Pärnu linlasi lihke ohtlikust uurida Pärnu-Sauga,
Audru ja Reiu jõe nendel osadel, mis jäävad Pärnu linna territooriumile,
räägib uuringu läbiviija Ehitus geoloog Annette Talpsepp. Tuli välja see, et ikkagi neid liike ohtlikke lõike leidub
kõigil jõgedel ja pahatihti nad kahjuks satuvad kokku
tihedama asustusega. Pärnu jõest jääb linna haldusalasse umbes 12 kilomeetri
pikkune lõik.
Uuring näitas, et vähemal või rohkemal määral on kogu selle
ala kaldad lihke ohtlikud.
Üks ohtlikumaid Papiniidu sillast ülesvoolu jää,
vala mõlemal pool kallast.
Lisaks on Pärnu jõe kriitilisemad kohad selle paremkallas
Sauga jõest Pärnu jõe suudmeni jõe vasakkallas Paikuse alevis. Lihke ohtlikkus väljendub eelkõige ohus nii olemasolevatele,
kuid ka alles kavandatavate ehitistele ja üks uuringu mõte
oligi kaardistada alad, kuhu ei maksa ehitada,
jätkab Pärnu linnaplaneerimisosakonna juht Kaido Koppel. On mõned alad, kus on potentsiaalselt ohtlik,
seal on, ilmselgelt on, on ka need kulutused väiksemad,
aga kui on väga ohtlikud alad, siis tuleb teha nõlva
arvutused ja selle tulemusena võib tulla see,
et paraku on vaja hakata kallas kindlustama
ja siis tuleb otsustada, kas liigohtlikus alas ehitada
või pigem kaugemale. Keskkonnaamet ütleb aga, et järjest enam on kasvanud
inimeste soov ehitada just kallaste äärde.
Eestis kehtib ehituskeeluvöönd 50 meetrit jõest.
Ehituskeeluvöönd ja lihke ohtlik ala võivad,
kuid ei pruugi kattuda, räägib keskkonnaameti looduskasutuse
osakonna peaspetsialist Anne sula. Kui keskkonnaameti käest küsitakse ehituskeeluvööndi
vähendamiseks nõusolekut, siis me kindlasti arvestame Need
andmed ja sellistel aladel ehitamine ei ole kooskõlas kalda
kaitse eesmärkidega ja suure tõenäosusega me
ehituskeeluvööndit nendel aladel ei vähenda.
Samas kohalikele omavalitsustele soovitame sellistel aladel
ehituskeeluvööndi ulatust suurendada. Pärnu linnaplaneerimisosakonna juhi Kaido Koppeli sõnul
kavatseb linn seda võimalust arutada.
Vihke ohtlikkuse uuring maksis Pärnu linnale 60000 eurot.
Spetsiaalses kaardirakendusest saab iga kinnistuomanik vaadata,
kas tema kinnistu asub lihke ohtlikul alal
või mitte, räägib uuringu läbi viinud annete Talpsepp. Kui nüüd inimene vaatab ja avastab, et tema kodu on sattunud
sinna punasesse lihtohtlikesse tsooni, et siis see
tegelikult ei tähenda seda, et kohe hommepäev igal pool seal
punases tsoonis maalija toimuma hakkaks,
et need hinnangud on ikkagi ettevaatlikud
ja tulevikku vaatavad. Raadiouudistele Pärnust Kristi Raidla.
