetud,  et, et me noh, ega siin ennustada nii täpselt ei,  ei ole võimalik, mis sellel aastal turul läheb,  aga mingid muutused küll alati on. Sa võid tulla siia kõrvale. Ilusti siin. Portselan ka välja toodud. Me teeme siia väiksed augukesed keskele,  täpselt keskele, vot sellised augukesed ja ma keerutan sellepärast,  et sisi ja turvast siia külge nii palju kinni,  niimoodi vahest tuleb tukk välja, sinna auku me paneme  pärast seemned. Miks see lill mulle meeldib? On see, et tal on nii palju värvi, erinevaid toone  ja mida florist otsib, otsib ju oma kimpudesse neid,  küll on neid pastellseid ja erksaid, et on  ja rohekaid toone ja sinna pakub neid kõiki. Et ta on nagu tänuväärne lill. Nii ma jõuan kohe sulle järgi, sul läheb palju ludinama. No ma teen natukene lihtsalt kiiremini, nii. Ja siis me kasutame neid. Ja igasse sellesse auku, siis nagu see otsa rida läheb kõik  ja siis läheb üle ühe. Kõige olema on see, et ma ei tea, millisesse auku ma,  mida panin, kas ma juba sa näed sees, kui sa vaatad,  siin, mul need augud päris otse ei lähe,  need lähevad niimoodi sinka. Tead, ega ei ole ka väga hull, võib-olla siin. Ja ükski taim ei tule välja või tuleb mitu ühest,  nii, sealt tuleb ikka 78 neid ja. Kas need kõik seemned lähevad siis käiku,  et tuleb mitu restitäit? Ei, kõik ei lähe käiku, me paneme jälle sügavkülma tagasi  ja kasutame neid järgmisel aastal uuesti. Tellida tuleb tavaliselt suured pakid ja seda on alati rohkem,  kui meie väikekasvatajad vajame. Ja siis me säilitame neid mitmeks aastaks,  et sinna me külvame praegu juba sellepärast,  et me tahame, et emadepäevaks tuleksid esimesed pisikesed  õied aga päris müügi, nagu ta annab päris saagi küljevartest  siis päris saagi. Ta annab sinna mai lõppu sinna lasteaedade  ja sinna koolide lõpetamisele ja sinna me alati ennast ajame  oma õitega õitsema, et see on see aasta müügi tipp. Enne tuleb sügis kätte, kui ma need seemned siin pandud seal. No harjutamine teeb meistriks ja vahesti saab mõnda kätte võtta,  teine, igaüks ei taha tänavate lihtsalt mulda minna. Nii viimane No näed väga hea ettevaatlikult selle. Pane sa ennem sinna resti sisse, sest seda on tugevam. Siis siit niimoodi raputan mulda peale aga ülejäägne mulla  sellega on pärast hea ära tõmmata, et ma nagu noh,  liigne. Just. Koolis õpetatakse võib-olla asju teisiti tegema. Me oleme ise õppinud. Aastatega ise õppinud ja meil on ainult see kogemuslik. Agronoomia siin. Kaua sa taimedega oled toimetanud? 80. Mingi kaheksandast 88-st üheksandast aastast,  ma arvan, me tulime elukaaslasega siia maakoju siis. Vanaema juurde neid kasvatama. Ja palju sellest, siis on? Üle 30 aasta selgelt üle 30 aasta. Et ma ei ole õppinud ja ka varem lapsepõlves väga nagu  sellise aiandusega kokku puutunud Aga siis niimoodi jupjupilt siin õpib. Mis nendest sinjatest nüüd üles saab? Et sinnad lähevad praegu kile paneme peale  ja et siin säiliks niiskus, siis me ei pea neid  nii palju kastma sinna sinna. Ja me panemegi koos selle kastiga. Nad siia seisma, need jäävad siis ootele. Nad jäävad ootele. Kuidas teil see aasta siin välja näeb, et aasta läbi ju  taimi ei kasvata? Ei kasvata. Nüüd me oleme, kuna elektri on nii kalliks läinud,  me oleme alustanud hooaega tunduvalt hiljem. Me tahame õitsema saada suuremalt osalt lõikuse nagu. Emadepäevaks varem alustasime naistepäevaks õitsema,  siis aga see eeldas juba oktoobri lõpus lõvilõua külvamist  ja ja kõik see soojendamine ja valgustamine oli  nii sügav süda talvel, et praegu me hoiame  selle koha pealt kokku ja alustame jaanuari alguses külvamisega,  kas siis on rohkem puhkepäevi ka aastas? Jah, mõni kuu tuleb rohkem. Jaanuaris külvame siis külvi seal kaks nädalat,  siis me pikeerime. Paneme nad siia ettekasvatuslavade peale,  siis tuleb nende eest hoolitseda, et nad vett saaksid õigel  ajal ja ja siis neid tuleb näpistada lõvilõuga näiteks ja,  ja siis see kõik võtab aega, kuskil. Jaanuar veebruar, märtsi algus, veebruari lõpp,  märtsi algus, istutame majja suurde majja nad laiali,  siis päris päris oma kasvu kohta. Ja siis me ei valgusta ka enam. Kuni ja märtsi esimese nädalani hoiame lambid peal,  millal see lillede lõikamine hakkab siis nii-öelda lõikamine  hakkab aprilli kolmandal nädalal umbes. Siis hakkab õisi tulema ja siis läheb müügiks lahti. Ja siis hakkab see lõikus niimoodi, et lõvilõug näiteks  annab lõikuse ära. 40 päeva pärast annab järgmise lõikuse külgharudest  ja nii see käibki. Ja see kogu aasta siis näeb välja niimoodi,  et kõige viimane on meil Krüsantee, mis lõpetab õitsemise  novembris ja siis ongi jälle selles korras aasta läbi. Aiandi hing ja süda on 90 aastane Malle,  kes vaatamata väärikale eale iga päev lilledega toimetab. Teiste töötajate sõnul on naabruses elav Malle hommikul  esimesena kohal ning jääb veel õhtul taimedega üksi toimetama. Mis meeldib lilledega tegelemise juures? Ma ei tea, üldiselt kõik huvitav on pikeeri. Külvata valida. Mida panna, mida mitte? Kui kaua te olete siin tegutsenud? Me tulime võib-olla 80. aastal juba siia tagasi. Aga siis? Noored hakkasid siin vene aja lõpus vist ühte kui teist  tegema ja, ja siis Eesti ajal hakati siin tegutsema. Kas te varem kasvatasite ka lilli ja mul juba vanemad juba kasvatasid,  nii vähe avada ja linnas me olime siis? Ja linnas olid ka väikesed kasvuhoone ja  siis nii see siit läks edasi. Mis lilli te linnas kasvatasite? Neli ja, ja isegi roose seal olid väikesed. Vaatan panen. Natukene neid. Enne me olime tite majas, kus me siis nüüd oleme? Nüüd me oleme täiskasvanute majas. Siin need lilled on istutatud lava peale laiali. Nad kasvavad kivivilla matis, siin igalühel on kõrs sees,  saab sealt toitu vees lahustuva väetisega  ja siin nad kasvavad suureks ja lähevad õitsema. Mis siin praegu tegema peab? Selline lugu, et me iga paari päeva tagant peame neid aitama  võrkude tagant välja, et nad ei jääks, ei takerduks lehega  siia võrgu äärde. Ja siis nad lähevad kõveraks, aga keegi ei taha kõveraid lilli. Kõik tahavad standardi järgi sirgeid lilli. Kui ta läheb kõveraks, siis lõvilõuk tõstab oma otsa alati  päikese poole, nii et alt ta võib minna,  kui kõveraks ots on tal alati üleval. Kas selline lõikelillede kasvatamine tasub Eestis ära? Nii, ja naa. Me oleme seda nii pikalt teinud ja meil on olemas ikkagi  mingi turg, kuhu me oleme neid müünud, meil on kliendid,  nad ootavad seda. Ja me oleme üles ehitanud kogu selle kasvuhoonete süsteemi  siin et praegu nagu päris kinni panna ei tahaks. Et me jääme veel ellu, me üritamegi leida sellepärast  erinevaid lilleliike, et mitte enam ühe lillega  nii suurelt turul olla, vaid oleks erinevaid pakkumisi,  et just selliseid lilli, mida ka Hollandis siia ei tule,  näiteks nagu tobruudisõlg oli ja. Ja meil oli varem ka lilleäärnes, aga nüüd teeme sellega  paar aastat vahet, et, Aga kui palju üldse on ruumi eksperimenteerida uute  taimedega et kõik on ju kulu, kui noh, mõni võib-olla ei  lähe turul enam pärast peale. Ja seda võib juhtuda, meil ei ole veel juhtunud,  et nüüd see lill, mis me kasvatusest müüki tuleb,  üldse peale ei lähe, ikka leidub keegi florist,  kes leiab selle kelle mõte hakkab jooksma,  et kus seda kasutada. Aga nii võib muidugi juhtuda, jah, aga no kokku hoidma. Me oleme rohkem küll hakanud, et nüüd oleme vähendanud kasvupinda. Mõned kasvuhooned on rajalt maas, praegu ei lähegi käiku  sellel aastal. Ja katsume niimoodi niimoodi hakkama saada,  eks näis, kuidas turg meid vastu võtab. Helsingi turg meid ikkagi ka väga hästi toidab. Eesti pooleks pooleks tegelikult. Et ma arvan, no Soomes on see, et üks poeg,  üks pood võtab rohkem korraga sisse kui,  kui ta kui ta Tallinnas vast võtab, aga. Ega me kõike ka ära ei müü, Soomest tuleme ikka tagasi  ka teinekord. Aga soomlastele meeldivad samad lilled, mis eestlastele või. Tead, väike erinevus on ja ja väike erinevus on. Kuna Soome ümber varem on olnud palju väikseid aiandeid,  mis on kasvatanud maalähedasi lilli, siis nüüd on kõik  kinnisvara arenduse peale ümber tehtud ja väikseid aiandeid  enam ei olegi Helsingi ümbruses ja nad nimetavad  siis meie lilli nagu lähialu lillede lähedalt tulnud  reklaamivad seda peaaegu nagu kodumaist. Kuulsite solin hakkas, nii kastmise hakkas ta hakkab rida  realt tulema. Varsti ta tuleb siit ka. Ehk automaatselt iga, kui tihti siis umbes kaks korda päevas  praegu tilgub. Siis väetise vedelik peale. Vahest ma räägin ka nendega, mina ei tea,  nad kuulavad küll, mis sa räägid meile siis sama ütlen,  kui mõni on kõveraks kasvanud ei oska sirgelt minna või? Ikka niimoodi nagu koera ja kassiga, sa ju räägid  ka kodus, et noh, lilledega nagu samamoodi koer  ja kass ju ka ei vasta. Aga lilled kuulavad sõna ka või? Ma ei tea, ma usun, et ma usun, et nad kuulavad. Et see on see, kuidas sa nendesse suhtud,  siis nemad suhtuvad sinusse vastu, et annavad endast parima. Pajo Talu rahva jaoks algab kevad siis, kui päevased  soojakraadid vahtral mahla liikuma panevad. Pärast seda, kui ajaloolaseks õppinud Ave leidis enda  ja laste jaoks mõnusa elukoha tulid ka mõtted,  millega siin talus tegelda. Kas see on nüüd siis selle talu nii-öelda esimene kevadine  saak ja tegelikult küll sellega hakkabki kevad,  noh, see see esimene asi, millega kevad pihta See, mida loodus inimesele esimese asjana kevadel kingib,  nii ma võtan selle. Panna ta nüüd, et siit nüüd hakati lahkuma. Kusti ära aja ümbernõud. Aga siin loomad ei ole käinud, nõud on ilusasti püsti püsinud,  ei nõuda. Väga hea siis lähme edasi, kus sul järgmine on seal? Aga see on küll huvitav, et teil on niisugune vahtramets  siin ega neid vahtrametsi ju väga palju ei ole,  vahtraid on pigem ikkagi istutatud vanasti talude juurde,  vot huvitav jah, et, et siin on jah, selline ikkagi  laialehine puu, noh nüüd hakkab alt kuusk tulema,  aga, aga noh, ilmselt pinnas on sobiv ja kuidas see  siis loodusõpetuses oli, salumets on selle asja nimi  ja me just õppisime Salumets laanemets seal see, kus on ikka palju neid,  nii kellele ma nüüd selle võtan, sellega see on kohe täiesti täis. Kas nad jooksevad kuidagi natuke ebaühtlaselt,  mõnest puust tuleb ja kusjuures ongi nii,  et eks see sõltub ka, kuidas päike on ja kui palju nad  päikse käes on ja et tavaliselt Noh, ta tuleb, jookseb sõltuvalt ilmast ütleme kolm kuni  viis liitrit on niisugune päevane norm, et  ja noh, mõni päev tuleb üldse vähe. Aga nüüd vist hakkab juba läbi saama ja ta hakkab varsti,  et kui ikka ilmad juba päris soojaks lähevad,  noh, vahtrale meeldib ikkagi selline selline miinus  ja pluss süsteem. Et, et kui ta nüüd ikka ööpäevaringselt ikka päris soojaks läheb,  siis ta ikka lõpetab juba ise jooksmise ära,  siis tuleb niisugune puu maitse tal juurde. Jah. Ja, ja see mahl enam ei ole nii läbipaistev,  vaid ta läheb nagu silkused, väiksed valged tükikesed  tulevad sisse. Mina olen kuulnud, et öeldakse, mida kõrgemalt mahla võtad,  seda magusam on, kas seal on mingi tõepõhi all? Aga meie oleme teinud täpselt selle järgi,  kuidas meil need potsikud nagu mahuvad sinna alla Kui palju sellest pinnasest sõltub? Jällegi ma olen kuulnud Kui on selline madalam ja soisem maapind  siis see mahl ei ole nii magus am. Aga kui puu on kõrgemal kuivema pinna peal  siis on mahl ka magusam. Tal võib kindlasti sõltuda, aga noh, kuna meil on siin see  pinnas kogu aeg niisugune ühtlane. Et ega niimoodi ei oskagi kommenteerida Noh, ma ei ole seda võrdluspunkti võib-olla,  et, Nii see on, auk on tehtud. Ja nüüd saame näha, juba hakkab sealt toru otsast natukene  tulema ka. Juba tilgad tulevad. Kas sa pärast paned siis selle augu kinni  või jätad lahti, siis on jällegi need erinevad seisukohad. Ühed ütlevad, et tuleb puupunn panna, teised ütlevad,  ei tohi, jäta lahti. No meie ei ole pannud, sest noh, elu on näidanud,  et alati, kui me noh, uue hooajal hakkame tegema,  siis kenasti on see auk nagu kinni kasvanud ei ole mingit  probleemi olnud kunagi, et. Et noh, mina, mina olen ka selle poolt, et pigem see,  et ta värskelt noh, niisuguse õhu käes, ühesõnaga ta paraneb,  see haav paremini ära kui see, et sinna mingi punn peale panna,  aga eks need praktikad on täpselt erinevad. No mitmes puu see nüüd siis sai. See on siis 13 ja. Nõnda tehtud niimoodi vaikselt vaikselt tilgub. No see siin on veel üsna tühi, selle jätame vahele pärast see,  las las saab täis ja lass jookseb noh, õigemini vaher nagu tilgub,  et kask jookseb, et vahtra kohta, pigem on see tilkumine  isegi õigem, aga millal see kasemahla aeg  siis hakkab? Kuid ööpäevaringselt mperatuur läheb plussi,  et isegi ma vaatan, juba varsti on see aeg käes,  et prooviks juba esimese augu teha, et kuidas tuleb. Nii aga võtame kaske, on sul rohkem kui vahtraid tegelikult  on siin metsas praegu vahtraid, selliseid suuri vahtraid on rohkem,  et aga, aga kas kaske kaske ka on? Nii? Mart võta siis enda kätte. Ema. Ja siis selles suhtes lähme kivi kivi, rakendame  selle tänase saagi siis ära, jah. Ja näed, vist saamegi enne vihma veel tuppa täpselt hakkab tulema. Kui kaua see vahtramahl sul värskena säilib? No kui minu kogemus on, et kui teda niimoodi jahedas hoida,  siis tegelikult kaks nädalat, et noh, loomulikult kui see  esimene mahl võtta, mis on hästi värske,  siis tema säilib kindlasti paremini kui see viimane mahl  mis juba nagu soojema ilmaga tuleb. Aga kus sa siis hoiad lihtsalt õues või sul on külm  ka kraad olema praktiline, minu jaoks on praktiline hoida õues,  et mis see kraad on, pluss miinus nii nagu parasjagu ilma on. Vot oota, ma panen siia juurde ja mul on see harjumus,  et jätaks selle jäätamise serva ka, eks ole,  ja kui tahad panna külma, siis ei saa ju päris täis panna,  tuleb jäätamise nagu ka. Aga kui palju sina hoiad? Minul on niimoodi, et ma olen nagu hästi praktiline,  et et, et see, mis üle jääb, et noh, esialgu eks ju,  teeme need mõned augud ja vaatame, kuidas mahla minema hakkab,  nii palju teeme siis auke juurde ja, ja see,  mis üle jääb, lihtsalt, et ma ei noh, spetsiaalselt ei  külmuta noh, nii-öelda, et suuri koguseid,  aga just see, mis üle jääb, noh, mõned mõned mõnikümmend  liitrit ikka või natuke rohkem. Aga kas ta ei lähe siis seal kahe nädalaga ikkagi  ka juba natukene hapumaks, mõni ütleb, et ma hoian nädal  aega külmkapis ja siis juba on selline, et ma nagu väga ei taha. Tead, aga see ilmselt sõltubki sellest, et,  et noh, millal see mahl on mõetud, kui värske ta on,  ütleme, kui ta on metsast ära toodud. Ja siis, et noh ka, millal ta jah, selles suhtes,  et noh, kui ta juba hakkab ikkagi Vaher lõpetama,  siis kindlasti see mahl ka läheb rutem hapuks. Aga mida siis inimesed rohkem tahavad vahtramahla  või kasemahla? Tegelikult vahtra mahl, see ilmselt see vaata et on see  natuke magusam, ta on natuke magusam ja et ta on esimene  ja võib-olla ka see, et kuna meil tõesti siin on neid  vahtraid ja, ja, ja et noh, vahtramahla,  võib-olla igal pool nii palju ei ole, et see kasemahl on  nagu tavalisem Et et, et selles suhtes vahtramahla läheb nagu paremini  või noh, inimesed ostavad rohkem. No siin majas on selline võimalus, et saab tellida endale  ise oma lemmiktee, nüüd tuli välja, et sinu lemmiktee on  ka minu lemmiktee. See on nii tore ja mis me siia siis paneme,  siin on sul nii pärnaõied, mets, maasikad,  kas sidrun meliss ja siis ebakütonia, vaata  mis annab sellele teele sellise mõnusa hapu maitse. Ja ma kujutan ette, et suvel On see maja nagu selline lõhnav  heina ja on, on ja see on nii mõnus, see,  see võiks olla nii, et terve talv oleks tervis majas tänu sellele,  et kogu aeg on selline hea taime. Ma iga aasta võtan jälle mõne taime juurde,  mis mulle tuttavaks saab ja noh, niimoodi ta jälle vaikselt laieneb,  et peaasi on see, et saaks nagu niimoodi rõõmuga teha,  et ei, kaoks see tegemise rõõm ära. Aga see ongi sul talus ikkagi nagu selline põhiline selline tegevusala. See on ikka selline kevad, see niisugune hooajaline jah,  et kevadel ainult saab seda võtta, aga noh,  see on jah, et, et siin suvel tuleb ju korjata ja,  ja kuivatada ja talvel ja või noh, kuna talvel inimesed  tellivad siis talveks jääb see siis nii-öelda see  põhitaimeteede tegemine tegemise aeg, aga  kes sul siis selle ilusa koti on? No see on minu jah, selle keskmise pärija pärija tehtud,  et märk poisi tehtud jah, et noh see on selline asi,  et nende loomingulisus on ju piiritu, nii et neid  pakendikujundus võib siin ikka väga ja väga erinevaid  muidugi ja ja väga palju neid puruks teha ei maksa,  eks ole. Mina, minul ise ma teen ju ka niimoodi,  et ma natuke enne seda siis tee tegemist,  teen puruks, sest noh, vaata münt ja kõik,  nad säilitavad selle hea lõhna just siis,  kui nad on sellised terved, et et kui sa juba alguses väga  ära peenestad, siis hakkab see lõhn niimoodi ära kaduma. Kui nüüd see limonaadimaks tuleb, siis tegelikult oleks ju  päris hea hakata hoopiski vahtra või kasemahla jooma  ja tervisele ka kasulik. Loomulikult. Aga kas sa võid alati need mahlad inimestele kätte  või postipakiga või no kui keegi Tallinnast  või ütleme kaugemalt mujalt Eestist tahab  siis saada on ka pakiga, et noh, lihtsalt tuleb korralikult  ära pakkida mullikilesse. Et ta püsiks aga, aga noh, üldiselt ikka kõige parem on  vaata kohale viia nii-öelda see värske maht kohale viia,  aga ei, üldiselt ikka tellitakse niimoodi,  et kohe joomiseks, et sellised väiksemad kogused ja,  ja teinekord on läinud. On ka tellitud niimoodi 100 liitrit näiteks,  et, et siis on pandud sügavkülma noh, et suvel suvel joomiseks,  aga mitu korda nädalas sa siis niimoodi tiiru peal oled? No praegu on niimoodi, et Tartus ma käin korra nädalas  ja ütleme korra nädalas käin ka siinsamas Jõgeva kandis et ütleme,  kaks korda nädalas ja siis ülejäänud aja ongi  siis kas siis paneb postipakki, saadab inimestele koos pak,  pakk pakiga mahlad ära. No tere siis talu poolt tänava hommikune värske vahtramaa. Suur tänu terviseks ja kõike head, aitäh teile ka. Nägemist. Seekord avastame koos Hendrikuga restaureerimise maailma,  kus õpime nii mõndagi vanade esemete hingeelust  ja anname unustatud mööblile uue hingamise. Kile peale. Maha maha ja. Siis ma panen mingisugused pehmendused alla siia. Ja vajalikud selle jaoks, et siis, et me rohkem seda pinda  ei kahjustataks. Aga ma saan aru, et täna me teeme ainult ühe väikse jupi  iseenesest tegelikult on siin tööd ju mitu päeva. Arvatavasti kindlasti üks päev läheb selle  selle lihtsalt puhastamise peale, sellepärast et liiga palju  nühkida siis vigastada, seda aaderdust võid  selle maha nühkida, et ongi, seda tuleb samamoodi  selle ettevaatlikult teha, et peentöö sõnaga peen töö. Et see on okas, puidust tehtud kirst. Arvatavasti siuke 19 sajandil. Ja kui välja see on ühe klienditöö. Et see on teada, et see on Läänemaa Läänemaa mõisas pärit  ja siis nüüd oleks vaja seda natuke puhastada,  värskendada nüüd siin jalg on vaja kaks tükki uut teha  ja põnev, mis me siis esimesena teeme, teeme kaltsu  selle lausega kokku. Kas ma võtan ühe või siin on mingi hea mitu kihti võtta? Mina olen võtnud ükshaaval ja siis hakkab sellega nühkima samuti,  et mitte suurt pinda üle vaid nagu vähehaaval natukene läheb. Ja ja siis jälgida seda kaltsu, et kui ta hakkab  või noh, kui ta läheb mustaks samuti kohe viskame ära  ja siis võtame jälle järgmise, kui ta hakkab punakaks minema  näiteks juba siis siis on näha, et see alumine niimoodi värv  ehk siis saaderdus hakkab lahustuma ja siis siit me rohkem  edasi ei tee. Ja seda masinaga just ei ole, on ju hea teha,  sest masin on liiga võib liiga intensiivne. Siin ongi, et liigne agarus on ka ogarus praegu need juba  kaltsaka mustaks minema. Et siis lähme natuke jälle siit edasi. Esimene selline suurem mustus on maha saadud  ja see kuivama, las ta natukene kuivab ja homme,  homme homme võtan jälle. Rahulikumalt, et saan nüüd üle vaadata ja edasi tegutseda. Sa saad ka proovida kätt külge panna, et saad aimu,  mis, mis endast kujutab. Hetkel me teeme veebaasil värviga aga et kauem kauem seda  teha saaks, siis kasutatakse näiteks õlibaasil värvi. Paned sellise õhukese kihi siia, seda värvi peale võib  selline natukene kiiremini teha, isegi muidu see just ongi see. Nii ja nüüd ma annan sulle sellise huvitava viguri. Kamm aaderdus kamm, panen seda siia, jah,  ja siis võtad ühtlase survega, hoiad otsa pealt  ja siis tuled ja keerad niimoodi võid ka tagasi pöörata  ja vaata mis otsast lõpuni otsast lõpuni. Sest liht lihtlabast aaderdust on palju-palju lihtsam teha,  et vana vanasti sellist asja tehti, tehti kas õlleaaderdus  näiteks või kalja aaderdusade ja. Pole kuulnud, see õlu või kali oli siis nii-öelda see  sideaine või liimaine aga hetkel veel sellega me veel ei lõpeta. Nüüd seda, kui nad on liiga kontrastne, et see puidusüü ei  ole kunagi nii niivõrd terav, et hästi õrnalt võta need,  siin on üks vana niisugune pintsel ja pintselda hästi õrnalt üle. Sa ja et sa ühtlustamiseda ja siis on veel selline pintsel  ja sellega sa nüüd ühest otsast hakkab tulema  ja patsutad lihtsalt. Sest pintsli Nüüd me teame vähemalt, kuidas see kirstu pealmine kiht  valmis täpselt, ja ilmselt, mida sa seal parandused  ka veel siis ise ka juurde. Jah, arvatavasti küll, mina seda sellist aaderdus järgi ei  hakka tegema, vaid lihtsalt need häirivad sellised suuremad kahjustused,  ma peidan ära ja ühtlustan seda. Aga, aga niimoodi enda loomingut ma siia peale enam ei hakka. Ei hakka tegema. Pärast vaaderdamise kiiret õpituba võtsime Arnold  juhendamisel ette ühe Ottomanni stiilis diivani,  mis nõuab ka rohkelt tööd. Vajub siis ta ilusti. Ta ei lähe kuhugi minema, on ühtlane ja seotakse nii-öelda,  kui ühtepidi eest taha sidumine siis on nii-öelda üks nöör,  mis on lühem, mis kulgeb siit alt. Läheb siia üles, läheb siia alla alla alla,  lõpeb selline nagu see ära künga, sellepärast et noh  kus koormus on suurem esiotsas, siin on rohkem neid nööre  keskemalt on noh nagu stabiilsem juba ikkagi hoiab,  siis ei ole nii-öelda neid nööri nii tihkelt. Sits, võtad niiviisi kõrvalt, selle vedru järgi on hästi näha,  sul. See oli nüüd see, alumine oli see lühem ja,  ja. Siis. Jaa, see on nagu niisugune timmimiseks on nagu poolsõlmeks  kutsutakse niiviisi nii, ja siis ta tuleb pealt. Aga selleks, et ta õigesti tuleks siis tuleb see vedru  vajutada õigesse kohta. Nüüd paneme siit. Sellest läbi ja fikseerime enne käega vahe. Nii. Nii on hästi ja umbes ja nii siis ma pean,  tegi nii. Nii, ja siis ma toon sõlme läbi ja. Vaata, kas. See on minu jaoks on see ikka täitsa. Näpu motoorika ja loogika kõik ühel ajal. No näed, minu arust see ikkagi diivani restauraatorit ei saa. Hendrik, võibolla sinu, sinu sinu pärusmaa tahab gi proovida. Siuke tükk tööd ja nii alati kogu aeg või  ja sellepärast tänapäeval on lihtsalt võtame,  ostame poralane. Paneme porolooni. Ma olen praegu hinge Tundub, et minu tomatiseemnete külvamine on õnnestunud  sellepärast et minu ees on väikesed tomatitaimed  ja nüüd on vaja hakata pikeerima. Pikeerimine on selline töö, mille tagajärjel saab meie  aknalaudadel ruum täielikult otsa sest taimed tuleb nüüd  ümber istutada väikestesse pottidesse pikeerimiseks. Õige aeg on siis, kui taimedel on hakanud. On arenenud välja kaks idulehte ja tekkimas  ka juba esimesed päris lehed. Siin kausis on nüüd näha, et taimedel on idulehed tekkinud,  kuid päris lehti veel ei paista ja nende pikeerimiseks on  natukene vara. Siin on aga pärislehed juba olemas, täitsa äratuntavad  tomatilehed ja seetõttu võib neid taimi julgesti pikeerima hakata. Võib-olla on nendel taimedel siin juba isegi natukene liiga kitsas,  nii et seetõttu ei tasuks enam oodata ja alustada kiiresti  taimede ümber, mis selle jaoks ma täidan poti köögivilja mullaga. Köögivilja mullas on nüüd juba sees ka väetised. Kui külvimullas väetiseid ei olnud, siis nüüd pikeerimiseks  on väetised siiski vajalikud, et taim saaks hakata kiiresti kasvama. Siin külvikastis me näeme, et taimed on nii tihedalt  ja need taimed, mis jäävad teiste varju,  kohe, ongi juba madalamad ja ei saa nii edukalt kasvada. Proovime nad siit nüüd välja päästa, selleks ma kasutan  pikeerpulka ehk siis praegu küll Hiina toidupulka,  mis asendab seda päris pikeerpulka väga edukalt. Võtan taimele lehtedest kinni, sest kui ma tõmban teda siit taimevarrest,  siis ma võin selle varre ära muljuda ja taim ei lähe  siis edukalt kasvama. Nii aitan selle taime siit välja ja näen,  et taimel on tekkinud juba väga ilus juurestik. Aga nüüd ma siiski näpistan seda juurestiku natukene tagasi  lihtsalt selle jaoks, et see taim saaks hakata endale  tihedamat juurestiku veel tegema ja lõpuks oleks tal  siis mõnus oma kasvukohal kasvada. Siia potti täpselt keskele teen ma nüüd pikeerpulgaga augu  ja sellise augu ma peaksin tegema siis lõpuni välja,  et t et taimel oleks ruumi siin olla ja aitan ta siia poti sisse. Taim peaks minema mulda siis kuni idulehtedeni tundub,  et pean seda auku veel natuke suuremaks tegema. Nüüd panen selle pikeerpulga kuskil 45 kraadise nurga all  turba sisse ja lükkan selle turba taimele lähemale,  nii et ta saaks siia konkreetselt fikseeritud. Võin ka natukene koputada, et seda turvast tihendada  ja saan ka siia seda turvast veel juurde panna. Nüüd kastan. Sest kastmisvesi surub selle turba veel paremini,  siis taime juurte ümber. Ja samuti toob kastmine välja siis need kohad,  kuhu oleks vaja veel turvast juurde panna. Nii nüüd kirjutan kindlasti juurde ka etiketi,  sellepärast et kui kasvamas on mitmeid erinevaid sorte,  siis lõpuks lähevad need meil aknalaual kõik segamini. Kui on aga igal potil oma nimesilt juures,  siis võime kindlad olla, et teame täpselt,  kus mingi taim kasvab. Siin on taimed idulehtede faasis ja nemad on võib-olla veel  natukene liiga pisikesed pikeerimiseks. Me peaksime ootama, kuni ilmub nähtavale esimene päris leht. Siin on näha ka seda, et üks seemneke on jäänud idulehtede  külge ja sellepärast ei tasuks väga muretseda. Lõpuks saavad need idulehed ise sealt lahti. Aga see viitab võibolla sellele, et seeme ei ole külvatud  piisavalt sügavale, sest just mullast ennast välja pressides  tulevad need seemnekestad siis sealt lahti  ja kui seda juhtunud ei ole, siis tuleb välja,  et seeme sai liiga pinna peale külvatud. Mõnikord muidugi külvid üldse ebaõnnestuvad  ja põhjust öelda on natuke keeruline, sest ükskord on  substraadis viga, teinekord hoopis kehva seemne kvaliteet  ja siis tuleb lihtsalt alustada külvamisega otsast peale  pole midagi teha. Nüüd aga paneme poti sisse kasvama, siis järgmise tomatitaime,  jällegi paneme selle köögivilja mulla siia. Poti sisse, surume servad tihedalt kinni. Võime natuke koputada. Poti keskele, siis teeme augu. Võib muidugi juhtuda, et kodus aknalaual taimi kasvatades on  valgust taimedel liiga vähe ja siis kipuvad need seemikud  välja venima. Siis neid siia potti pannes juhtubki ka see,  et tegelikult nad idulehtedeni päris mulla sisse ei jõua. Aga see ei ole ka väga hull, sest tomatid on tegelikult  päris võimsad taimed ja saavad seal kasvamisega edukalt hakkama. Mõned lilletaimed on aga sellised, mis peale külvamist  ja tärgates on väga-väga pisikesed ja neid tuleb  siis pikeerida ja omakorda veel potistada mitu korda,  enne kui me saame nad päriselt välja istutada  ka siia potti. Ma panen nüüd etiketi ikka selle jaoks, et ma hiljem teaksin täpselt,  milline taim või milline sort mulle siin kasvab. Ja nüüd asetan ma need potid aknalauale ootama seda hetke,  mil ma saan nad istutada kas kasvuhoonesse  või siis avamaale avamaale istutades pean muidugi jälgima,  et öökülmade oht oleks juba möödas. Pikad lood on teile ette näidatud ja tänases nipinurgas  võtame ette ilusad lilled, tulbid juba Eestimaistest,  kasvuhoonetes, tulpe tuleb ja kaugel seegi aeg on,  kui peenardel ta oma õiteilu näitab. Kuid baasis kipuvad tulbid siiski väga kiiresti laiali vajuma. Õielehed lahti ja nagu ei püsi kaua. Aga televaataja Tiina andis meile hea nipi,  kuidas säilitada tule kauem kõigepealt, kui nad on veest  mõnda aega väljas olnud, siis tuleks nagu igal lillel need  alumised otsad jälle ära lõigata, et hakkab uuesti vett saama. Siis võtate tulbikese ja need alumised lehed võiks  ka ära koorida. Ning edasi. Leidke üks nööpnõel ja tehke siia üles talle väike auk. Ning pange lilleke vaasi ja niimoodi tehke kõikide oma  tulpidega alumine leht ära. Auk siia ülesse. Ja lilled vaasi ja kui te sedasi kõikide lilledega teete,  siis uskuge mind, Tiina kinnitab, et need tulbid seisavad  vaasis oluliselt kauem. Teie nippe me ootame maahommikuerr.ee, sellisele meiliaadressile. Võite ka video juurde panna, kuidas te ise neid nippe teete  ja kohtume nädala pärast. Kõike head.
