Me räägime tihti sellest, et inimene on üks jõhker liik,  kes kasutab alatult ära teisi liike kogu loodust. Vale see just pole, aga veidike üheülbaline küll,  sest teisi liike ei kasuta ära üksnes inimene,  vaid kõik looma ja taimeliigid. Neid liike aga, kes kasutavad seejuures ära meid inimesi  nimetatakse inimkaaslejateks ehk kreeka keeli sünantropop. Mitte misantroopide, mitte filantroopideks,  vaid sünantroopi. Kui me tavaliselt looduses olles tavatseme õhata,  et küll on kena, siis oma kodus sünatroopi nähes me vaevalt  et hõiskame, et oi kui kena toa kärbes, milline armas  jahuussikene või koiliblikake, kui priskerussakas. Ometigi on just nüüd südatalvel, kui väljas paugu pakane,  andun oma loodussõbral suurepärane võimalus toast väljumata  jälgida mõnda põnevat sünatroopi. Tontmustadel öödel liiguvad ringi mustad loomad,  kelle päris kodu on Indias. Need loomad saabusid Eestisse 13. sajandil võõrsiltulnud kaubaga. Need loomad elavad pööningutel ja neid nimetatakse kahjuriteks,  kuna nad hävitavad inimese vara ja eluasemeid. Tegemist on kodurotiga. Kodurott on keskmiselt paarikümne sentimeetri pikkune  ning iseloomulikuks tunnuseks on pikk saba,  mis võib lausa 25 sentimeetrit pikk olla. Üks olulisi eristamistunnuseid rändrotist ongi see,  et kodurotisaba on kehast pikem ja kehaehitus,  hapram ja keha ise väiksem kui rändrotil. Loomad on enamasti musta värvi, kuid osad loomad võivad olla  ka hallid. Kaaluvad kodurotid paarsada grammi. Koduroti hea põlis Eestis kestis seitsmeteistkümnenda sajandini,  kui saabus tema suurem ja tugevam suguvend rändrott,  kes on algselt pärit Hiinast. Kiiresti hõivas rändrott koduroti levila  ja surus koduroti väikestest killustunud asurkondadesse. Praegu levib kodurott põhiliselt lõuna ja Kagu-Eestis. Mina jälgin roti kolooniat vanas laudas,  kus nende sugu on elanud vähemalt rohkem kui 100 aastat. Kuna rott on väga hea ronija. Siis nendel vanadel saviseintel on näha roti närimise jäljed. Rotid elavad kolooniates, kus on eri vanuses  ja erinevast soost loomi. Selline koloniaalne eluviis on väga põnev. Olles läbi kaamera jälginud paljusid liiki,  ei ole ma ühegi liigi puhul kohanud sellist ühtsust,  nagu ta on rottidel. Kui rotikoloonia tuleb sööma, siis vanad  ja noored söövad kõik kõrvuti rahu. Minu rottidel on pesad tehtud vana laetala peale,  kus võib näha noori loomi mõnusasti üksteise vastu surutuna põõramas. Samuti on laevalt hea ülevaade laudas toimuvast. Ehk siis, kui loomadele vilja antakse, on rotid mõne hetkega platsis. Emane rott toob aastas ilmale olenevalt  keskkonnatingimustest kolm kuni seitse pesakonda poegi. Ühes pesakonnas võib olla kuni 12 poega,  kes on paari kuu vanuselt võimelised juba ise sigima. Kodurott on enamasti taimtoiduline loom,  seega võime kohata teda viljanõude juures  ja loomalaudas loomasöödast matti võtmas. Vili viljaks, aga loom. Kelle hambad peavad kogu aeg kasvama, kes kogu aeg närib midagi,  võib sellega väga palju kahju teha. Kindlasti olete te kõik kuulnud jutte, kuidas rotid  põgenevad uppuvalt laevalt juba enne selle uppumist  ehk siis tunnevad nad õnnetusi ette. Osa inimesi ütlevad, et rottidel on väga hea intuitsioon  kuid samas on neil loomadel ka väga teravad meeled,  mis võimaldavad ette näha sündmusi, millest meil aimugi ei ole. Näiteks kuulevad rotid ultrahelisid, mida inimese kõrv ei erista. Roti vaenlastes on põhiliselt väiksemad kärplased. Näiteks on igiammustest aegadest autode juures elanud tuhkrud,  kes teevad rotisool elu kibedaks. Kui minul auto tuhkur ilmus, polnud rotte tükk aega näha. Ehk siis loomad põgenesid röövli just kogu kolooniaga. Samuti murravad ka Kassid rotte aga väga kiirelt mööda seinu jooksvaid loomi ei  ole kassil kerge tabada. Minu kass igatahes rotte. Rottide taibukusest ja vastupidavusest erinevatele  keskkonnatingimustele räägitakse legende. On arvatud, et mis katastroofi siin maal  ka ei juhtuks, siis roti sugu jääb ikka alles  või on vähemalt viimaste seas, kes alles jääb? Olles jälginud kolm kuud rotikolooniat ja mõeldes Nende loomade tarkusele keerulistele, kolooniasisestele,  suhetele ja lausa hirmutavale intuitsioonile on mul tekkinud  selle liigi ees aukartus. Kodurot ehk rattus, rattus jõudis Eestisse 13. sajandil kuid  tänaseks on teda alles jäänud üsna vähe,  kuna 18. sajandil jõudis siia ka rändrott  ehk rattus norvegicus, kes on tegemas kodurotile ära umbes  samamoodi nagu mink Euroopa naaritsale. Ehk peaksime ka koduroti looduskaitse alla võtma? Ühtpidi justkui peaksimegi, aga teistpidi? No mismoodi ma teen Laurale selgeks, et meie kodu pole  üksnes meie kodu, vaid ka roti vääris elupaik? Seda enam, et kodurott ei ole oma nimele vaatamata miski koduloom. Ka kodukass ehk Felix domesticus pole mingi koduloom,  vaid on oma loomuselt pigem inimkonna sünatroop. Mitte meie ei ole teda kodustanud, vaid tema on meie juurde  elama tulnud ja mitte meie ei kasuta kassi ära,  vaid kass kasutab ära meid. Koeraga on hoopis teine lugu. Koer kuulab sõna, koer liputab, saba, siitsib,  ohkab sügavalt, paneb meile peapõlvedele,  toob ajalehte, peseb nõusid, avab käpakuksi  ja mis kõik veel. Mõni koer karjatavad lausa lambaid. Eestis on olemas täiesti oma jahikoera tõug,  Eesti hagias, aga karja ja lambakoeri pole. Sireli talus teevad karjusetööd šoti lambakoerad,  tobi ja juula. Tobi ja Juula on border kollid. Nad on karjusteks justkui loodud. Borderkolli teeb eriliseks õpihimu. Ta on võimeline omandama kuni 250 erinevat käsklust. Töötatud. Šotimaal Šoti ja Inglismaa piirialadel, mis olid tükk aega  niisugused suhteliselt Noh, Inglismaa mõistes metsikud alad, kus  siis loomade karjatamine nagu oli inimesele käis üle jõu oli  tülikas siis seal nagu niisugune leiti niisugune tõug,  mis sobib selle töö jaoks ja tegi seda tööd. Ja temal see omadus mingit loomakarja kokku korjata  ja ühte, nagu öeldakse, mütsi koguda. On on pärandatav ja, ja, ja kui sellele siis lisa lisada  juurde nagu selline väljaõpe, siis saab tagajärjeks üsna  selline soodus tulemus. Sireli talu peremees Tiit kinnitab aabitsatõde,  et kutsika valimine on ühe õige lambakoera kasvatamise alus. Tuleb leida aktiivne kutsikas, kas emane  või isane. Eriti hea, kui saab võtta mõlemad. Borderkollide koolitamine algab nelja kuni viie kuuselt. Selgeks peavad saama elementaarsed käsklused. Näiteks siia lama ja anna käppa. Tõsisem lambaga seotud karjaga seotud töö algab niisugune  aasta ja aasta kaks kuud. Et poolteist aastat peab jälgima, et lammastega koer kokku  ei puutu varem, kui ta on juba nagu välja kujunenud koer,  selles mõttes ta võib hakata neid lambaid kartma. Tallede kuted on eriti varvad teda lööma  või põrutama tema pihta, nii et selles, kui ta saab  niisugused piletid, kogemused, siis ta ei tee teile enam  vajalikku tööd. Sireli talu lambad on parasjagu talvistes paaritusgruppides. Iga jäärahaaremisse kuulub 30 utte. Et usina isaslooma jõud ei raugeks, tuleb teda kord päevas  lisasöötmisega kosutada. Täna on menüüs kartulikoored ja teravili. Paistab, et täidetud küna meelitab ligi rohkem uudistajaid  kui vaja. See meie selle grupi jäär ja üks utedest Ja nüüd ei tule midagi muud kui teised, nagu öeldakse,  peaksid eemale hoidma. Nelja-aastast tobi assisteerib igal sammul tema tütar Juula,  pooleteise aastane koeratüdruk lihvib peremehe käsklusi  kuulates ja oma isa kopeerides karjakoera oskusi. Voonakesi hammustada ei tohi. Lambaid ajades peab jääma vahemaa ideaalis umbes viis meetrit. Korderkollid hoiavad üleliigset suud söödaküna juurest eemal. Ebaõiglane ei ole. Et ta on selles mõttes ebaõiglane, võib-olla kui niimoodi  niisugune istuda laua taga ja mõelda õigluse üle,  aga kui rehkendada seda, et jäär peab hakkama saama 30 uute  paaritamisega see on energeetiliselt talle üsna raske ülesanne,  kõik jäärad ei saagi sellega hakkama. Kuidas tegelikult nende karja või lambakoertega lugu on,  et mis pärast neile lambad alluvad? Neil on niisugune võime, et nad teatud distantsi pealt  hakkavad lamba, seda karja põrnitsema. Ja siis lambad muutuvad tähelepanelikuks  selle põrnitseja suhtes ja alluvad hiljem tema nagu liikumisel. Muidugi peab selle juures olema ikkagi keegi,  kes koera juhi Privilegeeritud seisusega jääral on isu täis. Nüüd saavad karjavalvuritelt lähenemisloa  ka tema kaasad. Mõne suupärase pala ehk ikka leiab. Lammaste põhi söödaks on hein, mida kulub päevas vähemalt  kaks kilogrammi ühe sõralise kohta. Kui tavaline see üldse on, et talvisel ajal lambad väljas  niimoodi pakase käes on? Et see on võimalik, kui on meie Nagu loomad hästi toidetud ja ja, ja maastik Seda ka võimaldab, et neid võib väljas pidada talvel,  küll aga peab siis jälgima, et, et see poegimiseaeg jääb  sooja aega. Ustavamatest karjastest kui juula ja Tobi annab tõesti ühel  peremehel unistada, sellepärast et niikaua,  kuni meie oleme siin heina ette tõstnud pole nad karva. Lamavad koerad lambaid ei häiri, nii umbes meetri kaugusel  heina pugivad uted ei mängi vist liigselt  ka Tobi a juula närvidele. Sireli talu koerte ja lammaste suhted põhinevad  vastastikusel lugupidamisel. Töötavad siis, kui kui seda ütleme, lambakarjus soovib ja,  ja käsib neil teha midagi ja kui koerad on rahulikud  ja ja ei, ei karjata neid. Siis on nendel nagu. Veel kindlam oma palukest süüa, aga kui praegu näiteks  mingisugune käsklus anda koertele, siis lambad oleksid  läinud nagu tina vilet. Piisab ainult sellest silmsidemest. Tekib jah. Tõesti aitame tubli laval. Jätame jäärad ja ute tomi asju ajama. Pisut eemal ootab talitamist sireli talu lammaste järelkasv. Tiidu ja terve Eesti tõulambakasvatuse au  ja uhkus on jäärikud ehk poole aastased jäärad. Paneme need. Küna nagu püsti ja siis kallame vilja sisse  ja samal ajal tulevad need jäävad sinna nagu et  ja koertega me hoiame nad eemale, enne, kui me vilja kallame,  eks ole. Nüüd ma panen seda vilja, et. Nüüd nad on niisugused puntis kuues abi siia,  siia. Siia. Tule. Mine, mine. See on käsklus, mida on üsna raske saavutada,  sest loomal refleks või niimoodi tema sissekujunenud  instinktid Pärit päritavad instinktid nõuavad talt,  et ta jookseks sellest karjast ümber ja jääks meie jätaks  karja meie ja koera vahele. Aga just see, et, et karjuse ja, ja karja vahel on koer,  seda on suhteliselt raske saavutada. Mine mine. Mine seda on siis võimalik kasutada selleks,  et lambaid lambaid kusagile suunata. Kui kuulen Tiidult, et tobi võiks niisama lihtsalt  ka meie võttemeeskonna kokku ajada ja koduteele juhatada  hakkab mul kiire. Loodan veel enne neljajalgsete seltskonnast lahkumist  lambakarjuse ametit. Proovida, kui teie silm seletab, siis seal daamal on noored  ja ärahakatised. Meie soov on, saada nad tobiabiga siia. Tobi parem, parem, parem. Kui minul oleks tobisugune koer abiks, siis võiksin ennast  ka peaaegu professionaalse karjusena tunda. Mina tegin vahepeal seda, mida ei oska teha koerad  ega ükski teine liik. Peale inimese tegin tule üles. Nüüd vahi tulle nagu miljonid ja miljonid enne mind teadmata,  mis asi see tuli, õieti on? Teadmata, mis see on, teame me ometigi väga hästi,  et tuli annab valgust ja sooja. Viimasel ajal teeme lisaks ka seda, et põlemisel tekib CO  kaks ehk süsihappegaas mis on paha ja käib kvoodi alla. Sooja tahaks ju saada, aga paha ei taha ka teha. Kuidas siis olla? Milline peaks olema üks korralik küttekolle  ja kuidas seda kütta, et saada kätte enam soojust  ja tekitada vähem õhusaastet? Seda hakatakse uurima lausa spetsiaalses ahjulaboris. Ahjuküte on üks geniaalne leiutis. Ta on täiesti autonoomne, külma talveilmaga,  äärmiselt hubane ja kuni viimase ajani suhteliselt soodne. Nüüd aga, mil küttepuude hinnad järjest tõusevad,  küsib ilmselt iga ahjuomanik, kas sama suurest sületäiest  saaks kuidagi rohkem sooja kätte. Ent lisaks soojusele tekivad põlemisel ka heitgaasid just  nende kahe küsimusega ahjude efektiivsuse  ning põlemise puhtusega hakkab tegelema keskkonnauuringute  keskuse juurde rajatav uus labor, kus pottsepad jaanuari  keskel esimest katsealust ehitades kellud mördiseks tegid. Inimkond on ju puitu küttes sooja saanud aastatuhandeid. Kas tõesti on selles vallas midagi veel uurida,  et on vaja laborit teha? No eks see kütmisviisid on läbi aja muutunud,  aga praegu pealt muutuvad ütleme, see ahju ahjutüübid. Ja niisuguse kohtkütte probleem on see, et tänapäeval,  et neid inimesi, kes puudu kütab, on ühes kohas palju koos. Et üksik majapidamine maal nagu välisõhku väga ei mõjuta,  aga suures linnas, kus terved elamupiirkonnad on ahjukütte  peale et seal see võib mõjuda õhu saastele suht õhukatetele  just halvasti ja ma arvan, et igaüks, kes on sel talvisel  või veebruarikuus niisugusel varahommikul  või hilisõhtul jalutanud kuskil näiteks Nõmmel  või Pirital, kus korraga kõik korstnad ostavad,  siis ütleme jah, mõnus suitsu lõhna, et see õhk on  suhteliselt paks, et et kui me vaatame nagu neid  õhukvaliteedi parameetreid erinevaid, siis. Ütleme selle kahjulik mõju see õhus on sama,  umbes nagu kesklinnas kuskil kõrge suure liikluskoormusega ristmikule. Kas see sõltub ennekõike ahjutüübist, kui palju neid seal  õhus on või sõltub sellest, mida sinna ahju pannakse,  kui kuiv see puu on või millega köetakse? Mõne mõlemast sõltub, et sõltub sellest,  et millise kvaliteedi see kütus on, et kas põletakse ainult  puitu või pannakse midagi muud ka sekka sinna kilekotike  või kummik või midagi. Ja loomulikult sõltub sellest, et mis tüüpi see ahi on,  et kas on nagu nii-öelda vana vanemat tüüpi  või juba kaasaegsem, kus põlemisprotsess on efektiivsem. Põlemisprotsessi uurimiseks püstitavad pottsepad laborisse  erinevat tüüpi Eestis levinud ahjusid ning tulevikus võib  iga meister siin ka oma kätetööle konkurentidega võrreldavad  numbrid külge saada. Traditsiooni. 60.-te 70.-te aastate jahi Et me oleme nii palju siin nüüd väikse möönduse teinud,  et ei tee enam nii laiu vuukisid nagu siis tehti  ja veidikene korralikumalt ja paremini, et peale  selle tuleb siis ka selline ahi, mida meie peame parimaks. Mida meie oleme täiustanud, nii palju, kui oleme osanud ja. Ja. Et põlemisprotsessi juhtida, et salvestus oleks optimaalne,  et see kaal ja temper et ahi 24 tundi oleks. Toakütja, ja mitte nii, et ma kütan ahju ära,  on 25 30 kraadi. Oh kui vägev. Hommikul ärkan külma. Tulen õhtul koju, külma õhtul koju tulles  ja olema tuba oli. Siinkohal palumegi pottsepal kellu korraks käest panna  ja üht kodust ahju inspekteerima ning kütmisnäpunäiteid  jagama tulla. Esimese üllatusena selgub, et sellisest ahjust tuleks tuhk  eemaldada enne igat kütmist. Muidu võib sinna jääda põlemata tukke ja tekkida ohtlik vingugaas. Kui siiber, avatud ja tuhk plekkämbrisse tõstetud,  saab lõpuks puud ahju laduda. Aga enne veel mõõdab potse halgude niiskuse sisaldust. Kuuri all seisnud puud on ka ikkagi sobilik tuua tuppa kaks  ööpäeva vähemalt toas seisnud. Selle kahe ööpäevaga langeb puuniiskus. Tublisti veel, kui ta kuuris on 20, siis paari. Paar päeva toas hoidmist peaks ta viima kuskile seitsme 18 peale. Kand, üks siin paistab 21. 22, et ka umbkolde kahjust tuleks süüdata puud pealt,  et jämedamad alla peenemad peale ja siis peenemate alt sõida,  ta tuli. Siis tuli, hakkab ise aegapidi alla minema  ja ei teki seda põlemise algul saastet ja puud  nii kaugele. Tagumisest seinast jääks paar sentimeetrit vahet. Praegu paras, aga võib paluda üksteise peale  või risti-rästi kuidagi või ei ole vahet ikka nii,  et tuli pääseks vahelt läbi. Suu on nii väike, et siin jaga nd sisse panna. Ega siia ei sobi i rohkem panna. Et ahju kolde mahust. Peab olema nii, et. 12 liitrit koldemahtu üks kilo puid. Et siin on praegu umbes Seitse-kaheksa kilo puid ja selle koldemahu juures on see  piisav juba. Oi ei tohi. Siis on jällegi ei ole põlemise ruumi ja. Raivo Koppel soovitab süütamiseks kasutada kuivi pilpaid  siis saab temperatuuri kiiresti üles. See on aga kasulik nii ahju kui ka korstna tervisele. Ahjul mõõdetakse temperatuur koldelaes, et sealt nagu  siis läheb lööristiku susõe. Aga siin on 400 16 17, aga noh, seda on, seda on väga vähe. 800 on, 800 on ideaalne, üldiselt loetakse noh,  umbkoldekahju koldetemperatuuriks 550 600 kraadi,  et rohkem nagu välja ei tulegi. Kas seda saab kuidagi leegivärvi järgi ka määrata  või just tuleb ikka mõõta, kõige lihtsam ongi leegi värvi järgi. Et tuli oleks veel kollane, et tuli muutuks punaseks. Siis on veel korras asi. Anname natuke puid ahju juurde, kuidagi peab  selle temperatuuri ju üles saama. Kuivemaid puid lisades saame temperatuuri siiski 700 kraadi ligi,  mis on päris hea tulemus. Kes tahab oma koduse ahju käekäiku jälgida,  ei pea siiski ostma nii kallist arsenali. Abiks on ka väike ja odav suitsugaaside termomeeter,  mille saab paigaldada korstna külge ning  selle alusel oma kütmisharjumusi efektiivsemaks sättida. Keskkonnauuringute keskuse uuest laborist on aga esimesi  mõõtmistulemusi oodata juba kuu aja pärast. Tänapäeval on neid ahjusid väga erinevad,  ju räägitakse kaminahjust, on seesama plekkahi,  siis on mingisugused õhkkütte kaminad veel,  millised neist siis paremad ja millised halvemad on. Noh, ütleme, et Eestis teatakse sellise tahtmise,  mida te siin rääkisite. Aga maailmas Austria ees on ühte tüüpi ahjud Saksamaal veidi  teist tüüpi, Soomes veidi teist tüüpi, aga igal pool on  probleem sama, et puhas põlem ja kaminatest ei tahaks  selliste teemade juures üldse rääkida. Tuleb temperatuur saada nii kõrgeks, üldjuhul 800 kraadi,  piisab. Ja et seda nii kõrgeks saada, siis. Esiteks, kuivad puud. Teiseks koldeehitus ja. Õhujaotus ahi peab saama põlemisprotsess,  peab saama õhu, sinna, kus teda just vaja on. Kui ta just nii palju kui vaja, mitte rohkem,  sest iga mõõtmised näitavad, et. Iga liigne. Kuupmeeter, või ükskõik mis kogus õhku, kohe jahutab koerad. Ahjusid on ehitatud ju sadu ja sadu aastaid,  kas siis kuidagi kokkuleppele ei saaks jõuda,  et valiks ühe kõige parema välja ja teeks selliseid kogu aeg? Jah, selles noh, kindlasti keegi kaubale ei saa. Et mis me siin siis Noh, kuidas öelda kumb siis parem on, Mersu  või audi? Leppis kokku. Puidu põlemist on uurinud teisedki ahju kütvad riigid  standardite väljatöötamisel on kulutatud miljoneid eurosid. Kui nüüd Eestis levinud ahjud välismaa kolleegidega sama  pulga peale sättida peaks uurimistööd jaguma aastateks. Ahjude efektiivseks muutumise protsess on väga pikk  ja samamoodi nagu ütleme, sõidukipargi uuenemine on väga  pikk protsess, et kunagi ka kui võrdleme tänapäeval näiteks  ütleme seal Žigulisi või masinad, mille heitkogused seal  pere selle kütuse ühiku kohta on seal kümneid tuhandeid  kordi suuremad kui kaasaegsete autode, aga see protsess on  väga pikk ja et keegi kindlasti ei hakka nõudma,  et et vahetame ahjud välja või paneme korsten filtrid. Kui siin nüüd töö pihta hakkab, hakatakse mõõtmisi tegema,  siis tõenäoliselt sünnivad sellest mingisugused regulatsioonid,  mis muudavad pottsepa jaoks ju töö keerulisemaks,  et on rohkem asju, millega arvestada, et  millest siis see pottsepa huvi asja juures on? Pottsepa huvi asja juures on see, et olekski kindlad reeglid,  et pottsepp teaks, mida nõutakse. Kui palju nõutakse ja selle järgi pottsepp saabki? Reguleerida oma tööd, parandada oma tööd,  püsida konkurentsis. Ja noh, aastakümneid, kes nüüd selline jutt,  et minul on ikka parem ahi kui sinul ja. Et sellest on natuke vähe, nüüd sel ajal,  et asi on möödutud, teada ja potseppadele see meeldib. Tule ääres on väga mõnus istuda ja nentida,  et ilm on teadagi kus ikka hukas. Kusjuures hukka ei ole teda ajanud eelmiste aastatuhandete  jooksul elanud põlvkonnad, kes olid ju muidugi väga loodussõbralikud,  vaid ka meie sellega on nagu nende saabastega,  millest eideke pajatas. Et taat kandis seitse aastat siis andis poisile  ja poisimait, nagu põletas ühe ainsa aastaga tallad läbi. Hukas siis hukas? Hoidkem sellele vaatamata jalad soojas ja meel ikka rõõmus. Kolm.
