Tere õhtust ja tere tulemast vaatama kultuurile pühendatud vestlussaadet,  Plekk, trumm ja tänase saate selliseks katusteemaks on  haridus ja seda nii kehalises füüsilises mõttes kui  ka vaimses mõttes. Meie tänane saatekülaline on inimene, kes ühendab endas need  kaks poolt, kuidas ta seda teinud on, sellest me täna räägimegi. Tere tulemast plektrumi saatesse sõud ja,  ja reaalainete õpetaja Jüri Mikk Udam. Rõõm sind siin näha ja tegelikult see ajend,  miks me täna kohtume, on ikkagi see, mis sellel aastal meid  ees ootab ja need on siis Pariisi olümpiamängud. Sa oled käinud ise ja võistelnud kahtedel olümpiamängudel,  viimati siis Tokyos, kus sa esindasid Eestit sõudmises nelja  paadis ja te tõite sealt koju kuuenda koha,  aga oled olnud ka aastal 2012 Londonis olümpiamängudel Eesti  eest väljas ja samal ajal siis tegeled reaalainetega ja,  ja ennekõike siis põhikooli õpetaja põhikooli õpilastega  aitab neil eksamiteks valmistuda. Ma alustaksin meie vestlust sellest Londoni olümpiast 2012. Kas sa ise läksid olümpiale siis ka otse koolipingis,  sa ei olnud veel keskkooli, lõpeta. Mina ja minu paadikaaslane. Mõlemad olime 11. klassi lõpetanud just ehk  siis oli suvel 2012, mina olin saanud 18 tema 17,  nii et põhimõtteliselt olime me tulnud. Peale kooli lõppu valmistasime. Neli nädalat. Siis alates sellest, kuni me teada saime,  et me Oleme olümpiale minemas, kuni selleni välja siis,  et me olümpiale ga sõitsime ja. Kuidas on see võimalik niimoodi gümnaasiumi enam-vähem seal  lõpu lõpuhetkedel minnakse kohe olümpiale,  et, et kuidas need gümnaasiumiõpingud Tallinna reaalkoolis ja,  ja see tippsport kokku käisid. See oli huvitavate asjade kokkulangemine,  et meie olime Me olime siis noorteklassis tegelikult koos Keir Suursillaga  kahe paadis ning me olime parasjagu võitnud Euroopa noorte  meistrivõistlused ning, ning kuna see oli olümpia aasta,  siis, siis oli küsimus, et, et kes meie Koondisest siis on minemas kahe paati esindama Londonisse. Kuna Allar Raja ja Kaspar Taimsoo olid juba eelneval aastal  selle koha Eestile ära toonud siis oligi küsimus õhus  ning selle koha peale ka mitu paatkonda võistlesid  ning siis mõeldigi, et, et viimasele siis olümpia,  sellisele katsevõistlusele pannakse meid  ka kolmandaks paadiks rajale. Et oleksime nii-öelda nagu jänesed seal ees,  et, et kui kaua me vastu peame, aga siis endalegi üllatuseks  tuli meil see võistlus väga hästi välja ja me võitsime selle. Nii et nüüd siis oli sõude liidu juhatusel mõtteainet küllaga,  et mida teha. Ja lõpuks otsustati, et, et okei, et, et kuna kuna tundub,  et nende meeste karjäär on veel ees, siis saadame nemad olümpiale. Aga Tallinna Reaal kooli sa lõpetasid siis tegelikult alles  aasta hiljem pärast neid Londoni 2013. Nüüd pea on selles mõttes ju sellel aastal meil meid köidab  eriti ühe küsimuse pärast ja see on siis see,  et kuidas seal võistelda koos siis nende agressorriikide sportlastega,  kes ei tule sinna küll oma siis riigi lipu all,  aga nad on siiski selgelt kõik teavad, kes nad on. Sa ise ei ole seekord Pariisi olümpiamängudele minemas. Aga sa oled selle küsimuse üle kindlasti mõelnud. Millisesse olukorda see tegelikult siis paneb,  ülejäänud sportlased, kas võistelda seal nendega koos või,  või mitte võistelda või kuidas see küsimus enda sees lahendada? See on sõudjate jaoks väga aktuaalne küsimus. Ma tean ise mu sõbrad, kes praegu valmistuvad Pariisi olümpiamängude,  eks on pidanud ka seda mõtlema siis, et kuidas see võistlus  koos potentsiaalsete agressorriikidega välja võiks näha. Aga ma näen, et et see otsus tegelikult hakkab pihta ikkagi  rahvusvahelise olümpiakomitee tasandil ja nemad olid  siis need, kes pidid vastu võtma selle Otsuse kas lasta või mitte lasta nii-öelda  siis Venemaa ja Valgevene sportlaseid olümpiale ja,  ja see, mis siis otsustati lõpuks oli see,  et nad saavad neutraalselt võistelda, kui nad ei ole  toetanud avalikult. Sõda ja, ja olnud seotud kuidagi kaitsetegevustega. Aga, aga jah, et, et kui ROK on selle otsuse teinud,  et nad võivad võistelda, et siis muutub juba raskemaks. Sportlaste ja, ja siis kohalike olümpiakomiteede jaoks nagu  EOK ja ja siis meie oma sportlased, et mida teha. Ma ise pigem arvaksin või kui ma peaksin Praegu otsustama siis siis pigem ma kui mu,  kui mu mõte on ikkagi minna olümpiale kõrgete mõtete medali mõtetega,  siis ma pigem tahaksin näidata, et ma teha  siis avalduse seal kohapeal olles, et, et me suudame olla  paremad teistest nendest agressiivsest, siis et,  et minemata jätmine tunduks Mõnes mõttes? Oma mütsi, mitte ringi viskamine võib-olla minu jaoks  ja siis on selline, et pigem olla kohapeal  ja siis avaldus nii-öelda kohapeal anda. Aga kujutada ise sportlasena ette, ütleme mingisugust  sellist ideaali või mingisugust nagu olukorda,  kus sa oma nagu seesmiselt tunneksid, et vat,  et see on nüüd väärt boikoti, et ehkki ehkki olümpia on  ühele sportlasele väga oluline koht Et kas see on üldse nagu kujuteldav? Ma arvan, et kindlasti mingites olukordades,  mida, Mida võib ette või praegu? Mõeldes, et mis võiks olla need olukorrad,  kus mina mõtleks, et ma ei läheks olümpiale,  need peaksid olema siis midagi tõsiselt seotud minu oma  riigiga näiteks kuigi isegi Ukraina hetkel ei ole seda  otsust vastu võtnud, et nad boikoteeriksid Pariisi. Ehk ma arvan, see oleneb väga sellest olukorrast,  et noh, olümpia ise peaks siis kandma neid väärtuseid,  et et nii-öelda rahu ja võrdsustaealtnäha Ta nagu võiks kanda siis seda, et inimesed saaksid Nagu kokku tulla ja, ja siis mingid neid aateid jagada. Ja sportlastel tegelikult ei ole seda pinget üldse vähe,  et praegu on siiski ka selgelt aeg, kus nii-öelda avalikult  eeldatakse sportlased nii-öelda deklareerivad  siis oma ka selliseid poliitilisi seisukohti,  mis puudutab siin sedasama. Ukraina sõda. Sina, kui sa, sportlased, sellele mõtled,  et kui oluline on sinu jaoks, et sportlased tegelikult  nii-öelda avalikult siiski siin, nüüd nendes meie tänastes  oludes ütleksid välja, mida nad millestki arvavad,  kuidas nad millessegi suhtuvad, et kas see sulle isiklikult  on oluline, et kui sa kujutad ette seal oma neljapaadis,  et sa tead nii-öelda, mida nad näiteks arvavad sellest  samast Ukraina sõjast ja ja mis on nende hinnang sellele. Sport ja poliitika on. Ma arvan, et väga pikalt juba olnud, seotud omavahel  ja ja olenevalt muidugi siis sportlasest on,  kelle jaoks on oluline teada siis või et Kes siis koos temaga võistlevad, kes tema paadikaaslased on,  kes tema tiimis on, eks? Et minu jaoks see on, on selline Olenevalt siis Olenevalt siis Mõtlen praegu, kuidas ma seda. Sõnastaks Medica läks see mõte kaduma. Elda, et kas sul on tähtis, et inimesed,  kellega sa võistled, et nad on nii-öelda kuidagi välja  öelnud ka mingisugused poliitilised seisukohad,  nii-öelda nende sõdade ja kõige selle osa,  mis praegu praegu on, et, et kas see on tähtis? Jah, see selles mõttes, et, et. Et kuna sport ja poliitika on omavahel Seotud. Siis ei ole, sa ei suuda lihtsalt sportlasena kõrvale jätta neid. Ütleme mõtteid, mis sul on inimeste vastu isiklikult  tasandil Ehk siis no võtame kui, kui minu paadis näiteks neljapaadis  oleks inimene, kes toetaks konkreetselt mingisugust Ütleme siis Opositsiooni, või, või mõtteid, mis, mida mina ei,  absoluutselt ei poolda, olen vastu, et noh,  see on kindlasti. Asi, millega siis selles paadis on vaja kuidagi jõuda  kokkuleppeni või selles tiimis vaja jõuda,  kokkuleppeni, kas see on, kui suur see nii-öelda see vahe  või kuristik kahe inimese vahel on? Aga see tõesti oleneb Tõesti oleneb sellest olukorrast. No igal juhul Tokyos, kui te saite siis oma nelja paadis  kuuenda koha seal tegelikult Vene Föderatsiooni sportlastega  vist võistelda kuidagi õnnestunud nad elimineeriti juba varakult,  et mis seal nendega juhtus. Ja no meil oli Tokyo olümpia, kvalifikatsiooniregatil pidi  siis kaks esimest edasi saama ning kuna me olime ühes  ja samas sõidus vene paadiga kus siis oligi neli neli  Venemaa sportlast Meil läks finaalis suureks madinaks, kokkuvõttes me võitsime  neid viie sajandikuga ja, ja mis siis tegelikult  lõppkokkuvõttes juhtus, oli see, et nad üldsegi kõrvaldati  võistlustel siis peale peale teadasaamist,  et nad on dopinguga vahele jäänud. Ehk. Venemaal on üks suur teema, siis lisaks lisaks sellele  agressioonile ka see, et et kui puhtalt sportlased oma  sporti teevad ehk tegelikult sõud kui rääkida sõudmisest,  siis on üsnagi tõenäoline. Et noh, mitte ükski väga vähesed Venemaa sportlased üldse  saavad võistelda, kuna seal on juba kas kehtivad  dopingukaristuse või on lihtsalt nii raske niivõrd raske  siis tiimipaadi üldse olümpiale kvalifitseeruda. Ahah no igal juhul sellel aastal olümpia jõuab nagu mingis  mõttes oma sellisesse moodsasse sünnikoju,  sest selle moodsa või kaasaegse olümpialiikumise  siis taas ellukutsuja kobertan, on ise prantslane ja,  ja ka Pariisis sündinud tõesti, kobertan  siis rääkis sellest rahust pea ajal kõik panevad relvad maha ja,  ja võistlevad niimoodi kuidagi hoopis teistel alustel,  et mis sinu tunnetuse nendest olümpiaideaalidest nagu  tänaseks järele on jäänud, palju neist veel elus paljud  neist veel elus on. Kui berteen, kui ma õigesti mäletan, asutas rahvusvahelise  olümpiakomitee 90894. aastal, ehk siis 100 aastat enne seda,  kui ma sündisin ja, ja ütleme siis, kui ajalooteadmised mind  ei peta, siis see veel oli küllalt sellise rahumeelsem aeg  võrreldes sellega, mis 20. sajand tõi, ehk ma arvan,  sellel hetkel olid, need ideaalid olid üsnagi asja  ja ajakohased ütleme need väärtused olümpias. Ehk siis väärtustada. Nii öelda excellentsi ehk siis tippsaavutus sõprust,  austust, et need on, need on endiselt väga suurel kohal,  lihtsalt, mis, mis 20 sajandi juhtus? Sõdadega see need. Kuna see poliitika tuli siis kokkuvõttes mängu Need väärtused on võib-olla siis siis kõrvuti olnud,  siis sellise. Poliitilise nii-öelda sõnumiga, mida siis erinevad riigid  sinna sporti sisse toovad. Jah, aga minu, kui ma nagu räägiks in, et  mis need väärtused üldse minu jaoks tähendavad,  siis? Ma arvan, ilma üldse tippsporti teha ja üldse olümpiale jõuda,  siis. Ma arvan, et sellise koostöö austuse,  ütleme. Fokusseerimisega iseendale ning ning sellele tulemusele,  et kuidas sina saatsid seda mingit protsessi mõjutada  paremuse poole ilma nende väärtusteta sa kui kaugele ei jõua,  ehk siis tegelikult need väärtused kanduvad edasi  ka sellelt olümpialiikumiselt nendele individuaalsetele  sportlastele ka. Nii need väärtused mängivad igal juhul mingisugust rolli,  isegi kui sportlane on seal keskendunud väga selgelt oma oma  tulemusele ja, ja oma sooritusele, et ilma nendeta päriselt  ei saa. Absoluutselt, et. Ma arvan, et sport mõnes mõttes õpetab inimesele väga hästi seda,  et kuidas. Kuidas oma eesmärkideni jõuda ja ma arvan,  et need väärtused siis toetavad siis nende eesmärkideni jõudmist? Enda näitel ja kuidas meie tiim siis lõppkokkuvõttes Pariisi  olümpia vabandust, Tokyo olümpiani jõudis,  kui me. Käisime gi tegelikult läbi Ameerika mägede alustades  siis ütleme kogu see, kui ma tulin USA ülikoolist tagasi  2017 siis meil oli neli aastat oli jäänud,  et et seda olümpiatsüklit siis teha. Ning. Et mis me siis õppisime oli, oli see, et kuidas  siis oma paati panna nagu ühe eesmärgi suunas liikuma. Ja seda siis läbi tiimitöö ja sellise läbipaistva suhtumise tõesti,  et kuidas panna neli võib-olla erinevat inimest  siis omavahel just koostööd tegema, ma arvan,  et et see, et sellised väärtused nagu koostöö ja,  ja omavaheline nii öelda austus ja siis ühe sama kõrge  eesmärgi peal väljas olemine, et need kokkuvõttes me ikka  sinna viisid. Muide, sa oled sporti teinud küll varasest noorusest,  aga mis tegelikult tõi sind üldse sõudmise juurde ja,  ja millisel hetkel sealt hakkas siis tegelikult üldse  terendama see mõte, et vot olümpia on midagi,  kuhu võiks selle sõudmisega üldse minna? Minu esimesed mälestused olümpiaga on Sydney olümpiast 2000,  kui Erki Nool võitis kulla ja sealt edasi 2004 on,  on juba siis sõudjate selline pidu, et Jüri Janson sai  hõbeda Ateenas 2008. Ma mäletan seda väga hästi, kui Jüri Jaansoni  ja Tõnu Hendrikson said hõbeda kahepaadis. Gerd Kanter võitis kullakettaheites, ehk  siis ehk siis nende olümpia hetkedel on minu mälestuses väga  selline suur ja ere nii-öelda siis roll ning spordiga ma  olen olnud seotud alates seitsmendast eluaastast,  kui ma läksin ujuma, ehk siis selline sportlik eluviis ja,  ja spordi vastu huvi on mul olnud pikalt  ning parasjagu kui 2008. Olümpiamängud käisid siis ma olin just sellel teelahkmel,  et mida ma järgmise asjana teen ning sõudmine tundus mulle  väga huvitav ala, mida mida ka ise järgi proovida,  kuna see on niisugune veeala ja, ja ujumisega ma varem olin  ka tegelenud, et niisugune noh, võiks olla tunnetus võiks  olla vees juba olemas ja sealt see läks. No see on tore, et sa mainid Sydney olümpiamänge,  see tõesti aasta 2000 ja võib-olla Eesti spordile tõesti  selline ajalooline kuld, sealt tuli. No mõnikord sportlastelt küsitakse enne olümpiat,  et mis on su eesmärgid ja siis enamasti ikkagi öeldakse,  et vot kui saaks sinna finaali või kuhugi 10 hulka,  et see oleks väga hea. Aga kui noolelt seda enne Sydney küsiti,  siis Erki Nool ütles, et kõige kirkam kõige kirkama järgi ta  sinna läheb. Kui kuidas sina seda olümpiavõistlemist oled enda jaoks mõtestanud,  kas see mõte, et kõige kirkam on see, mis mind rahuldab,  on sulle tuttav? Või oled sa ka mõelnud, et vaat kui saaks seal juba mingisse seltskonda,  siis on hästi küll. Tokyos oli kindlasti see mõtlemine, et, et et kui me  Tokyosse lähme, siis me ikkagi läheme. Minu jaoks oli kullajärge järele minek. Et meil isegi veel enne olümpiafinaali päeva,  siis ma mäletan, et eelneval õhtul, kui ma kui ma veel enda  peas seda nii-öelda tšekklisti läbi võtsin,  et kas on midagi, mida, mis meid peaks takistama väga  edukaks võistluseks ja väga edukaks tulemuseks ma midagi  sellist ei leidnud, ehk siis tegelikult selle,  kogu selle ettevalmistuse viimane ots oli selles viimane aasta,  siis oli selles mõtlemises, et, et kuidas,  mida ma, mina ja mida meie tiim peab tegema,  et, et siis et siis selle selle tulemuseni jõuda. Loomulikult. Et kui sa ainiti ühe ühe nii öelda, siis et kui sa liigselt  fikseerida selle tulemuse peale, et siis võib-olla hakkab  kusagilt muust otsast midagi lagunema, et sa pead siiski  suutma selle suure eesmärgi enda jaoks tuua lähemale mingite väikesteks,  sellisteks juppideks. Et kindlasti kindlasti, kui sa paned endale piisavalt kõrge lati,  siis isegi kui sa ebaõnnestud sa ebaõnnestud piisavalt hästi,  siis ütleme suhteliselt sellega, kui sa ei paneks seda endale. No kulda ei tulnud, kas jättis mingi okka  siis ka hinge või oli selles sellega seotud  ka mingit frustratsiooni? Esialgu oli kindlasti see kerge pettumus,  et, et kuidas siis niimoodi, et kuidas see kuues koht. Nüüd tuli, et kui me, kui me olime valmistunud ja,  ja neid tunde siis. Treeni treeningute alla pannud. Aga eks kui sa hakkad selle peale lõpuks kainelt mõtlema,  siis sa saad võib-olla need vastused enda jaoks kätte  ja selleks ütleme Tokyo a, mina olen küll juba ütleme ammu  rahu teinud, et, et sellel hetkel lihtsalt meie parim vorm  võimaldaski seda tulemust, mis me siis sellel päeval ära tõime. No sa mainisid juba siis oma Ameerika õpinguid,  sa oled siis õppinud Harvardis, aga sugugi mitte  mingisugusel spordierialal, vaid hoopiski mehaanikainseneriks. Hoopis üks teine valdkond, et, et, et kuidas see selline  reaalteadus ja, ja isegi selline rakenduslik reaalteadus  ja siis selline tipptasemel spordi tegemine üldse seal kokku käisid. Ja ma õppisin mehaanikainseneriks ja tegelikult USA-s  ülikooli sport on. Käib siis väga selgelt kogu see õpingute juurde  paralleelselt kaasa, ehk siis sa võid ükskõik  mida õppida, et sa ei pea õppima, isegi ei õpetata sellist  asja nagu sporditeadus. Sa võid seda enda jaoks kuidagi erinevates ainetes kokku panna,  et midagi sarnast saada, aga, aga kokkuvõttes sul on ikkagi  kindlat sinu eriala, mida, millest sa siis huvitud,  mille sa oled juba ütleme USA-s on Harvardis oli see väga  vahva pluss, et sa said oma eriala valida pooleteist aasta pealt,  ehk siis võisid esimesed poolteist aastat võisid lihtsalt  erinevaid aineid nii-öelda sopata, enne kui seal kutsuti seda. Ja avastadagi, et mis asjad sind huvitama panevad  ja selleks ajaks mina sain aru, et minule minule meeldib mehaanika,  inseneri eriala aga sport ja selle kõrvalt lihtsalt oli asi,  mida ma teadsin, et mida ma tahan teha paralleelselt  siis oma õpingutega. No see tähendab, et Sa orienteerud väga hästi tõesti  ka füüsikas ja matemaatikas ja, ja nagu alguses sai öeldud,  siis tegutseda siin ka täna, sellise abi  või eraõpetajana aitab õpilastel selle ainega paremat  kontakti saada. Ma saan aru, et see eraõpetamine sai sul  ka alguse tegelikult juba juba Ameerika Ühendriikides. Kas oli nii? Mis, mismoodi see siis see alguse sai? Meil oli selline selline lisa taskuraha teenimisvõimalus  nagu kaasõpilaste mentordamine kus siis sai kirja panna need,  need üliõpilased, kellel oli siis mingisuguse ainega lood  olid head, ehk siis sa olid selle varem läbinud ja,  ja see tuli sul hästi välja, nii et nii et minu jaoks see  tundus hea viis, kuidas ütleme siis ülikooli õpingute  ja sporditegemise kõrvalt veidikene taskuraha teenida. Siis läbi selle, et ma sain oma kaas üliõpilasi tudeerida ainetest,  mis mina olin juba läbinud ja mis mul tundusid,  et tundusid loogilised ja seal sealt hakkas see periood pihta,  kus kus ma sain. Siis õpetada nii matemaatikat kui ka füüsikat. Need olid kaks põhilist matemaatika ja füüsika. Siis kaas üliõpilastele ja sealt tagasi tulles Eestisse oli samamoodi. Asi, mida sai siis paindlikult sporditegemise kõrvalt teha? Ja see on üks tegevusvaldkond, mis on, millega sa oled  siis siiamaani seotud ja tegelikult üsna-üsna niimoodi  pühendunult ja, ja süvenenud. Et kui natuke nendest reaalainetest rääkida õppimisest,  siis, mis seal klassi ruumis siis ikkagi probleemne on,  et miks on osa õpilasi, kes ei saa tegelikult seal nagu  päriselt hakkama, kes vajavad nii-öelda eraldi  siis sellist mentorit või, või abiõpetajaid,  kes kellega koos nii-öelda järgi võtta. Inimesed õpivad kõige paremini siis, kui nad,  kui neil tekib huvi mingisuguse asja vastu,  kui sa reaalselt suudad kellestki tekitada  selle küsimuse, et aga miks see nii on siis sul on juba kohe  automaatselt suurem šanss, et sa saad selle aine endale  kuidagi paremini selgeks või selle, selle konkreetse Selle konkreetse valdkonna siis jupi ja,  ja ma arvan, et mis koolis juhtub, lihtsalt on see,  et, et kui õpilasi on piisavalt palju klassiruumis kui kui  õpetajatel on piisav, palju tegemist veel lisaks  siis õpetamisele ka võib-olla igasuguste E-koolide. Kogu klassi ülalpidamise muude teemadega  siis see, selle, see kontekst, et miks me seda õpime,  jääb natukene taga tagaplaanile, ehk siis mõnede õpilaste  jaoks on see reaalne probleem, et nad ei suuda suhestuda  selle ainega, mis mida õpetaja üritab kohale tuua  ning asjad veel hullemaks siis olukord, kus inimesel jääb  mingisugune jupp kusagilt vahelt kaduma,  et see on eriti matemaatikas on see eriti tuntav,  et kui sul on mingisugune klots jäänud, siis  selle vundamendi ladumata siis on üsnagi keeruline võtta  seda järgmist sammu siis ülespoole, et et  siis peabki tulema eraõpetaja või siis inimene  või kas tänasel päeval võib-olla ka isegi teis intellekt appi,  et, et Su aidata siis sellesse kohta võib võib-olla jagada  ka seda tausta, et miks sa seda praegu teed. On sul mingit näidet ka tuua, et kuidas sa  siis õpilasi tegelikult järjele aitad, ma ei tea,  istute kuskil koos laua taga, teete mingisuguseid ülesandeid  koos läbi või kuidas see, kuidas see käib,  ütleme, matemaatika või füüsika puhul. Üldiselt, kuidas, kuidas kõige paremini jõuda,  hea tulemuseni on see, kui sa saad tundma seda inimest,  kes su, kes su vastas või siis teisel pool ekraani istub,  et kuidas. Mis teda huvitab ja, ja siis, kui sa vaadake,  et ahah, teda huvitab sport näiteks või teda huvitab muusika  siis kogu see Õpetusstiil siis võib-olla selle järgi veidikene kohandada,  ehk siis üldiselt eraõpetamisega ongi lihtne,  see on luksus eraõpetamisel, et sa saad inimeste järgi  ennast väga kohandada. Ja, ja see ongi üks väga äge aspekt, mida,  mida jälgida õpetamise puhul, et ja siis kuidas  ja kuidas sa seda saad veel. Mis sa järgmisena siis teed, ongi see, et, Tood mingisuguse kindla näite sellest konkreetsest valdkonnast,  näiteks spordis on ju. Ütleme, et sõumises on olemas mingisugused geomeetrilised Ülesanded, mida on võimalik ise nagu luua ja,  ja siis panek selle inimesele ette ja vaatab,  mis ta teeb. Minema ahah, no. Ma toon siin võib-olla kaks näidet, siis ka,  et sa oled, sul on üks tore väike video,  kus sa siis räägid sellist valguse füüsikast,  õpilastele ja teed seda just kaamera hoopis kuula näitel,  me oleme ka siin täna telesaates meie ümber on kaamerad  ja inimesed siis näevad seda pilti, mida need kaamerad siin  ekraanidesse viivad. Oskad sa teeme kohe väikse näite nii-öelda,  et milles see, see kaamera fenomen siis tegelikult seisneb,  et kuidas siia puutub selline valguse, valguse füüsika,  et kuidas seda kõige lihtsam selgitada oleks? No kaamerate elu hakkab fotonitest pihta,  ehk siis need on väikesed valgusosakesed,  mis meie ümber siis liiguvad, tulevad siit lambist näiteks välja,  kaamera hoopis kuura puhul on, on lihtsalt huvitav,  kuidas sul on selline väga? Et kuidas, mis kaamera skuura üldse on, see on  siis see, kui sul on üks väga-väga pime ruum. Väga pime karp, kuhu on lõigatud üks väga peenikene,  väikest sälk sisse ja, ja mis juhtub siis on see,  et kui sa sellel sälgule lased siis valgust peale ütleme,  et sul tuleb väljas toimub mingisugune ükskõik,  mis sul siis on hästi valgustatud mets näiteks siin tagataustal,  siis see mets ilmub ümberpööratud kujul siis  selle musta karbi sisse, ehk siis põhimõtteliselt sa  võiksidki teha kogu oma toast ühe, ühe väga pimeda karbi  ja näha siis, mis toimub sul väljas nagu ekraani peal. Aga see on ju täiesti müstiline fenomen,  ma ei tea, kui meil on toas aknad, tuleb valgus sisse,  tegelikult need väljas olevad kujutised ei tule meile seina peale,  meil tuleb lihtsalt päikese valgus. Mis siis selles pimedas ruumis selle väikse piluga juhtub,  et miks sellest väiksest pilust tulev valgus  selle pildi sinna seinale manab. See on tingitud sellest, kui suur see avaus on kust valgus  sisse tuppa tuleb, eks kui sul on näiteks aken  siis valgus saab tulla sellest aknast igast punktist. Siis tuppa sisse ehk siis ehk kui sul hakkab näiteks,  oletame, et sul on. Ma oletame, et see on siin tuba sul, onju. Ja oletame, et sul on siis siin on see aken. Kui sul tuleb. Ütleme, puu, puu juurest hakkab tulema mingisugune  valgusasakene sisse, siis tal on väga, kus aken on suur,  onju, ta võib väga ütleme, miljonist erinevast kohast. Siit. Aknast läbi minna, ehk siis ta pilt hajub  ja sa tegelikult ei näe siis seda ekraanil,  mitte et mis see, kuidas see puu, ütleme,  osakene siis siin teisel pool ekraani tundub,  aga kui sul on väga väikene pilu, siis tegelikult sellel,  sellel fotonil siis või sellel valgusosakese,  mis selle puu juures hakkab tulema, on ainult üks koht,  kus sa saad läbi minna ja, ja kuna see on ainult üks koht,  siis tal saab ka ainult ühte viisi sinna ekraanile ilmuda. Nii et sul kokkuvõttes tuleb. Väga terav kujutis, selle asemel, et sul tuleks üks väga  hägune kujutis. Ja tegelikult see on siis see selline printsiip,  millel kogu see meie fotograafia ja, ja need erinevad  kaamerad ja pildi jäädvustus ja tegelikult  siis tugineb või, või põhineb see, see, ta ongi praktiliselt  ja On sul endal matemaatikas mingisuguseid erilisi võimeid ka,  näiteks arvu pii komakohti, mitu tükki sa suudaksid loendada,  on see on see oluline? Nagu matemaatikas headuse näitamisel? Pigem ei ole. Aga aga ma arvan, et mul on see number, on äkki. Viis viis koma kohta oskasid ütleme, 3,1,  neli üks viis kaheksa, äkki on see, kuidas ta edasi läheb,  aga seal on võimalik ka sadu tuhandeid numbreid meelde jätta,  kui sul on. Kui sul on üks väga hea lugu, mida sa siis jutustada,  et tegelikult see on. See on puhtalt, ma ei tea, kui palju sinul. Koma 3,1 neli oleks ma suutnud ära öelda,  okei rohkem edasi, rohkem edasi, ma ei, seal peab olema  mingi loogika või on see lihtsalt pähe tuupimine. See on pigem, see on üks väga hea lugu, mida sa pead suutma  endale siis peas nii-öelda tekitada. See on, see on väga huvitav, see on tegelt see on ütleme mälu. Mälu siis. Inglise keeles siis. Mais ehk siis. Mälulaborindi tekitamine kuidas sa suudad oma Neid numbreid siis panna mingisugusesse konteksti,  et näiteks ütleme, kui sul on mingi hea vahva rada,  mida sa iga hommik kõnnib, siis sa suudad sinna paigutada  neid numbreid selle raja peale ja sul hakkab,  jäi meelde jääma, et okei, sellel rajapunktid on vot see  number ja siis hakkad lõppkokkuvõttes seda numbrit enda peas  siis läbi mõtlema ja hakkavad need numbrid muudkui jooksma. Ahah, nii et selline teekond, ütleme töölt koju,  võiks nende pinumbritega kuidagi ära tähistada ja,  ja saab Arvu pi päris korralikult meelde jätta neid koma  kohti siis. Ja tead, kui me selle matemaatika juures oleme,  siis võib-olla üks asi veel kunagi koolist,  kui me räägime matemaatikast ja geomeetriast,  alati on see bütagrose teoreem. No kuidas sellega siis on, et kas seda lisaks sellele,  et tuleb see pähe õppida, neid harjutusi seal teha,  selle valemiga on selle teoreemiga pärast meil midagi teha ka. Kindlasti on. Selle teoreemiga. Selle teoreemiga saab igasuguseid vahvaid asju teha  ja no ütleme, et see on, see on oluline siis,  kui sul on vaja oma sõbrale midagi tõestada. Et sa tead miskit, mida tema ei tea, või  siis sul on reaalselt mingisugune olukord,  kus sa pead. Arutamegi näiteks noh, pytagur sedaremi puhul on,  on, sul on võimalus arutada, kas kas täisnurkse kolmnurga,  hüpotenuusi pikkust või täisnurkse kolmnurga kateti pikkust,  olenevalt sellest, mis, mis informatsioon sul parasjagu käes  on ja see võib olla. See võib olla väga oluline informatsioon,  et kui. Tegelen. Bütagorasega meil oli. Kaas sõudjaga oli laagris, oli niisugune huvitav arutelu. Kus? Kus siis noh, meie, meie sõude distantsi pikkus on kaks  kilomeetrit ja, ja sõud Võistluskanal, siis koosneb tavaliselt kuuest-seitsmest rajast,  iga rada on siis kusagil 14 meetrit pikk on ju,  aga point oli see, et kui sul on, kui sul on,  siis ütleme, kahe kilomeetrine võistlusdistants  ja sajameetrine laius distantsil ehk siis kas  ja olukord oli siis selline, kus, kus kaks sõudjat hakkasid  pihta radu ei olnud, keskmist radu polnud sees,  ehk siis Kui palju pikema distantsi võiks läbida,  siis see inimene, kes hakkab siit ühest,  ütleme, vasakust äärest pihta, lõpetab finišis siin paremal  äärel võrreldes sellega, kes distantsi siis otse läbib,  onju, et noh, et, et kindlasti noh, see argument oli,  et see pikkus peaks olema, ütleme. Sekundites ikkagi kõvasti. Kaotama siis sellele, kes otsa läheb, ma ei tea,  kuidas, kuidas sinu. No tundub ka, kui, kui vaatad peale, et ikkagi see diagonaal  on oluliselt pikem Jah, absoluutselt, aga kui sa mõtled ok,  100 meetrit on laius kaks kilomeetrit, pikkus on  ja see on päris suur, päris nagu selline piklik ristkülk,  mis välja tuleb, kokkuvõttes on see, et,  et see diagonaal 100-l meetril on kokku ainult kaks meetrit  pikem kui kaks kilomeetrit, ehk siis see on 2002 meetrit,  on, on hüpotenuus, 2000 meetrit on pikkuse,  siis tegelikult lisab sul mingi pool sekundit,  võib-olla kogu sõu ajal juurde. No ma igal juhul loodan, me saime natuke tõestada  või kinnitada seda, et need suurepärased matemaatilised  valemid ja figuurid nad on tõepoolest hiljem mingisugustes  olukordades täiesti hästi rakendatud kui on vaja oma õigust  taga ajada. Aga kui selline vana Kreeka haridus ideaal tõesti koosnes sellest,  et inimene peab olema füüsiliselt vormis  ja täpselt samamoodi matemaatika oli seal väga oluline,  siis seal oli väga oluline ka muusika. Et inimene on siis kuidagi Kuidagi haritud, kui ta tunneb ennast oma ihus hästi,  suudab matemaatikat ja ka musitseerib. Sa oled ka õppinud 10 aastat klaverit. Kuidas see täpselt välja nägi või mis see muusika osa  või roll sinu elus on olnud? Muusika on minu jaoks väga oluline roll olnud elus  ja tõepoolest ma hakkasin enne seda, kui ma hakkasin  spordiga pihta, ma tegelikult hakkasin klaverit mängima  ja siis see läks välja kuni gümnaasiumi alguseni,  kus ma siis pidin lõpuks otsustama, kas ma valin see hetk  spordi või ma valin muusika ja siis sellel hetkel osutus  valituks sport, aga aga, ja muusika on muusika on üks selliseid,  minu jaoks selliseid kunstiliike, mis mis läheb väga  sügavale või saab, tal on potentsiaal minna väga sügavale ja,  ja see, et ma olen saanud seda ise ka harjutada  ja siis tundma õppida erinevaid loominguid  ja heliloojaid. See on ainult siis rikastanud kogu seda kogemust  ja tõepoolest, et see, see on asi, mida mul ütleme eriti  klassikaline muusika asi, mis, mida mulle meeldib,  saab kuulata ka. Kas sul on praegu repertuaaris ka midagi? Praegu mul pigem on repertuaar, piirneb. Piirdub siis nende nende teostega, mida ma olen siin  viimased 10 aastat juba nüüd, mis mul veel meeles on. Ehk siis mõned Beethoveni palad. Üks Supaini pala, tegelikult mul see aasta on  ka väike eesmärk, et ma tahaksin te bussi Cleer de Luni. Lihtsalt enda jaoks siis ära õppida, aga kuna see eesmärk  oli mul ka juba eelmisel aastal, siis ma loodan,  et, et see aasta on teistsugune. Sa oled ka kiitnud Sergei Rahmaninovi heliloomingut,  et millega need rahmaninovi sellised klaverikompositsioonid  siis hinge lähevad? Rahmaninovil on väga teda mõnes mõttes, ta on lihtsalt väga  romantiline helilooja, et eriti tema teine klaverikontsert,  mis mulle endale lihtsalt väga teise klaverikontserdi,  teine osa. Et kus on, kus on? Lihtsalt see helikeel ise on selline. Õrn ja, ja paneb lihtsalt kuidagi mõtlema,  viib, viib mu sellisesse huvitavasse kohta  ja tee selle. Kui sa seda teist osa ka kuulad tähelepanelikumalt,  siis siis Sellest samast osast on ka tulnud Lindiooni. Ol bi misel näiteks laul ja Riho Sibula esituses ka,  nii et see on, see on üks väga, väga ilus ilus muusikateos  ja noh, siis tema rapsoo ja paganiini teemal samamoodi. Kus. Kus lihtsalt miski Ramani novis on selline,  mis minu jaoks teeb ta lemmik lemmik, hell ja. Aga seal harvardis siis, kui oli vist veel see periood,  kui šoppasid seal erinevates ainetes, et seal,  ma saan aru, on sul olnud ka kursus Beethoveni kvartettide peale,  et olete uurinud seal neid kvartette, mis,  mis teosed need Beethoveni kvartetid on,  mis muusika kui see selline on, et miks ta tookord  nii nii huvitav tundus? Jah, see, ma ütleksin, ongi Harvardi üks kõige suuremaid plusse. Ja üleüldiselt siis USAs on niisugune Liberal arse Education mudel,  kus sa saad. Tõesti lisaks oma erialale väga palju võtta,  võtta juurde siis neid aineid, mis sind huvitavad  ja minu jaoks oli, see, oligi see muusika oli see loogika,  seal oli, sai ajalugu juurde võtta ja Beethoveni keelpilli  kvartetid oli, oli minu üks esimese aasta valikaineid,  mida, mida ma võtsingi seepärast, et see tundus mulle üks  väga huvitav asi, millest rohkem teada saada ja,  ja tegelikult tuligi välja, et, et, et Beethovenil olid  Kelpidi kvartetid, siis üks selliseid põhilisi Põhilisi viise siis või ütleme kuidas oma mõtteid  ja tundeid avaldada, et ta tegi kokku 16 kvartetti. Ja nende kvartettidega ta siis läks väga sügavale oma mõtete  ja tundmustega, nii et see oli üks. Minu jaoks avas siis väga palju just sellist Beethoveni  sisemaailma ja ja näiteks meie lõpu lõpu töö  siis essee, mille põhjaks ma võtsingi tema 15. kvarteti  ehk siis 132. oopuse, kus, et kus ta nii-öelda,  minu siis tes oli see, et, et et selles loos ta nii-öelda väidabki,  et ta on oma eluga rahu teinud, et kui teadupärast tal oli  üsnagi selline keeruline keeruline elu, kus ta lapsepõlves  juba olid erinevad haigused Isa suri ära, kuulmise kaotas, siis keskeas,  aga see oli selline väga ilus. Jällegi kvartett tema tema puhul. Nii et muusika võib kuidagi meie meie sisse väga sügavale  kuhugi jõuda, et seda sinu kogemus kinnitab. Ma loodan, et mitte ainult minu kogemus,  arvatavasti väga paljude inimeste jaoks on muusika midagi  väga-väga mõnusat ja meeldivat. Kui sa oled muusikat niimoodi uurinud ja tegelikult  ka klaverimänguga nii pikalt koos olnud,  siis kas on tekkinud ka sellist tunnet, et võib-olla tuleks  muusikaliteratuurile midagi lisada ja ja  ka ise nad komponeerida? No kusjuures, meil on jah, ka Harvardis meil oli üks selline valikaine,  siis mida ma, see oli mu teine muusika valik aine,  mis oligi muusikakompositsioon mis mulle  ka väga meeldis ja, ja praegusel hetkel tegelikult viimased ütleme,  et minu selline väike soov isegi on õppida muusika produtseerimist,  aga seda rohkem siis niisuguse kaasaegsema,  modernsema popilikuma muusika kontekstis. Ja ja võib-olla tõesti kunagi suudame. Mina siis võib-olla mõne teise sõbraga suudame,  suudame tuua midagi välja, aga kõigepealt on vaja seda ise õppida. No kui meil on nüüd siin laua peal tõepoolest väga erinevad  sellised valdkonnad spordist, matemaatikast,  füüsikast, lõpetades klassikalise muusikaga  siis sa oled kohe saamas 30 aastaseks ja sa oled  siis ka Tokyos, selles Eesti neljapaadis olid pesamuna  selles paadis, et see sinu teised võistlejad olid sinust  ikkagi natukene vanemad. Oled sa teinud olümpiaga enda jaoks lõpparve? See, et sa praegu ei lähe, tähendab, et,  et sa enam nii sellises tippspordis ei osale  või võib-olla veel variant, et see kõige kirkam on nii-öelda  ikkagi kuskil veel tulevikus ootamas. No kui me vaatame Tõnu Endriksoni Vanust, mis on, ta on, ta on juba üle 40 aasta vana,  siis näitab, kui pikaajaliseks on üldse üks tippsport läinud  ehk siis miks ma ka ei ole mingisugust kindlat avaldust teinud,  et see nüüd on minu viimane või viimane olümpia  või ma veel jätkan, et lihtsalt hetkel ma näen,  et ma, et mul on mingeid muid väljakutseid,  millega ma tegelen, aga see ütleme ma ei näe mõtet seda ust  nii-öelda enda tagant kinni panna, et. See on väga ilus mõte, millega. Seda tänast saadet lõpetada, kõike võib veel juhtuda,  las uksed olla lahti ja meil on nüüd natukene veel aega,  et kuulata ära sinu tänaõhtune kultuurisoovitus. Ma vaatasin tegelikult seesama nädalavahetus,  nüüd. Ühte väga huvitavat filmi ja selleks filmiks oli 2001  kosmose odüsseia, mida ma polnud varem enne kunagi näinud ja,  ja. Ma arvan, et see on niisugune väga hea film tänasesse päeva,  kus esiteks, see on 68. aastal tehtud ehk  siis see on väga vana film, aga ta räägib juba täis  intellektist ja ja sellest, kuidas, kuidas meie enda poolt  loodud programm siis võib hakata meie enda vastu töötama. Ja see oli üks väga täitsa mõtlesin, et peab ära vaatama  ja tõesti, see oli väga hea film ja ma arvan,  et see sobitub siis siia praegusesse. Hetke ja aega ka väga hästi, kui, kui teesintellekt,  mis on ülikasulik, me kasutame seda. Mina kasutan seda väga palju. Et, et kuidas olla ka tuua natuke seda ettevaatlikkust meile  siia tänasesse päeva. Aitäh selle väga toreda sellise klassikalise  filmirepertuaari kultuuri soovituse toomise eest. Jüri Mikk Udam, ma tänan väga selle tänase kohtumise eest  siin Plektrumi saates. Sa näitasid meile väga mitut maailma, ma usun,  et on, mille üle mõelda, ja tähtis on siis,  et elus oleks mingi järjepidevus. Ma loodan, et kas sõudmises või muusikas  või võib-olla hoopis reaalteadustes õnnestub sul veel  nii mõndagi korda saata, aitäh selle kohtumise eest. Armsad vaatajad, nagu öeldud, tänane külaline oli sõud ja,  ja reaalainete õpetaja Jüri Mikk Udam, aitäh,  et meid täna vaatasite ja selle saate lõpus tahaksin meenutada,  et oleme kümnendat korda selles kevades plekktrummi saatega. Oleme samuti olnud juba üsna järjepidevat,  aga nagu siin öeldud, et. Tippspordis on see kõrgvormi aeg juba üsna kaugele nihutatud. Meie jätame teiega sellel kevadel siin plekktrummis. Nägemist, me täname, et olite sellel hooajal koos meiega,  soovime teile kena kevadet ja peatselt saabuvat suve  ja me väga loodame, et me kohtume teiega taas aitäh  vaatamast ja nägemist.
