Sel kevadel toimus RMK metsades lendorava seire tavapärasest
10 korda suuremal alal ehk ligemale seitsmel 1000-l hektaril.
Kolm kuud kestnud seire andis 45 uut leiukohta.
Ohumärgiks on seirajatele aga see, et lendoravalevipiirkond
on hakanud kahanema, räägib RMK looduskaitse osakonna
elurikkuse ja seirespetsialist Margus pensa. Me oleme väga rahul, et tegelikult see isegi natuke on
ületanud meie ootusi, et me arvasime, et nii palju ei tule.
Aga samas võib-olla, mis, nagu väikese sellise pettumuse on valmistanud,
on see, et lendorava levikuala nagu ei ole laienenud,
et kõik need leiud on tulnud selle teadaolevad lendorava
levikuala sees, servaaladelt ei ole tulnud
ja tegelikult me ka näeme, et Avinurmest lõuna pool Avinurme
ja Mustvee vahel on asustus jäänud palju hõredamaks,
kui ta oli veel mõned aastad tagasi Solczis tegelikult ohu märk,
see on kindlasti ohumärk. Et me ikkagi näeme seda, et lendoravapopulatsioon on väga lokaalne. Lendorava-le sobival metsal on kindlad tunnused,
räägib lendoravate seirajate juht Kadri rännell. Seda saab vaadata selle järgi juba, et kui vana mets on esiteks,
siis oluline on see, et on haaba ja valdavalt on oluline ka see,
et on teiseringe ringi kuuske, et on natukene varju,
et see ei ole väga lage, et mets päris läbi ei paista. Esialgu vaatame arvutist need kohad, kus on vaja käia siis
planeerimise Alt endale marsruudi ette selle marsruudi järgi
sõidame kohale ja hakkame oravaid otsima
ja otsime siis puude alt pabulaid. Seire andis kinnitust, et suure tõenäosusega on Eesti
lendoravatel side Venemaa liigikaaslastega argus pensa. Sealt ikkagi üle Narva jõe, võib-olla Venemaa poolse
populatsiooniga mingisugune side ikkagi on,
sest sealt permis küla juurest mööda Peipsi põhjarannikut
nagu tulevik.
Selline levikutsoon. Lendoravat leidub Eestis Virumaa ja Jõgevamaa metsades,
raadiouudistele Virumaalt.
Rene Kundla.
