Sel nädalal Ebaveres pidulikult avatud biometaani jaamas
valmistatakse lisaks kütusele ka põlluväetist igestaati
bioFors gruppe ehitas biometaani jaama Ebaverre,
sest see on sellise jaama jaoks sobiv koht,
räägib bioForss Grupi juhatuse esimees Henry Uljas. Siin on väga soodne põllumajanduslik tootmine,
et ümberringi on mitmed suuremad farmid ja siin on seda toorainet,
millest biometaani toota ja maaressurss,
ja siin tehnopargis oli ka selline projekt eelnevalt arenduses,
et selles mõttes väga sobilik asukoht siis biometaani rajamiseks.
Lisaks sellele on konkureerivad biometaanjaamad piisavalt kaugele,
et mitte konkurentide sama tooraine pärast. Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla avaldas rahulolu,
et loomasõnnikut aina rohkem väärindatakse.
Valla jaoks on oluline seegi, et tehas annab tööd 10-le
kohalikule inimesele. Asume põllumajanduspiirkonnas ja tõesti täna võib öelda,
et tehas on, kus tehakse sitast saia.
Ehk siit sõidavad siis autod loomasõnnikust tulnud gaasidega
ja iga töökoht maakonnas oluline, et üks öö kohta endab
hakkama saadud pered, need siin, need miljonid tulevad
kindlasti valla eelarve kasuks. Ebavere jaama aastane võimsus on 36000 megavatt-tundi võrdluseks,
et eelmisel aastal toodeti Eestis biometaani kokku peaaegu
211000 megavatt-tundi Tallinna gaasibussidele kütust tarnima Beufors.
Grupi jaoks on Ebavere Aravete jaama kõrval teine
tootmisüksus kolmasena ehitamisel Valgamaale Laatres räägib
Bio Forss Grupi juhatuse esimees Henry Uljas. Meie enda enda arengupotentsiaal on ikkagi mitu korda kasvada,
et jõuda sinna kuskil kolme-neljasaja 1000 megavatt-tunnini aastas.
Et konkurendid ka kindlasti teevad mõned jaamad,
nii et ma arvan, et Eesti ja Eesti selline majanduslik
potentsiaal võiks olla üks teravaid tund biometaani
ja see võiks olla küllaltki lihtsasti saavutatav kuskil
nelja-viie aasta jooksul. Ligemale 10 miljoni euro suuruse investeeringu tasuvusajaks
on arvestatud 10 aastat.
Ebaverest raadiouudistele Rene Kundla.
