Börsiettevõtetel on juba kolmandat aastat kohustus avaldada
ühes eelneva aasta majandusaasta aruandega ka ülevaade sellest,
kui palju nad oma juhtidele palka maksid.
Sellise ülevaate eesmärk on suurendada aktsionäride
ja võimalike investorite silmis ettevõtte usaldust,
läbipaistvust ning juhtide vastutust.
Kõige rohkem maksid oma juhatuse liikmetele eelmine aasta
palka Merko Ehitus ja LHV Grupp. Kõige suuremat tasu teeniski eelmine aasta Merko Ehituse
juhatuse esimees Andres Trink.
Trink teenis nii põhipalga kui lisatasudena kokku üle 600000
euro ehk ligi 50000 eurot kuus.
Aasta varem ehk 2022. aastal teenis drink umbes veerandi
võrra vähem.
Samas peab võtma arvesse, et kuna dringi teenistusleping
lõppes aasta lõpus, siis maksti talle ka hüvitist selle eest,
et ta mõne konkurendi juurde tööle ei läheks. Ühtlasi said aga avansilise osa eelmise aasta eest
arvestatud tulemustasust.
Merko Ehituse juhtide kõrval teenisid kõrget tasuga LHV pangajuhid.
Erinevalt paljudest teistest ettevõtetest jagatakse LHV
pangas juhtidele tulemustasuna välja optsioone.
Optsioonid annavad õiguse soetada kolme aasta pärast LHV
aktsiaid turuhinnast odavamalt.
Rahaks saavad ettevõtte juhid optsioonid teha kõige varem
aga nelja aasta pärast. LHV juhatuse esimehele Madis Toomsalule väljastati
tulemustasuna optsioone näiteks ligi 400000 euro väärtuses.
Kokku küündis ka tema sissetulek eelmisel aastal ligi 600000 euroni.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm teenis eelmisel
aastal 216000 eurot, Enefit Greeni juht Aavo Kärmas aga
170000 eurot.
Valdav osa nii Tallinna Sadama kui ka Enefit Greeni
aktsiatest kuulub Eesti riigile. Kui Merko ja LHV juhtide palku tasuna ümber arvutatuna oli
ligi 50000 eurot, siis Tallinna Sadama juht Valdo Kalm sai
ligi 18000 eurot kuus ning Enefit Greeni juht Aavo Kärmas
14000 eurot kuus.
Keskmiselt teenisid Tallinna börsil olevate ettevõtete
juhatuse liikmed koos igasuguste lisatasudega eelmine aasta
umbes 22000 eurot kuus.
