Lainetus on väga oluline ilmastikuparameeter  ning nutika lainemõõtja lainepoisiga on seda võimalik väga  mugavalt mõõta kuid mitte ainult sellistes lihtsates oludes  nagu siin jahisadamas vaid ka Antarktika polaarmeres. Tähelepanu tegemist on teadusega. Kuigi ilmaennustus on muutunud aasta-aastalt järjest täpsemaks,  on siiski veel palju olulisi andmeid, mille kogumine on seni  olnud väga keerukas. Ent Eesti teadlased mõtlesid välja vahva erkkollase viguri,  mis aitab lisaks sünoptikutele nii kohalikke merekarusid kui  sadamaehitajaid kaugel põhjas. Mida see siis reaalselt tähendab, mis tähendab seda,  et me otsime vastuseid küsimustele kuidas lainetus levib jää sees,  kuidas ta seal sumbub ning omakorda, kuidas? Lainetus mõjutab jäävälja läbi selle, et ta näiteks murrab  suuremaid jäätükke väiksemateks jäätükkideks. Et mõõteseadmed, mis mõõdaksid jäälainetuse vastastikmõju,  need peavad olema tugevad. Need peavad olema väga täpsed. Ning kuna need protsessid toimuvad Väga erinevates nii-öelda ruumimastaapides  või me räägime kilomeetrite st või sadadest kilomeetritest,  siis tähendab, et mõõteseadmeid peab olema korraga palju. Et neid protsesse mõõta. Ja vot selleks, et nüüd jäälainetuse vastastikmõju probleemi lahendada,  siis Tallinna tehnikaülikooli ja Visparke roo koostöös. Me oleme arendanud seadme, mille nimi on lainepoiss. Ta on täpne, mõõdab täpselt lainetust. Ta on tugev, peab jääsees vastu ning selleks,  et neid saaks palju olla jääsees. Ta on ka suhteliselt odav. Kuidas selline erksavärviline kõrvitsa suurune pall suudab  täita lünga kogu maailmateaduses? Veepinnaga kaasa üles-alla näiteks ja muidugi  ka külgliikumised, mis tähendab seda, et ta mõõdab veebina kiirendusi. Ja kui ta külgliikumise mõõdab, siis ta mõõdab  ka pöörlemist ning omakorda lainetel on suund,  võib tulla sellest suunast võib tulla ka selles suunas. Selleks on tal ka siin sees magnetomeetrit,  nii nagu kilpkonnad, eks ju, magnetvälja ga navigeerivad. Ja vot nende kolme kiirendusandurite pöörlemisandurite  ja magnetomeetritega poisees on nutikad algoritmid,  mis arvutavad siis välja laine kõrguse laineperioodi  ehk lainepikkuse ning ka laine suuna. Uudse poi töökindluse kontrollimiseks ehitati isegi lainesimulaator,  mille abil saab kuiva jalaga aparaadi töökindlust testida. See sinine on siin akupakk, tal on ka peal GPS,  et me teame kogu aeg, kus see seade on. Tal on siin peal ohutuli, mis töötab pimedas,  et seadet oleks näha, et keegi sinna sisse ei sõidaks. Ja loomulikult on siin ka side, sidevahendid on siin. Mobiilside moodem on satelliitmoodne, et me saaksime  seadmega ühendust, et ta saaks oma mõõtetulemusi edastada. Ja siis on meil siin veebileht, kus saab  siis need andmed reaalajas näha? Et siin me näemegi, et hetkel on meil siis neli seadet on  vees praegu on hetkel mul näha siin Soome lahes asuv seade,  mis asub umbes 10 kilomeetrit naissaarest põhja pool. Et siin oli laine kõrgus on 1,1 meetrit ja kõrgemad lained  on 1,76 meetrit. Kõige kõrgem laine, mis me mõõtnud oleme,  on, on keset indi ookeani, mõõtsime laine kõrguses 20,8 meetrit. See oli siis maksimaalne laine kõrgus, aga oluline laine  kõrgus oli sel hetkel umbes 11. Kui palju peaks selliseid nutikaid lainepoisse  maailmameredesse lahti päästma, et neist võimalikult palju  kasu oleks? Kui me võtame kogu maailma mered ja ookeanid,  siis loomulikult on see kogus, mis need seadmed võiks olla,  et saada väga hea pilt ette toimuvast meredel  ja ookeanitel suurusjärk tuhandetes kindlasti. Aga no vaatame, millal me selle selleni jõuame. Ja otse loomulikult ei jää teadlased kunagi saavutatuga rahule. Lainepoissi arendame edasi, lisades talle  ka temperatuurisensori. Ning loomulikult ta võib olla küll väike. Kuid osaleb suures maailmateaduses
