Tere, mina olen Marigendla Eesti keele instituudist.
Räägin aasta linnust, selle aasta lindu,
kägu tunneb laulu järgi ära ilmselt igaüks neid,
kes tunneksid selle tuvi suuruse pruunikirju kõhualusega
hallika linnu ära välimuse järgi on arvatavasti juba vähem.
Igal juhul on kägu Eestiga rahvausundis vaata et kõige
populaarsem lind.
Tema kukkumine kuulutab suve algust. Pärimuse järgi võib käolaule ennustada ka eluaastaid
õnnetust ja vahel ka on.
Sellest tulenevalt on vanarahvas andnud käo-le mitmesuguseid
nimetusi mille aluseks on hääl, saabumise
ja vait jäämise aeg.
Sarnasus raudkulliga ning uskumused.
Levinumaid käonimetusi on kukulind, mis ei vaja lähemat selgitust.
Mõistetustes on kägu sageli nimetatud kometskukeks linnu
saabumisele kevadel viitab nimetus Jürilinud. Ühe uskumuse järgi arvatakse, et pärast vait jäämist muuta
kägu kulliks.
Sellest annavad tunnistust nimetused nagu kukulinnukull
käokull ja lõunaeestiline Zirk haugas.
Teise uskumuse järgi lakkab käolaul pärast jaanipäeva seetõttu,
et linnule läheks siis justkui odraokas kurku.
Seda iseloomustab odralinnu nimetus.
Käo kukkumine eluhoonete lähedal tähendas vanarahvale õnnetust. Nii on teda nimetatud surmalinnuks ja surmakuulutajaks
ning sõltuvalt kukkumise ajast on otsustatud,
mida eelolev aasta toob hommikul hoolt, ehk siis on ta
hoolekägu lõuna ajal leina ehk leinakägu õhtul õnne
ehk õnnekägu.
Tasub siis tähele panna, millal kägu ennast sel aastal
ilmutab ja mis ajal kuulata esimest kukkumist.
