Füüsika õpetab meile, et niisugust asja nagu pimedus ei ole  maailmas olemas ei lainetena, ei korpuskulitena. Füüsikalises mõttes on olemas üksnes valgus. Pimedus on aga selle puudumine. Samamoodi ei ole olemas külma, on vaid soojuse suur vähesus. Ometi hoiatab meid päästeamet, et me kõva pakasega  ehk täpsemini väga-väga vähese soojusega ülemäära õues ei ukerdaks. Ka minu kogemused kinnitavad, et linnainimesed,  aga need me ju enamasti olemegi, osutuvad looduses pahatihti  tõelisteks häda või külmavaresteks. Seevastu päris varesed tunnevad ennast süda talvel paukuva  samusegi mitte soojaga väga hästi. Kas te teate, et igal hommikul, kui ma kodu uksest välja  tulen mind jälgitakse? Õnneks on see nii, ainult valgel ajal, pimedas nad mind ei näe. Pärast aastaid ühepoolset jälgimist otsustasin,  et ma hakkan nüüd kah neid jälgima. Meie tänase loo peategelaseks on lind, keda tunnevad kõik. See lind on nii tavaline, et võib tunduda lausa igav. See huvitav lind on. Hall vares. Hallvareseid võime märgata kõikjal enda ümber,  olenemata sellest, kas viibime suurlinnas  või hoopis keset loodusmaastikku. Alati on need linnud kusagil puude otsas jälgimas,  mis toimub. Vahel on nad üksi, vahel hulgakesi, vahel on nad  hiirvaikselt vahel kraaksuvad läbilõikavalt. Nagu nimigi ütleb, on hallvarese keha põhitoonis hall  mis on maitsekalt kooskõlas musta pea ja rinnaesisega  ning musta saba ja tiibadega. Kui hallvarest lähemalt uurida, on tegu väga ilusa  sulestikuga linnuga hoolimata sellest, et pole sätendavaid  värve ja uhkeid varjundeid. Linnu pikkus on 45 kuni 47 sentimeetrit. Ta kaalub 400 kuni 650 grammi. Isased on emastest suuremad. Vareste ja minu tõsisem suhe sai alguse aasta. Aastaid tagasi, kui ma kolisin maale enne seda,  ma ei taibanud, et ma olen jälgitav ja eks ole linnas  ka raskem inimesi jälgida, sellepärast et seal on neid rohkem. Maale kolides sain üsna pea aru, et kõike,  mida ma oma õues teen, jälgib vähemalt kaks tähelepaneliku silmapaari. Ja kui tuleb välja, et ma tegelen millegi sellisega,  kus võib tekkida varestel võimalus kõhutäieks muutub  jälgimine lausa piiramiseks. Hiljem märkasin, et kogu minu koduküla on jälgijate poolt  ära jagatud igal varesel või siis varesepaaril on oma õu,  kus nad mõne kõrgema puu otsas istudes tegevust jälgivad. Nii on kogu küla kaetud ühtlase võrgustikuga,  kus info levib väga kiiresti. Hallvaresed võib meil näha aasta ringi, kuid külmal  perioodil on neid märksa rohkem, sest põhjapoolsetelt  aladelt tulevad varesed siia talvituma. Samuti liiguvad osad meie varesed jällegi lõuna poole. Mul on tunne, et minu koduõue varesid on siin aasta ringi,  sellepärast et alati on üks vares, kes mind ei karda,  ei. Matus sai alguse ajast, kui ma kõhuli jääl olles saarmaid  filmisin ja vares jälgis mind ning vaatas,  mis ma sinna jää peale panin ja kas see ka süüa kõlbab. Sellest ajast ma tean, et üks vares mind ei karda. Linnud oskavad vahet teha naisel ja mehel,  lapsel ja teismelisel püssita ja püssiga inimesel. Seetõttu on nad üsna hästi informeeritud,  keda peab kartma ja keda mitte. Vanad eestlased aga ennustasid vares järgi ilma,  istus vares, puu otsas, läks külmale vihtles vares ennast. Ehk siis pesi, hakkas vihma sadama ja kui varese kõndis  mööda lund, läks sulale. Selleks, et maanduda stressi, olla loodusele lähemal,  soovitan teil jälgida vareseid. Mine on jõukohane kõigile ja täiesti tasuta. Ja ärge siis unustage, et ka teid jälgitakse. Nagu me kuulsime, lendavad mõned varesed siia talveks põhja poolt. Mõned varesed aga lendavad talvel siit lõunasse. Osa neist on kohastunud elama nii ja osa naasuguse õhusoojaga,  just nagu inimesedki. Eskimo ja neeger on ju väga erineva võimega taluda külma  või kuuma. Kui Magaljas 16. sajandi alguses Lõuna-Ameerika tipu juures  seilas nägid meremehed rannikul, kel lõkke tulesid  ja ristisidki, avastatud saare tulemaaks. Saarel elasid lühikest kasvu ja tüsedad inimesed  kes vaatamata karmile kliimale peaaegu kunagi riideid ei  kandnud ja soojendasid ennast lõkete ääres. Ja mis veelgi tähelepanuväärsem, nende kehatemperatuur oli  terve kraadi võrra kõrgem kui meie oma. Minu selja taga voolab Pipjõgi Pipo jõgi. On tulema jõgi ja kannab oma veed piigliväina. Tulema on Ameerika mandrit lõpetava saarerägastiku kõige  suurem saar. Geograafiliselt. Asub tulema saarestik koos samanimelise peasaarega  ekvaatorist ümmarguselt sama kaugel lõunas kui Eesti põhjas. Ja seepärast Tekkis mul kiusatus uurida, kas nendel kahel maal Eesti  ja tulemaal on hoolimata tuhandetest kilomeetritest,  mis meid lahutavad ka midagi. Siin minu ümber laiub üks tulema looduse kõige tähtsam  vaatamisväärsus tulema mets. Selle metsa kaitseks on asutatud saare ainukene rahvuspark. Ja siin kasvab ainult nelja liiki puid. Tundub, et vähevõitu. Ometigi on see mets niivõrd ainulaadne, et säärast ei leidu  mitte kusagil mujal maailmas. Need puud, mis siin kasvavad, kuuluvad kõik perekonda,  lõunapöök. Kõige levinum puu on pärismaalastelt saanud  nimeks Lenga. Parasjagu on veebruarikuu ja tulema metsadest võib leida  esimesi sügisemärke. Lenga võrades ilmunud kuldseid lehti kandvaid oksi  ja vilju kannab ka kogu patagoonia rahvustaimena tuntud  kalafate ehk pukspuulehine kukerpuu ning punane kukemari. Tulema seenele minnes aga tuleb pilk pöörata hoopis ülespoole. Põlisrahvas hindas kõige kõrgemalt puutüvedel kasvavat  valgurikast seent, mis tänaseni kannab nime indiaanlaste leib. Pande-India. Lai maailm tunneb seda kottseente hulka kuuluvat  lõunapöökide parasiiti kui tarviniseent. Põhjus on lihtne. Euroopa jaoks avastas selle seene ja kirjeldas teda Tarvin  oma ümberilma retkel purjekal piigl. Me peame kodus Eestis oma ürglooduse üheks tunnusmaastikuks. Raba. Huvitaval kombel on raba üks ürglooduse tunnusmaastik  ega tuleval Tulema rabas jalgu turbametast välja sikutades haarab matka  ja väga kodune tunne koduse moega ka laukad  ja järvekesed. Ainukene asi, mis pildile kuidagi ei sobi,  on kaugel eemal üle madala soise metsa kõrguvad lumised mäeti. Tulema samblatortidesse kasvanud metsades ringi kõndides  meenuvad tahes-tahtmata siinsed põlisasukad Nende maade pärisomanikud. Nende vastu hakati põhjalikumalt huvi tundma alles 19.  sajandil ja uskuge või mitte, käisid isegi teaduslikud  disbuudid teemal, kas tegu on inimeste või loomadega. Tulemaalased jamaanid ei kandnud rõivaid,  ei ehitanud endale elamuid. Nende jaoks ei eksisteerinud minevikku ega tulevikku,  nendest pole säilinud mingisugust rahvaluulet. Pärimuse. Nende tarvini aegadel metslasteks nimetatud inimeste  peatoiduseks olid aga molluskid. Mitmesugused rannakarbid, keda maga, hai väina ääres leidub külluses. Limuse liha päästis neid ka kõige halvematel aegadel,  kui ei õnnestunud jaht suurematele mereloomadele nagu hülged. Tõeline pidupäev oli aga siis, kui läks korda tabada kuanaco  või tõi edu näiteks ühiste jõududega ette võetud linnujaht. Ahelikus aeti kormoranid kaljude vahele ja võeti kinni. Vähesed tulema indiaanlaste elust kõnelevad allikad räägivad  ka sellest, et neil oli kombeks hiilida öösel magavate  kormoranide kolooniasse ja oma saagi hambaid kasutades kael maha. Lumiste andide viimane sabaots, karmiilmeline ookeanirannik,  ürgsed metsad ja teadmine, kui tähtis see kant on olnud  meresõidu ja maade uurimise ajaloos annavad tulemaale  müstilise võlu. Teatavasti suudab inimene mediteerimise abil tõsta oma  kehatemperatuuri ja olla kõva pakase käes pikka aega kasvõi purupaljana. See on muidugi efektne ja rõivaste suhtes odav moodus kuid  uskuge mind, lihtsam on hankida enesele soojad rõivaid  ning kasutada mõningaid pisinippe, näiteks panna kinnaste  või saabaste sisse sellised soojapakikesed,  mis annavad sooja seal lausa 10 tundi. Määrida nägu kokku hülge või karurasvaga  või häda pärast lihtsalt vaseliiniga tõmmata pakase  ja tuulega pähe nägu kaitsev mask. Ärme sellise maskiga, vaid lähme panka või juveelipoodi. Meist võidakse seal valesti aru saada. Meie täna ei lähegi Läheme hoopis külla mehele,  kes on tõeline polaarhunt. Geograafia doktorandist polaarseikleja Timo Palo on käinud  kuude pikkustel ekspeditsioonidel nii Arktikas kui  ka Antarktikas seisnud teravmägedel silmitsi jääkaruga  ja suusatanud Nanseni jälgedes läbi kröönimaa. Aga täna suusatab perekond üksteise jälgedes Haanja maa  metsas ja see on omaette lõbu. Siin on praegu kolm põlvkonda korraga suuskadel. Kui sageli seda juhtub, et te kõik niimoodi koos talvisesse  metsa saate? Seda juhtub üsna harva, sellepärast et see Ma olen peasüüdlane, vanem poeg, seda ju näeb  nii harva kodus, et tema on kogu aeg rännakutel,  mul võib üldse kiht peale tulla või silgune rännutunne,  et ega ma ei oskagi öelda, see on selline. See on selline naljakas asi ja sul sees,  et. Alguses on hästi pisikene, aga siis sa tunned,  kuidas kuidas see sosin, hakkab kasvama nagu  ja mingi hetk sattus selline kerge tuulepriis  ja siis ta kasvab tormiks ja siis sa tead,  et pead jälle minema, et aga, aga samas sa tead alati,  et sa tahad tagasi tulla, et, et siin on ikkagi kodu  ja ja siin metsas ja, ja just eriti iseäranis siin Haanja  maastikul liikuda nagu opis, teine tunne,  et et lähedus selle maastikuga on. Kuigi ma ütlen, et ma olen nüüd Arktikas,  just iseäranis on Arktikas ma olen korra käinud,  et Arktikas olen käinud päris palju kordi  ja ja ma tunnen ka seal nagu mingit sidet  või lähedust selle maastikuga, siis ometi on siin nagu see  on ikka kodukoht, kui inimene tagasi tuleb,  hea on käia ja vaadata, aga hea on ka, kui sul on oma koht,  kuhu sa saad. Kui kolmeaastane audrun eelistab esialgu veel kelku,  siis kuuene Nansen on suuskadega juba sõbraks saanud. Mis on siin huvitavat, kas see, et saab metsas olla,  või see, et saab suusatada et metsas olla? Mis siin siis huvitavat on, mis sa huvitavat oled näinud  siis et kui tasa olla, siis saab. Näe loomi, keda sa näinud oled. Näiteks olen näinud oravat. Sul on väga tore nimi, kas sa tead, kes sellist nime enne  ka on kandnud? Ja ma tean, ma, Nimi oli üks pool alade uurijatest oli tema nimi. Ja. See järgi mulle tima ja enne vanu mulle nime tahtsid panda. Kuidas sulle meeldib see nimi? Kas sina tahad ka kunagi niimoodi kaugetele reisidele minna,  nagu sul isa käib või oleks huvitav? Matkamine on siin olnud ikka perekondlik tegevus,  Timogi võeti oma esimestel paadimatkadele kaasa juba  põnnieas ja nii see rännukihk põlvest põlve edasi on pärandatud. Agu, kes on eluaegne metsamees, on põhjalikult tutvust  teinud Venemaa avarustega. Tütre eeskujul sai vallutatud ka Elbruse tipp. Siin koduses Haanjamaa metsas on lihtne,  lõkketarvis saab puid puuvirnast ja TV toob agu otse ojast. Arktika jääväljade vahel tuleb läbi ajada Priimuse,  tule ja lume sulatas. No mina võin öelda tänase ilma kohta, et et on päris krõps pakane,  aga sinu jaoks on see vist lapsemäng. No ma arvan, et sa ütled ka seda sellepärast et tegelikult  meil on väga pehme talv olnud, et see on alati niimoodi,  et ega, ega see on inimene ikkagi kohaneb. Kuigi Norra pulaarseikleja Roalamonsen on öelnud,  et, et on üks asi, millega inimene kunagi ei kohane  ja see on külm, siis mina julgeks küll öelda,  et tegelikult on ka, et sul tekib kohastumus  ka külmaga, see temperatuur ise ei olegi see kõige kõige  valusam võib-olla su nahale, kui, kui et tuul. Et ma olen olnud, mõtlesin, et kusagil 40 35 kraadises pakases,  aga kui seal ei ole üldse tuult, siis tegelikult seda taluda  ei ole. Ei ole väga probleem, sul on korralik riietus ja,  ja saad sa saad täiesti edukalt hakkama,  aga aga kui sul on näiteks kasvõi viis kraadi külma,  aga, aga tuult on seal 20 30 meetrit sekundis,  vot see on valus ja siis on niimoodi, et küll,  et, et sa pead väga ettevaatlik olema, kui sa võtad kindad  käest mõneks hetkeks või või, või võtad näomaski eest,  et siis see siis see nahk on nagu tuule käes,  on ta ikka oluliselt oluliselt haavatavam. Imo õpib suure hooga jääliustikke tundma. Sina tunned Eestimaa loodust väga hästi. Jah, metsamehe amet on juba kord selline,  et sa oled ikkagi looduse keskel kogu aeg  ja elad selles keskkonnas ja siis parata,  et, See looduse tundmine või tunnetamine. Iga aastaga sinus ikkagi kasvab ja ja, ja Eestimaa loodus on  minu jaoks üks üks maailma kaunimaid loodusi. Mis selle eriliseks teeb? Eriliseks teeb see, et Eestimaa on nii mitmekesine. Mina olen käinud ka mägedes ja olen käinud Siberis Baikali  ääres ja ja, ja, ja Koola poolsaarele ja,  aga meil, siin, Eestimaal on kõik olemas,  näete, siin on ilusad mäed, siin on kõrged kuused. Siin on kaunid järved, siin on kaunid jõed. Siin on kaunis meri, kõik on meil olemas,  need kaunimad maad kui Eestimaa pole ikkagi maailmas teist olemas. Ma olen mõelnud selle peale, et miks inimene tahab üldse rännata,  noh tegelikult inimese elu on üldse üks rändamine,  et kui inimene siia maailma sünnib, et siis noh,  see on see rännaku alguspunkt, eks ja kui ta ükskord sinna  teispoolsusse ära kutsutakse, siis tema rännak saab nagu  siin maa muna peal otsa ja ma olen mõelnud,  et, et Eestimaal on veel huvitavaid inimesi,  kes polegi oma kodutalust eriti kaugemal käinud,  alles eelmine aasta oli ühest memmest juttu,  kes käis esimest korda Tallinnas. Et noh, ma olen mõelnud, et kas need inimesed on millestki  ilma jäänud või noh, midagi vähem näinud  ja ma olen tegelikult jõudnud niisuguse tõdemusele,  et nad ei ole mitte millestki ilma jäänud. Nad on oma kodupaigas olnud oma kauni looduse keskel. Ja, ja, ja võib-olla nad mõnes mõttes On niisugused ainulaadsed inimesed, neid ei ole suutnud see  maailm ära rikkuda. Aga, aga samas muidugi jällegi teisipidi. Inimene on ju uudishimulik, tema tahab teada,  mis seal kaugemal on, eks ja, ja vanasti käidi kaugemal selleks,  et maid avastada. Täna käiakse, et vaadata, milline näeb välja see loodus,  milline, kuidas seal inimesed elavad. Dima on näinud ja kogenud oma rännakutel  nii mõndagi. Teravmägedel sai teoks ka üks tema suur unistus kohtumine  jääkaruga siia karu. See oli, ma olin just oma õhtusöögi ära söönud kelgu peal  ja valmistusin edasi minema. Kui, kui ühtäkki see isa karu ilmus rüsijää kuhjatiste  vahelt välja ja ja. Ja eks ma, eks, eks ma ehmatasin, sest ta tuli  nii äkki ja niisugune see juhtus selles mõttes,  et et ta järsku seisis mu ees lihtsalt ja. Ja ja ka tema natuke ehmatas, et, et, et mina ilmusin tema  tema ette ka niimoodi, et tal ei olnud võimalik kusagilt  kaugelt mind eelnevalt vaadelda ja. Jääkarude haistmine on ju? On neile kõige arenenum meel ja ja see ongi see põhiliselt,  mis aitab neil seal ellu jääda ja ja, ja hülgeid leida,  et et siis, kui nad kohtavad mõnda mõnda objekti Mis äratab huvi, siis nad alati teevad ringi selliselt,  et nad liiguvad alla tuult ja hakkavad tulema  siis ülespoole, et saada sellest objektist aimu haistmismeeleabil. Ja see jääkaru siis seda tegigi, et ta liikus,  liikus tuule suhtes soodsa soodsasse paika ja,  ja siis hakkas mulle lähenema. Noh, eks mul oli, loomulikult oli oli püss oli valmis laetud hirmutamise,  hirmutamise pärast ja, ja, ja, ja ka signaal raketid olid Olgu öeldud, et jääkaru tulistamine ja selle kuningliku  looma tapmine on kõige viimane hädaabinõu,  mida inimene enesekaitseks võib kasutada. Seepärast on mõistlik karu ka siiski teatavat distantsi hoida. See oli umbes 30 meetrit ja siis ma olin sunnitud signaal  raketti kasutama. Ja ja kaks tükki ma neid lasin ja, ja nendest piisas,  et ta. Et ta eemale peletada, aga, aga ta jätkas nii-öelda minuga  seda õhtust suusasõitu umbes kilomeetri kauguselt  ja ma teda niimoodi kiikasin silmanurgast kogu aeg hoidsin noh. Umbes nii see välja nägi jah, et kõrvuti me  nii liikusime, et tuli mul ikkagi järele,  et. Kuigi passis, et ta Vähemalt suuruse järgi ta oli hästi toitunud ja,  ja tundus olevat, et täiesti eluterve, et tal ilmselt kõht  tol hetkel ei paistnud küll, et tühi, aga võib-olla  ka uudishimu, sest jääkarud on ääretult uudishimulikud,  et, et sageli see, kui nad sulle lähenevad,  ei ole just mitte see seetõttu, et nad sinus näevad mingid  einet nüüd endale kui nad just näljased ei ole parasjagu,  aga, aga pigem on see just suurest uudishimust,  sest nad elavad ju nad elavad üleni valge maailma keskel  ja kui sinna satub midagi sellist, millel on  ka veel huvitav lõhn või või omapärane väljanägemine,  siis nad loomulikult tulevad asja uurima lähemalt. Tol õhtul õnnestus Timol jõuda oma prantslastest sõprade teaduslaevale. Ööbimine telgis jääkaru uudistava pilgu all ei olnud kuigi  meelitav väljavaade. Ma ütlen ausalt, et kuigi sul on see karutara olemas,  et selline rakettidega ühendatud nöörliin,  siis mis peaks sind üles äratama, kui karu öösel öösel  laagrisse tuleb siis alati ei pruugi nad töötada  ja võivad kinni olla külmunud, et on neid juhuseid küll olnud,  kus karu tuleb sealt läbi, nii et mingi mingi alarm tööle ei  hakka ja, ja, ja tuleb otse joones telki ja. Et eks see niisugune esimesed tööd ma mäletan küll,  ei saanud sõba nii naljalt silmale midagi,  et ikka mõtled ja ja hirm on ikka jah, loomulikult,  kuigi sul on kõik nagu valmis pandud endal käe juures,  et kui juhuks peab, aga, aga neid rünnakuid on olnud  ja ja need tulevad nii äkki ja tabavad nii ootamatult,  et et see oht ikkagi teatud oht jääb alati alati olema. Need reisid, kus Timo on kuude kaupa ära need on ikkagi täis ohte,  mis isa süda tunneb. Jah, vaata tundes teades Timot, ta on tegelikult väga  põhjalik vend, mul siin tema. Kõik asjad, mis ta ette planeerib, teeb suurima põhjalikku  sega ja need reisid on temal ka ette planeeritud,  nii põhjalikult, et ma isegi selles mõttes ei karda,  et ta oskab kõik nagu ette näha, tunnetada,  aga noh, üllatusi võib ikkagi juhtuda, et selles mõttes mina  isana olen nagu kindel, aga, aga, aga see viimane reis,  mis nüüd plaanis, on see nagu tekitab ka minus natuke kõhedust,  sest asi on nimelt selles, et seal ei ole ju mitte ainult jää,  aga seal on ka vesi. Ja kui seda vett on liiga palju ja kui seal midagi peaks juhtuma,  siis see on natuke natuke natuke hirmuäratav. Aga enam ette ei vaata. Vaata. Kui inimene ikkagi midagi tahab teha ja ta seda südamest teeb,  siis ma arvan, et, et see kõige vägevam ka aitab. Praegu on nii, et kui isa pikkadelt ekspeditsioonidelt koju jõuab,  on see poegadele suur rõõmupäev. Timo loodab, et võib-olla kunagi võetakse taolised retked  ette juba üheskoos. Aga esialgu läheb ta veel üksinda. Uus reis põhjapoolusele ootab ees juba kevadel. Osoon hoiab dimo tegemiste silma peal. Me kohtume temaga veel enne kevadet ja valmistume üheskoos  ette reisiks. Põhjanabale minemine või sealt tulemine. On õige mehe käes täiesti reaalne asi, selles pole midagi  irreaalset ega sürreaalset. Tänase saate lõpetuseks tahan ma ka siiski lugeda just  nimelt midagi sürrealistliku, nimelt mõned read Andres Ehini  luuletsüklist kimbuke sinilolli. Olgu need 40 aasta eest kirja pandud sõnavallatused meiepooleks,  meenutuseks sellest suurepärasest inimesest  ja luuletajast. Sügas. Raagus puud ja udu sügas linnud lõunamaale sügas hirmutis  pull ja põõsastes. Läbi pekine paugub. Ilutaguse matsudes langevad kohmakad kired talveunne. Kevadel ronib musikäpp uuesti koopast välja  ja hakkab musipuude ümber luusima. Kalendrikevade alguseni on jäänud kuus nädalat  ja veel üks päev. O kolm. Osoon.
