Ühendkuningriigi teadlaste hiljutine mudel uuring näitas,
et tolmeldajatel napib vara soojaks mineval kevadel
tolmeldamiseks taimi putukavastsed hakkavad tegutsema juba märtsis-aprillis,
mil enamik neile toiduks mõeldud lilli veel ei õitse.
Tartu ülikooli endo moloogia teadur, virve sõber ütleb,
et kliimamuutuse mõjul nihkub kevad Eestiski varasemaks. Põhimõtteliselt, mis võib juhtuda, aga ei pruugi,
on see, et see korjeperiood, see aeg, millal valmikut siis
saavad korjata õietolmu ja nektarit, et see läheb pikemaks.
Lilled hakkavad varem õitsema ja võib juhtuda see,
et kolmandad ei suuda nagu kaasa tulla selle varasema õitsemise. Hoopis selgemalt mõjutab soojem kliima Eesti putukaid suvel
põuad on nüüd muutunud tugevamaks ja kestavad kauem.
Virve Sõbra sõnul hakkab kuum keskkond nagu inimesele
kaputukale tervise peale. Mis siis veel juhtub, on see, et taimed ei tooda enam
hektarit või siis lausa üldse närtsinud ära isegi juured
õitseda suudavad, siis nad nektaritoodang väheneb tuua
tingimustes ja sisenevad loomad nälga.
See mõjutab kindlasti kogu elusloodust, nagu sealhulgas siis tolmeldajaid. Sõbra sõnul räsib muutuv kliima putukate arvukust pigem Lõuna-Euroopas.
Põhja-Euroopas on mure pigem selles, et ära kaovad
Dormeldajatele sobivad elupaigad.
Eestimaaomanik jätab teaduri sõnul põlluserva väga kitsaks
ja niidab põõsastest lagedaks. Et kõik sellised maastiku ühe üldvastavad meetmed,
et see teeb meie mesilaste elu kevadel ka raskemaks,
võib-olla kõige lihtsam, aga samas ka vajalik asi oleks
lihtsalt jätta osa oma maast võimalikult puutumata selles mõttes,
et mitte üritada teha sellest sellist rohelist,
lihtsalt muruväljakut, mida tihti maha niidetakse. Tolmeldajaid leidub Eestis tuhandeid liike,
neist on kimalase ligi 30 ja muid mesilasi umbes 250 liiki.
Sõbra sõnul on intensiivne maakasutus vähendanud neist
oluliselt näiteks väljasuremisohus ristiku kimalase arvukust. Keda veel Eestist on leitud küll, aga need leiud on jäänud
võrdlemisi harvaks.
Teda seostatakse siis sellise vanamoodsa nüüd juba kadunud,
tegelikult maakasutusega, kus meil olid nagu talud
ja väikesed heinamaad ja põllud olid väikesed.
