Maailmast on küll uuringuid, et linnakassid võivad ühe  kevadega ära süüa pooled linnud, kes seal linnas elavad. Linnadžungli kavalad kiskjad kodukassid. Kui sa oled kellegi kodustanud, siis sul on kohustus tema  eest ka vastuta. Seal on mingi puu ees vasakule äärde, tule,  tule minu järel, täpselt. Kevadine seiklus maal ja veel. Väga hästi. See väike oks käib asja juurde. Väike põõsalinnu kaunis kevadviis. Kassid on ühed kõige armsamad ja sõbralikumad lemmikloomad. Kuid kas te teate, millist elu elavad nad siis,  kui nad vabalt välja kõndima lasta ja milline on nende mõju  ümbritsevale elusloodusele? Marko Supilinn on väga hea elukeskkonnaga inimestele kui  rikas siin elusloodus. Siin on elu üsna palju, nii palju, kui ma siin Tartus  linnuloenduse olen teinud, näiteks, siis supilinn on  lindudele väga hea elukoht. Siin on siin on igasuguseid linde, kes pesitsevad maas,  kes on puu otsas ja lisaks on siin ka teist elu väga palju. Lisaks lindudele. Aga siin elab palju inimesi, siin on aiad,  hoovid ja nendel inimestel on ka kassid,  on siin palju kasse? Meid on siin omajagu No see võiks olla küll hea lindude selline elupaik Jah, praegu ta ei näe veel väga elurikas välja,  aga kui siin kõik taimed tärkavad, siis see on üks väga hea elupaik,  kus on olemas linnud, kes saavad siin rohus pesitseda. Siin on põõsaid, kus linnud saavad olla ja siin linnurikkus  on üsna suur, seal taga on ka üks väike veesilmakene. Nii et lindudele ideaalne koht. Aga samas ka need linnud, kes siia maapinnale pesa teevad. Kui siia kassid juhtuvad luusima, siis neil on  ka need linnud kerge saak. Kas see on nagu päris tõde, et kassid ongi kuidagi? Ohuks nendele lindudele, et kas seda on uuritud,  on, on see mitte lihtsalt linnumeeste selline hirmutamine  vaid päris asi. Eestis konkreetseid uuringuid ei ole, aga maailmast on küll uuringuid,  et noh, kõige rohkem on uuritud seda probleemi Austraalias,  Uus-Meremaal ja okeaanias, kus on see tõsine probleem  ja seal on teada, et mõnes linnas linnakassid võivad ühe  kevadega ära süüa pooled linnud, kes seal linnas elavad,  see tähendab, et linn ei suuda linnustikku säilitada,  ilma et linna ümbritsevalt, et aladelt kogu aeg linde juurde tuleks. Eestis ilmselt see asi nii hull ei ole, meil ei ole see  kassiprobleem nii suur, aga siiski. Minu arvutused näitavad, et üks kass võib ära süüa aastas  umbes 45 lindu. See on väga umbkaudu öeldes, aga kui me kõik need kassid  kokku paneme, kes Eestis ringi liiguvad,  siis see võib olla üsna märkimisväärne mõjutegur. Linnud ju lendavad, et miks nad ära ei lenda,  kui kass tuleb? Vanalinnud lendavadki, neile see probleem ei ole,  aga kui pojad on pesas, siis pojad on kerge saak,  kassile pojad reeglina ei lenda. Või kui nad on pesast välja läinud, siis nad on suhteliselt  kehvad lendajad ja on ikkagi kerge saak ja on  ka päris paljud linnud sellised, kelle pojad lahkuvad pesast niimoodi,  et nad ei olegi lennuvõimelised, näiteks rästad. Võib-olla inimesed on näinud, et nad hüppavad rohu sees  ringi ja isegi inimesel on neid lihtne kinni püüda  ja kui nüüd mõelda, et noh, kas on oluliselt osavam,  siis see ei ole ka kassile väga suur probleem rästapoeg  kinni püüda. Kui kass nüüd lastakse lahti aedade vahele  mida ta mõtleb? Kus ta käib, mida ta teeb? Sõltub väga kassist, iseloomuti on kassid väga erinevad. See, kui kaugele üks või teine kass liigub  ja mis põhjusel see võib olla väga erinev. Et näiteks uuringud on näidanud, et jah,  keskmiselt. Kassid liiguvad üsna vähe, mõni ei lähe,  eks ole üldse aiast välja. Aga keskmine on niisugune 40 kuni 200 meetrit raadius,  aga samas osad kassid, eriti maapiirkondades,  võivad seal liikuda kolme ruutkilomeetrise piirkonnal. Kodutud kassid ka näiteks Austraalias kuue ruutkilomeetrisel piirkonnal. Et see jah, kõik sõltub. Samamoodi näiteks vanus loeb, sest nooremad kassid liiguvad kaugemale,  sugu loeb, isased liiguvad kaugemale ja loeb muidugi  ka see, kas kass kastreeritud või mitte,  et üldiselt kastreerimine ikkagi muudab nad natuke  kodulembesemaks ja kui mõelda nüüd sellele,  et mida nad teevad seal õues, siis üks asi on kindlasti  lihtsalt emotsioonide kogumine. Et, et, et mis, mis maailmas toimub, lõhna,  kõiksugu stiimulid, muru ja nii edasi kõik on rikastus,  kassile, jahipidamine, paarid, suhtumine. Võib-olla on naabruses mõni omanikust atraktiivsem tegelane,  kes annab rohkem maiusid näiteks ja noh,  sageli ka siis, kui kodune keskkond on stressirohke. Siis kassid eelistavad kaugemale liikuda. See jahipidamine ei ole ju tänapäeval kõhu täissaamise eesmärgil,  et see on see nii-öelda ürgne. Tegelikult see söömine või kõhutäitmine on siiski  selle jahikäitumise lõpuosa, et jahikäitumine kui selline  koosneb väga mitmest erinevast etapist ja evolutsiooniga on  see niimoodi välja arenenud. Et motivatsioon süüa on tegelikult väiksem kui motivatsioon  neid eelmisi jahikäitumise etappe teha, sellepärast et iga kord,  kui sa jahti alustades Ei lõpe saagi püüdmise ja söömisega, nii et motivatsioon  näiteks varitseda, hiilida ja ka rünnata peabki olema kassil suurem. Siin on lagunenud maja ja pesakast, no kas kassid sinna  ka kuidagi võivad rünnata neid linde? Mõned osavamad kassid võib-olla tõesti, aga tõenäoliselt see  pesakast ei ole nüüd see, kuhu kass väga roniks. Mõni, mis on võibolla madalamal kohal, mis on kergemini  kättesaadav sinna kindlasti kass võib uudistama minna,  eriti kui ta näeb, et linnud seal on siutsuvad,  säutsuvad ja kindlasti lähevad uurima, eriti kui veel  pesakasti peaks olema istepulk. Mis inimene oma heast usust paneb sinna,  et linnul on hea olla, aga, aga seda pulka kindlasti linnul  endale vaja ei ole. Pigem see ongi pesarüüstajatele mõnus istekoht. Kass saab sinna isegi käpa toetada. Teised saavad ka seal peal istuda, võib-olla. Tegelikult see on natuke nagu tabuteema,  et inimestel on ju kassid väga armsad lemmikloomad nad  lasevad ja see vaba pidamine on kuidagi nagu norm,  seda on kogu aeg tehtud. Samas eeskiri ütleb, et teistele territooriumitele nagu ei  või lasta, et me liiga vähe räägime sellest. Jah, me räägime sellest ilmselgelt liiga vähe  ja see on ka vaieldamatult väga emotsionaalne teema,  inimesed jagunevad kohe kassisõpradeks ja  kes julgeb midagi kritiseerida kasside suhtes,  tema on kohe emmeldatakse kassi vaenlaseks  või vihkajaks lausa, aga aga mina juba ütlen alati  selle peale niimoodi, nagu väikses printsis ütles rebane printsile,  et kui sa oled kellegi kodustanud, siis sul on kohustus tema  eest ka vastutada. Ükski loom, eriti selline loom nagu kass,  ei ole loodud nelja seina vahel elamiseks terve elu. Toakassi pidamine on kindlasti võimalik ka nii,  et kassi heaolu on võrdlemisi adekvaatne,  aga selleks kulub omanikul palju rohkem aega ja,  ja vaeva. Et, et seda heaolu kassi puhul siis toakassil tõsta  või hoida piisavalt kõrgel Mida sa teed kassiga, et tal oleks elu huvitav toas? Võimalikult palju üritan pakkuda igasugust rikastust ja,  ja muuta seda igapäevaelu kassil stiimulirohkeks. Üks võimalus on kindlasti treenimine. Trikitrenn on väga hea ka omaniku ja kassi vahelise suhte tugevdamiseks. Sitsi. Aga veel võimalusi, kuidas rikastada ja eriti just  kognitiivselt rikastada kassi peale treenimise on,  on pakkuda võimalusi jahikäitumise jaoks. Näiteks siis. Siis toidujaaturite või toidupuslede või toidupallide kasutamisel,  et selle asemel, et siis krõbinad, saadakse lihtsalt kaasist kätte,  tuleb natuke vaeva näha ja nuputada, kuidas neid kätte saab. On asju, mida saab teha, et vähendada vabapidamisel oleva  kassi halba mõju keskkonnale. Kellukesega kaelari vahel on vaja, mõni kass oskab niimoodi kõndida,  et see kelluke eriti ei helise, et siis on vaja  ka kuni viis kellukest kaelarihma külge. Ja see pidi siis vähendama osade uuringute järgi kisklust  lindudele ja, ja närilistele 50 kuni 60 protsenti. Ja siis on see vahepealne variant, milleks on näiteks  traksidega õues käimine, mida mina isiklikult väga propageerin,  sest sest see tõesti annab kassile nii palju rikastust ellu juurde,  mida on toakeskkonnas väga raske korvata. Kui inimene nüüd ikkagi mõtleb oma kassi kohta,  et ta toob mõne linnu võibolla harva, et  mis kahju see siis loodusele teeb, et kui suur see kahju  siis on? Üks kass tõenäoliselt väga suurt kahju ei teegi,  kui ta toob võib-olla nädalas ühe linnu või hiire. Aga kui mõelda sellele, et neid kasse on kokku  linnakeskkonnas nii palju rohkem kui neid looduslikult,  et keskkonda mahuks, siis kokkuvõttes nende mõju on  nii suur, et me võime võrrelda seda. Võib-olla ma ei taha halvasti öelda, aga väikese  ökokatastroofiga võime seda võrrelda. Ja kui panna kõik Eesti kassid maailma kassid kokku  siis see on ikkagi väga suur mõju. See on kolossaalne mõju ja no maailma praktikast on teada,  et kassid on välja suretanud vähemalt 33 linnuliiki aga need  on reeglina siis sellised, kus on väikestel ookeani saartel  ja kus lindudel ei ole võimalik ära põgeneda  ja väga paljud linnud on olnud ka lennuvõimetud,  aga linnu-linnakeskkonnas see ei ole võib-olla  nii suur probleem, aga see ei tähenda, et me sellele  tähelepanu ei peaks pöörama. Arvestades seda, et linnad on maailmas järjest laienemas  ja tõenäoliselt ka kassiprobleemid on järjest suurenenud No nii läksime. Mine sina sinna allavoolu nurka. See on varakevadine Vasalemma jõgi ja. Minul oli kange tahtmine proovida süstasõitu just sellisel  kevadisel suurema veega ajal ja Assar jõepera. Minu. Valmis kuival maal on, on päris nii aga siis tule praegu  siiasamma kuskile äärde. Mina tulen enda omaga ka. Noh, oled sa valmis? No peaaegu, ma arvan, eks ma pean selle pööramise ära. Turvalisus tekitab vee peal alati see, mida tihedamini sa tõmbad. Et ei pea tõmbama väga kõvasti. Aga kui sa sellise nagu rütmiga tõmbad, et järjest läheb  maha ja, ja sisse Nüüd läheme vasakult äärest. Keera ilusti tüüriga ära tule minu järel. Seal on mingi puu ees vasakule äärde, tule,  tule minu järel täpselt. Nii ja nüüd keera tüüriga parema jalaga,  nii näed väga õigesti tuled. Just. Nii. Ja. Ja. Väga hästi. See väike oks käib asja juurde. Assar, sina oled ikkagi looduses väga aktiivne liikuja. Kui sageli sa niimoodi oma nädalast saad aega veeta,  et tuled vee peale? No aga mina olen ka tööl käia, inimene, et,  et selline pikem, pikem matkapäev, tavaliselt mul õnnestub  laupäeval teha. Ja kas neid on, siis on neid siis kuu aja jooksul kaks tükki  või kolm tükki, et et ega väga, väga palju rohkem teiste  toimetuste kõrvalt aega ei teki, aga, aga proovin ikka käia. Jah. Aga siis seesama kajaki sõit või süstasõit,  kuidas kellelegi on see siis sul üks lemmikalasid  ja tegevusi. Ma ütleks, et, Et kui tuleb kevad ja tee veed on valla,  et siis on ju kajakiga väga mõnus vaheldus peale  suusahooaega saada vete peale ja ja avastada seda,  mis ümberringi toimub. Et jah, et ta on kindlasti kevadel üks lemmikuid. Kuule, mina ütleks, et tasapisi läheb paremaks  ja läheb, on ju, selle enesekindlusega on see,  et ega seda ei tohi kunagi liiga palju olla. Ma olen nõus No Sander me tegelikult siin Vasalemma jõel,  mina olen siin teist korda. Et, et ega Vasalemma jõgi on tavapäraselt suvisel ajal üsna  väikse veega ja kajakiga siia väga tulla ei taha,  aga kevadisel ajal on ju mõnus sellise suurveega tulla  ja avastada ja see ongi kevade väärtus, et saad sõita  sellistel jõgedel ja ka osaliselt ojadel,  kuhu sa tavaliselt suvel ei saa tulla. Ja üks soovitus veel ära võta kunagi okstest kinni,  kui ei ole just nagu kõige äärmisem vajadus. Et see okstes kinni võtmine on tavaliselt selline,  et sellega võid ennast vee alla tõmmata. Just päris hea. Kas sa tead, et kanuuga enamus õnnetused juhtuvad seetõttu,  et hakatakse kuskilt puu alt läbi pugema. Nii, tüür, vasak, vasak pedaal põhja. Keera nina otsaks. Ära võta ots okstest kinni. Nina otseks. Nii tõmba veel aeruga just nina otseks ja  siis tuled siit minu järel. Rahulikult. Just. No näed, su kohta võib öelda juba kärestikuhunt. Siin on kivi ära kivisse, sõida minu järel ilusti. Siit vahelt läbi ja ilusti paat otse. Ilusti paat otse tule läbi. Tule läbi. Ära kinni. Nii, hoia kinni ennast, nüüd lase ennast vastu  puud kasvõi. Aga mitte kõvasti ootama, tulen tagasi. Oota. Jaksad hoida veel veel jaksan natuke, oota. Ma mõtlen, kui ma mõtlen, kui kõvasti see,  see. Puu seal kinni on. Kuule, me saame praegu legendaarsed kaadrid Tõesti ei taha minna jah? Aga selles mõttes suru ennast, vaata Sander,  lükka ennast. Lükka ennast korra niimoodi. Nii, lükka ennast, vaata kokpiti ääre taha,  nii. Nii on nagu turvalisem. Ja huvitav, kui sa nüüd veel surud ja kehaga proovid ennast  lükata sinnapoole, kas sa, kas sa tagumist kajaki otsa ei  saa ära lükata? Mõtled, kuhu poole ma lükkan, et sa lükkab tahapoole  ja liigutad oma tagumikku natuke sinna, et  ja et sul kajaki ots läheks, tuleks voolust ära. Ei lähe vist niimoodi? Ma arvan, et ei lähe. Voolab nii kõvasti peale lihtsalt. See on üsna loll koht, ütleme nii ja ma ütlen,  et need maha langenud puud on jõe peal, on. Nagu. Ahaa, nüüd meil ei ole enam aeru. Okei. Mul on üks variant tulla siia kõrvale. Ma aitan su kokpitis välja ja siis hakkame edasi vaatama,  mis me teeme. Proovin siit kuidagi tulla, aga, aga kurat,  ma ei tea, kuidas ma selle kajaki siit siin oleks praegu  saagi vaja, et see uks oks lahti lasta. Sest ma arvan, et nii kui mina tulen selle tüve pealt ära,  nii, see kajak on sul käes ka. Lihtsalt kajaki ei saa siit alt kätte. Ma pakun, et see kajak ei liigu mitte kuskile. No mine, mine, mine, mine. Kuule, mulle tundub, et soosoonist tuleb seiklusfilm hoopis või. Oks on vastas, noh see ongi probleem, et. Jõgi surub vastu ja ülevalt poolt on oks vastas. Kutsu veel osooni saates rahulikule loodusretkele aga paat  on päästetud. Eks ma teadsin, et täna tuleb põhjusega ujukad alla panna,  et esimene kevadine suplus on nüüd vasalemma jões tehtud. Nii on, et õnnetused ei hüüa tulles ja meiega läkski,  nii, on sinuga varem ka midagi nii tõsist juhtunud. Noh, kas see nüüd midagi väga tõsist oli,  et sina said väikse ootamatu suplus, aga,  aga eks mina olen ka kunagi kajakiga ümber käinud,  et õnnetus tõesti ei hüüa ju, tulles. Aga on siis muidu niisuguseid ohutumaid ja lihtsamaid viise ka,  kui tahad, väga. Looduses. Noh, vee peale minnes on ju alati väike see oht olemas,  et kui sa kanuu või kajakiga lähed, et siis igaks juhuks  peavad varuriided kaasas olema. Aga muidugi on ohutumaid viis, et maismaal  ja kuskile radadele minna. Kust sinul selline suur liikumise kirg tuleb? Ei tea, kas ta nüüd nii suur ongi, et ma lihtsalt liigun,  aga. Aga ma arvan, et minu vanuses inimesed lapsepõlves kõik liikusid,  et ju see jäi kuskilt külge ja, ja tänu sellele ma liikuma  olengi jäänud, et mingi hetk võibolla natuke tuli sinna sporti,  aga aga liikumine üleüldiselt on jah kogu aeg sees olnud. No tuleb ikkagi siia juurde lisada, et sa oled olnud  ka täitsa tegev sportlane, sa oled tegelenud laskesuusatamisega. No või suusatamine on sinule väga kodune teema. Ja ei, ma kunagi olin laskesuusatamise koondises noorte noor noortekoondises,  et et jah, eks see on, see on ka üks nagu liikumisosa. Praegu on väga oluline sinu jaoks just see,  kuidas eestlased liiguvad ja saavad liikuda,  see tähendab, et sa oled ka seotud selliste terviseradade  loomisega ja nende heakorrahoidmisega. Ja see on täna minu põhitöö, et Eestis on täna 125 terviserada. Eelmine aasta kasutati terviseradu üle kaheksa miljoni korra,  et see on kindlasti väärtus, mida tuleb hoida  ja mida tuleb parandada, selleks, et eestimaalased jätkuvalt liiguks. Sinule paistab siis üsna selgelt kätte see,  kui oluline on eestlaste jaoks liikumine,  kas nad võtavad hästi liikumisharrastused omaks  ja peavad seda oluliseks. Ühelt poolt võiks ju öelda, et eestlased liiguvad,  et kui me vaatame radade kasutusstatistikat,  siis liigutakse päris palju, aga teisalt jälle,  kui me vaatame sellist statistikaameti statistikat,  mis ütleb, noored liiguvad vähe ja, ja keskmiselt elatud  tervete aastate arv ei ole üldse meil lähedal Euroopa keskmisele,  siis siis meil on murekohad, meil on kindlasti kohad,  mille üle rõõmustada, aga aga seda, et, et eestimaalased  liiguks rohkem, kindlasti tuleks luua paremaks. Kuna sina tegeled nii suusatamise jooksmise kajakisõiduga Siis, mis liikumist sa soovitad inimestele? Kõige mugavamat liikumist, et. Ärge tehke seda, mis on teile ebamugav liikuge,  kui kui sinu jaoks näiteks jalutamine on kõige mugavam tegevus,  siis jalutagi, et ära tee selliseid asju,  mis ei ole sinu keha jaoks, et iga inimene võikski valida,  et kas on ujumine, jalgrattasõit, rulluisutamine,  jalutamine, matkamine, et tehke mugavaid asju,  see on väärtus. Soojad kevadpäevad toovad lisaks esimestele õitsejatele  endaga kaasa ka hulga rändlinde. Umbes sel ajal, kui metsades, parkides ja aedades löövad  laulu lahti lõunamaalt tagasi jõudnud must-kärbsenäpid võib  silmata ka esimesi väikepõõsalinde. Kevadel saabuvad väike põõsalinnud teistest põõsalindudest  varem enne puude ja põõsaste lehtimist. Enamasti olen neid pisikesi silmanud aprilli viimastel nädalatel,  sagedamini aga mai alguses. Ta seab end sisse nii kadastikesse, parkidesse,  suurematesse aedadesse, tihedasse lehtpuuvõssa  ja hekkidesse. Väike põõsalinnu territooriumil võib leiduda okaspuid,  mida teised põõsalinnud, kuigi hea pilguga ei vaata. Talle näivad istuvat väga ka noorendikud,  eriti männi ja kuusenoorendikud. Mõnikord olen väike põõsalindudega kokku sattunud isegi  eakamate puudega männikuusesegametsades. Rasvatihasest väiksemad hallikas, pruuni pea  ja seljaga ning valkja ala poolega on nii emas kui isaslinnud. Okste rüpes. Askeldavaid linde jälgides on keeruline selgeks teha,  kes on kes. Küll aga saab kindel olla, et kui kuulda laulu esitavad  väike põõsalindu, siis on küll tegu isaslinnuga. Laule isaslind liigub tavaliselt hõivatud  pesitsusterritooriumil ringi ja tõuseb mõnikord nähtavamale  oksale või suisa noore kuuse ja männi tippu. Oma kaunist laulu alustab väike põõsalind tihti juba enne  päikesetõusu ja lõpetab alles videvikus. Laulab ta ka lõõskava päikese all keskpäeval. Eriti hoogne on laul kevade lõpul, kuid puistuid  ja suuremaid aedu täidab ta lauluga mõnikord isegi juuli keskpaigal. Rahvasuus möldrikeseks kutsutud väike põõsalind tegutseb  väga vilkalt, kuid mõnikord mahub tema päevakavva aga pisut uudishimu. Vaatamata varjatud eluviisil ei ole ta just eriti arg  ja nii võib talle suisa pooleteise meetri peale läheneda. Võib oletada, et ta on üks neist tiibulistest,  kelle puhul pole inimesed eelnevalt just liigset huvi üles  näidanud mistõttu ei oska Sõda väga kahejalgseid peljata. Et tema saabumise ajal pole puudeel veel tihedaid lehekasukaid,  on see väike põõsalinnu jälgimiseks parim aeg. Peamiselt satuvad väike põõsalinnu noka vahele putukad  ja lülijalgsed, mistõttu on tema kohalolek näiteks aiapidaja  jaoks igati tänuväärne. Kogu süü marjaraksus käimise eest saavad enda kaela enamasti rästad. Kuid ega väike põõsalinnugi südametunnistus sageli väga  puhas pole. Suve teisel poolel. Aitab temagi meeleldi marju, kuid kindlasti mitte  nii suurtes kogustes, kui rästad. Enne külmade tulekut on väike põõsalind enamasti läinud. Üldjuhul lahkub ta meilt septembri algul,  et kevade saabudes meid taas oma klõbistava lauluga  nii metsas kui aias rõõmustada.
