Tere, mõne minuti pärast hakkame vaatama filmi,  milles räägitakse sellest, kuidas loodusnähtused möödunud  aastal maailma oma tahtsi ümber kujundasid  ja seda filmi aitab meil paremini mõista kliimateadlane Ain,  kallis. Ain, kui nüüd see 2011. aasta oli nii hirmus,  no mis siis sellel aastal veel saama hakkab? Ega ei tea seda, emake loodus või, või ilmataat seda ei tea kunagi,  kus ta valmistab järgmisi üllatusi, nii et seda ei tea,  seda ei oska me keegi ette näha. Kui möödunud aastal see on 2011. aastal,  arvati, et neid on erakordselt palju, aga 2010. aastal oli  looduskaitseroofe tegelikult palju rohkem. Nii möödunud aastal loeti kogu maailmas kokku. Kindlustuskompaniid loevad väga olsad, neid oli 820  looduskaitseroofi õnnetust siis aasta varem oli neid 970,  nii et veel rohkem. No filmis tõepoolest, meile näidatakse kuust kuusse,  mis maailmas juhtub, maavärinad, Tornado tsunamid,  aga miks siis see maailm on meil viimastel aastatel  nii pööraseks muutunud? Vast maailm ei ole just pöörasemaks läinud,  ainult et meie meedia on palju paremini hakanud töötama,  lehed on paksemad. Televisiooni kanaleid on rohkem ja sellepärast valgustatud  ilma sündmusi ka palju paremini, nii et see on kõik,  sõltub väga palju meist. Endist meediast ja, ja paljust muust, aga,  aga loodusõnnetusi on võib-olla rohkemaks viimastel aastatel läinud,  aga, aga et nad oleksid väga palju hullemaks läinud,  seda ei oska öelda. Sellest filmist teile kui kliimateadlasele tundusid olevat  niisugused huvitavamad sündmused, kuni üldse tohib selliste  katastroofide kohta öelda. No paljude kaadritega me olime ära harjunud,  nii nagu selle Jaapani Tsunami kaadreid me oleme kümneid kordi näinud. Huvitavad kaadrid olid minu meelest. Kaunis unikaalsed kaadrid olid. Uus-Meremaa maavärinast ma ei ole kunagi näinud,  et maa niivõrd kõigub, et inimesed taaruvad nagu joodikud  tänava peal ja, ja. Kolmandaks oli omapärane See, et ma ei olnud kunagi mõelnud sellele või,  või ei olnud mul teadmist sellest, kuidas maavärinad suured purustavad,  maavärinad lähenevad. Kogu aeg Istanbuli ja seda, see oli mulle nagu uudiseks,  nii et et kui Istanbuli või türklased, Istanbuli inimesed  või türklased näevad seda filmi, siis nendel Peaks haarama õudus, kuidas selline katastrofaalne maavärin  kunagi võib neid tabada täpselt nii nagu elavad  ka pidevas ohus ka San Francisco inimesed. No siit järgmine küsimus, et mida meil on sellest filmist õppida? No sellest filmist on meil õppida see, et me peame kogu aeg  olema valmis ilmataadi vempudeks. Me peame kogu aeg arvestama ilmaga ja, ja maailma võimalike katastroofidega,  nii nagu Ameerika jaapanlased teevad, nendel on väga suur protsent,  läheb rahvusliku koguproduktist, läheb ilma katastroofide ennetamisele,  samuti ehitustegevusele, et teha üha kindlamaid  maavärinakindlamaid ehitisi, nii et see on üks üks  põhilisemaid ja muidugi kuidas, kuidas võidelda? Ja üle elada neid looduskaitsetroofe ilma katastroofi eriti. Aitäh Ain, kallis selle sissejuhatuse eest  ja meil siin külmal ja pimedal talvisel põhjamaal. Seda filmi vaadates võib siiski olla hea meel,  et me oleme maamuna elama sattunud just sellisesse kanti.
