Tere, mina olen Marek Endla Eesti keele instituudist.
Räägin aasta kalast.
Selle aasta kalaks valiti koha, kes on nii maitseomadustelt
kui ka suuruse ja puhta liha Poolast üks hinnatumaid püügikalu.
Välimuselt on kohaga isemoodi kala.
Kehakujult oleks ta justkui haug, aga liigiliselt kuulub
ahvenaliste sugukonda inglastelongi koha.
Haict ehk haug, ahven. Vanemas saksa kirjanduses oli kala nimetuseks samamoodi
haistvars ning Soomera päraseid nimetusi on haug
ja ahven. Kust aga pärineb eestikeelne sõna koha kohale on
laste teistes läänemeresoome keeltes nagu vadja,
soome, isuri, karjala ja vepsa.
Aga tegu on laensõnaga alg, germaani keelest.
Ent mitte igal pool.
Eestis ei ole kasutusel nimetus koha, vaid idapoolses osas
tuntakse selle aastaga ala nimetusega Sudak,
millele võib-olla liitunud ka Ast sufiks
ehk sutsakas. Sudak on laensõna vene keelest.
Ehkki tegu on murdesõnaga, on nimetus sedavõrd tuntud sudoku
leiab ka tänapäevastest eesti keele sõnastikest.
Koha on veel tore sõna selle poolest, et see on
inspireerinud mitmeid Kalamburi meistreid.
Näiteks ütleb kalaturult tuli ja ma sain täna viimase koha
või üks kalamees teisele.
Vahetame kohad või oi mis kena kohake. Pidagem siis luguni aastaga alast kalana,
kui vahva sõnana.
