Läinud reedel, kui värske majandusprognoosiga varustatud
koalitsioonipartnerid taas järgmise aasta eelarvet arutasid,
vaadati otsa keerulisele ülesandele.
Kui valitsus ei pakku tulevaks aastaks välja uusi,
seni veel saladuses hoitud maksutõuse tuleb leida poole
miljardi kuni miljardi euro jagu kärpekohti.
Eesti 200 juht Margus Tsahkna ütleb, et abi võiks olla
nii-öelda kaotus kärpest. See peab olema poliitiline otsus, antakse mingid selge protsent,
öeldakse nii-öelda üle välja ja see on siis ministri
ja ministeeriumi otsus, kust võtta sisse kärpega tuleb,
muidu seda lihtsalt ei tule. Peaminister Kaja Kallas märgib, et taolise kärpeülesandega
tuleks leida ligi 900 miljonit eurot ehk umbes seitse
protsenti kõigist valdkondadest meenutab,
et taoline neljaprotsendiline kärbe tehti 2021. aastal. Miks me praegu ei ole seda veel teinud, on just see põhjus,
et kui te mäletate 2020 esimest aastat, siis sealt tulid
sellised asjad, mis rahva pahameelt põhjustasid
ja siis justkui sai nagu inimeste vastuseisu kokku ei ole,
üldiselt. Nii märgib ka sotside juht Lauri Läänemets,
et kõikjalt ühtlaselt kärpidankeeruline Sest ma ei kujuta ette, et sotsiaaldemokraadid on nõus
pensionite kärpimisega või tervishoiust kulude vähendamisega olukorras,
kus me oleme juba 150 miljonit eurot sealt puudu. Teine võimalus on valida välja mõned valdkonnad,
kust kokku hoida, kuid siis tuleb nendest kohtadest rohkem
koomale tõmmata.
Kaja Kallas. Võttes ühest valdkonnast rohkem, saad küll selle valdkonna pahameelega,
teised justkui toetavad või siis tehes nagu kõigile
ühtlaselt saades nagu kõigilt ühtlaselt sellise surve
ja kriitika, et ega neid lihtsaid valikuid paraku jala. Detailides on oluline näiteks küsimus, mis saab riigikaitsekuludest.
Riigieelarvestrateegia järgi peaks tuleva aasta
riigikaitsekulud olema 3,1 protsenti PS ehk enam kui 1,3
miljardit eurot.
Kuna värske majandusprognoosi järgi nihkub majandustõusu
algus edasi mõõduka protsendiarvutust, nii et järgmisel
aastal oleks kaitsekuludeks 60 miljonit eurot plaanitust
vähem raha. Nüüd peavad poliitikud otsustama, kas hoida kinni protsendi
kokkuleppest või kaitsevaldkonnas loodetud summast.
Margus Tsahkna. Ma arvan, et me vaatamegi siis seal augustis selle viimase
prognoosi pealt langetama poliitilisi otsuseid,
noh kaitsest, me ei tohi võtta raha ära tegelikult. Eraldi arutelu käib ka riigi sihtasutuste üle,
mida on üle 60 kuin, millest suurem osa on kultuurivaldkonnas.
Kaja Kallase sõnul on arutatud sedagi, et kultuurivaldkonna
sihtasutused kärpeülesandest välja jätta. Sel põhjusel, et kultuuris need kulud ei ole muidugi nii suured,
aga kogumis sellest see pahameel on võib-olla suurem.
