Vaadeldi kolme suurt skeemi, pensionikindlustus, töötus ja ravikindlustus. Milline on hetkeolukord ja mis saab edasi? Töötuskindlustuses on meil põhimõtteliselt kõige parem olukord, ütles Praxise analüütik Ain Aaviksoo. Väljamaksed ehk kohustused ja see, kes sinna panustavad, liiguvad samas tempos, ehk kui on rohkem inimesi, kes töötavad, siis tekib ka potentsiaalselt rohkem inimesi, kes võiksid sealt ühel hetkel vajada mingit tuge, kuni neil töö otsa saab. Ja nii-öelda tänane skeem on. Suutlik pensionikindlustussüsteem on täna miinuses, samas ei ähvarda seda kui tervikut mingid suured ohud kinnitamades värk. Seesamasugune defitsiit, nagu me näeme praegu, kus me riigieelarvest maksame juurde esimesse sambasse, see jääb kehtima ka pikemas perspektiivis, jah, need kulutused riigieelarve jaoks isegi vähenevad, natukene, midagi hullu ei ole, kust riskid tulevad kõige suuremad riskid, muidugi riskiks on see, et me elame kauem ja lihtsalt kulutused pensionidele lihtsalt kasvavad ja need võimalused, kuidas siis neid kulutusi katta, on siis mitmesugused, kas lihtsalt inimesed ikkagi töötavad kauem? Noh, kas me tõstame maksumäära kastme rahastamisena muudest maksudest, nii et eks need on need valikukohad, aga ühtegi head lahendust ja ütleme, üks paradoks Eestis on see, et vaatamata meie oodatav elu ja pikenemisele, mis meil praegu on, me näeme, töövõimetuspensionäride arv jätkuvalt kasvab, selle töövõimetusega peaks tegelema rohkem kompleksamalt, praegu killustunud erinevate asutuste vahel tegelikult tihti asi ei ole mittetehnikate taga, vaid pigem poliitiliste valikute taga. Mida saaksid pensionisüsteemis ära teha automaatsed kohandumis mehhanismid, need seovad pensioni suuruse või pensioniea, rahvastiku või majanduslike muutustega. Lauri Leppiku arvates võiks Eesti neid lähemalt kaaluda. Kui mõtleme selle diskussiooni üle, mis ootamatult kerkis kaks-kolm nädalat tagasi, kus emotsionaalselt väideti, et Eesti pensionisüsteem kas siis kohe lähitulevikus või paarikümne aasta perspektiivis kukub kokku siis selliste automaatsete kahandamise mehhanismide olemasolu tegelikult tagab selle, et sellist kollaps, et ei saa toimuda, sest on nagu tagatud see, et tõepoolest, kui rahvastiku olukord muutub, kui inimesed elavad kauem kui meil tööealiste osakaal rahvastikus väheneb, ehk siis nagu paratamatult need süsteemid peavad kohanduma. Kolmas skeem ravikindlustus Aina Aaviksoo tervishoiuga on nii, et juhul kui veel Et meie tänane teenuste tase on hea ja meie hinnad, millest kõige suurema osa moodustavad palgad, ei, ei kasva kiiremini kui kui tavaline inflatsioon, siis tõenäoliselt siiski surve sellele, et ka tervishoius raha ja nii-öelda tänase taseme säilitamiseks ei piisa ja kindlasti ei piisa selleks oluliseks taseme tõstmiseks. Mõeldes aastakümnete taha, tuleb täna kohe alustada diskussioon. Uuringu tulemusi kuulas ka kunagine sotsiaalminister Eiki Nestor. Kolm teadlast selgelt näitasid ära, mis on süsteemi plussid ja miinused, toimuvad teatud muudatused. Jutt on see, kuidas neid asju rahastatud ja selle üle on ka erinevaid variante, kuidas seda mõistlikumaks teha on erinevaid variante, kokku ei kuku jumala pärast mitte midagi.
