2022. aastal otsustas toonane Keskerakonna
ja Reformierakonna valitsus lõpetada pika vaidluse
keskkonna- ja muinsuskaitsevaldkondade vahel.
Valitsus teatas, et kuna linnamäe paisu säilitamiseks on
ülekaalukas avalik huvi, tuleb alles jätta ka paisjärv.
Selle tarbeks tuleks paisu omanikule anda uus keskkonnaluba
ning kuna paisutamine rikub piirkonna lõheliste elu,
tuleks tarvitada tuura erandit ja lõheliste elujärge kusagil
mujal oluliselt parandada. Keskkonnaameti looduskaitseosakonna juhataja Kaili Viilma meenutab,
et ka valitsuse toonase korralduse järgi pidi lõplik otsus
sündima keskkonnaametis. Keskkonnaamet pani kõik keskkonnaargumendid
ja muinsuskaitse argumendid korraga lauale
ja jõudis järeldusele, et tegelikult seda luba ikkagi anda
ei ole võimalik.
Natura erandil on kolm tingimust.
Lisaks sellele ülekaalukale avalikule huvile peavad puuduma
ka alternatiivid sellele taotletavatele tegevusele
ehk siis antud juhul energia tootmisele ja teiseks peaks
olema siis võimalik Natura aladele ehk loodusele tekitatava
kahju piisaval määral hüvitada. Aga vot neid hüvitusalasid Eestis meil pakkuda ei ole piisavalt. Eesti mereinstituudi prognoosi järgi võiks Jägala jõest
täiendavalt mere poole laskuda üle 12000 noore lõhelise aastas. Tervelt 20 protsenti terve Soome lahe lõheliste elupaikadest. Tegelikult selle paisu taga, see on meie jaoks ise kõige
suurem argument tegelikult. Viilma kinnitusel vaadati hoolega üle kõik Eesti lõhejõed
ja taolise kahju kompenseerimiseks mujal võimalusi ei ole.
Ainus alternatiiv võib olla Narva jõe paisu lammutamine. Aga me kõik teame, kui realistlik see on. Keskkonnaameti eelnõu võib otsuseks saada mõne kuu pärast.
Kui seepärast võimalike vaidlustamisega päriselt jõustub,
peab paisu omanik Osaühing vooluvabrik paisjärve alla laskma.
Kaili Viilma kinnitusel ei tähendaks see ajaloolise paisu
lammast tamist ehk vee saab ka paisu alt läbi
või mööda juhtida.
Siiski paistab, et vaidlused jätkuvad veel mõnda aega.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reisisild viitab
valitsuse paari aasta tagusele otsusele ja märgib,
et keskkonnaamet peaks paisu allalaskmise alternatiive edasi otsima. Ministeerium pelgab, et ilma paisjärve ja elektri tootmiseks
Ta ei säiliga.
Ajalooline pais. Meil on väga palju näiteid nendest paisudes,
mis on oma kasutusest välja langenud ja nad hakkavad lagunema,
sest omanikel ei ole ju sellisel juhul enam motivatsiooni korrastada. Kaili Kallase sõnul on välja pakutud sedagi,
et paisu juurde tuleks muuseum või loodushariduskeskus.
See aitaks ehk paisu ülalpidamiseks ja korrastamiseks ka
pisut raha teenida.
Reisisild. Jätkuvalt on ülioluline, et meile jääks ka sellest
kunagisest väga rohkearvuliselt tööstuspärandist ka toimivad
näited meie tulevastele põlvedele, et meil ei ole vaja
ainult muuseumi, vaid me tahaksime näha ka neid reaalselt
toimivaid objekte.
