Tere hommikust. Täna oleme külas Pärnu kalameestel ja vaatame,  mis kala on meritint, kuidas ta Eestis elab  ja kuidas ta Pärnu kalamehi ära toidab. Mere peal oleme ja metsas ka, sest männimetsa ei ole Eestis  kunagi liiga palju, me läheme metsa istutama  ning treimannis uurime, kuidas elatakse suvehooaja väliselt. Mis meie tänane päevaplaan on? Meie tänane päevaplaan on minna Pärnu lahele ja,  ja vaadata, kuidas kaluritel tuleb meritinti mõrdadesse,  sellepärast et aprillikuu on selline põhiline tindi  tindipüügi aeg, et meritint tuleb siis suurest merest siia  Pärnu jutte kudema ja, ja enne, kui ta Pärnu jõkke tuleb,  siis ta ujub läbi Pärnu lahest, kus on siis meritindi mõrad,  kaluritel ja, ja see meritint on niimoodi viiel viiel kuuel  aastal olnud nüüd viimasel viiel kuuel aastal olnud selline  väga oluline sissetulekuallikas, kaluritel tal. On selline kallis ja hinnatud, noh esma kokkuostuhind on  võrdlemisi kõrge ja tema saagid on siin viimasel viiel kuuel  aastal varieerunud 500 kuni 900 tonni tonnini,  koguni siis siinsamas väikeses Pärnu lahes  ja seal kohe Pärnu lahe sopis Pärnu ranna ees ja,  ja siis vana-Pärnu Ranna aset. Et see on tihedalt merititi, mõrdasid. Täis pandud püügile ja ja, ja kaluripüüa sel Merititi. Kas sina, kui kalateadlane, no mis elu see tint elab siin? Öelda, et jah, nagu siin öeldud, sai juba,  et viimased viis-kuus aastat Tiit tunneb ennast väga hästi,  et tema saagid on olnud väga suured, aga ütleme,  et nii kui kalaliikidega üldisemalt on, on paremaid aegu,  on halvemaid aegu, näiteks üheksakümnendatel aastatel oli  Meritindi populatsiooni väga halvas seisus ja,  ja saagi olid koguni koguni kõigest 20 tonni. Nii et kui me mõtleme siia kõrvale, et nüüd mõned aastad  tagasi sai, oli, oli see saak 900 tonni,  siis võrdlemisi suur vahe, nii et me võime öelda küll,  et täna tunneb tint ennast veel veel üpriski hästi,  aga, aga mis, mis homme saab, seda ei tea. Sina kalamees ei ole, aga sa uurib kalu,  mis sinu töö on? No töö on teha katsepüüke, mille põhjal siis saab järeldusi teha,  kuidas kala ennast tunneb täna ja, ja, ja millised on  müügisoovitused näiteks homseksse päeva,  kaluritele? No me, eestlased, oleme ikkagi rannarahvas,  kuidas sa ütled, kas me võiksime nagu kalast ära elada? Ma ütleks, et tänasel päeval Pärnu kalurid elatuvad kohati  võrdlemisi hästi, et et loomulikult võib-olla see üldine  pilt on ikkagi selline, kus, kus ma võib-olla peaksin nagu  maalima natukene tröstituma pildi, et et lokaalselt,  noh, näiteks kui me räägime Saaremaast ja,  ja räimesaakidest Saaremaal, noh siis on seal seis nagu väga  vilets või kui me räägime siin näiteks väga väärtuslikust kalast,  angerjast on ju siis tema on noh, no juba päris  looduskaitsealune on ju, et on koguni nii,  nii halvasti temaga lood, et et nagu, nagu kalavarudega  ja kalapüügiga ikka, et on paremaid päevi,  on halvemaid aegu, aga aga Pärnu ja, ja Pärnumaa on selline  oluline kalastus piirkond Eestis, kus noh,  80 protsenti ranna rannakalast püütakse just siinsamas Pärnus. Peremehekuidas kalasaak on tere, tere. Kalasaak on. Kuidas öelda, et on, on paremaid päeve. Eile, üleeile võibolla olid need saagikused see on tunduvalt  poole suuremad kui täna, aga, aga siin on  ka põhjus on tuulte suundades, et põhja ja idatuuled,  et idast ei ole ju midagi head tulnud. Niimoodi peame, peame leppima sellega. On meritint, tegu on meritindiga, jah. Ja siin on nagu mitme mitmeaastaseid isendeid,  et suurus on väga varieeruv. Ma vaatan, saal. No näiteks, see on räim, eksole, et noh,  tegelikult ma peaksin täiesti puhta meritindi kaldase viima,  aga süüakse ära ka räim, nii et. Aga kuule, aga need näevad ju täitsa sarnased välja. Kalamees teha, mina küll ju vahet ei tee tegelikult nagu  siin on näiteks särg, eks ole. Aga väike, väike särv tuleks, tuleks lisata nagu vabastada koheselt. Elab edasi, mis kalad veel on, mis siit Pärnust saab? Siis on ilusad suured latikad, mitte latikatega,  ahvenad. Ahvenad, mis meil siin on ja nii kui natuke soojemaks vesi läheb,  siis kilo kilosed, latikad, kilo kilo, poolteist. Et esineb igast kõik Eesti vete kalad Olemas, et. Kutselised kalurid, kutselise ka Pärnu lahel Teie elatute selles see on teie töö ja leib  ja kõik. No ikkagi suhteliselt hooajaline, et. Kevadhooajal ikkagi kaks kuud, et aasta ringi tegeleme ju  teise tööga, et et, et. Nii et ei ole nii, et sa saad kalur olla kõik. Peab tegema muud tööd ja mis sellest meritindist tehakse,  mina olen näinud ainult kuivatatud meritinti,  selliseid väike. No tusti on suur, ma. Ei ole. Pärnus nimetame seda, et siis hakkab nagu kevadhooaeg,  kui on meritindi lõhn on tunda Pärnu sadamas  ja sadamas ja klubis. Mis te teete? Ikkagi läheb nagu väiksel määral siseturgu ka,  aga üldiselt ikka kümnete ja sadade tonnidega. Ikkagi läheb ta kolmandasse riiki ja külmutatuna  kümnekilosed plokid. Tonnine alus ühe aluse peal ja rekka 22 tonni rekka  ja läheb välja. Eestis püütud meritint liigub ikkagi 90 protsenti,  läheb ta eksporti. Eestlane ei taha seda võita, on suhteliselt kallis ka,  aga Eesti turg ei söö ära, siin ütleme, kolm-nelisada tonni  ei söö Eesti turg ära. Ukraina turg on hoopis suurem. Ja Ukrainas müüakse seda niimoodi, et on kümnekilone plokk. Kui küsida, et palun mulle kaks kilo, siis 10 kilosest  külmutatud plokist müüakse sulle kaks kilo nagu niimoodi noaga. Väga huvitav selles mõttes. Millal te need mõrrad sisse panite ja panime mõrad sisse,  27. Märts. Ja ei ole nii, et õhtul panen hommikul võtan ei,  nad jäävad sisse. Need on seitse künnised lõkspüünised, need püsivad siin vee  sees kuni 30. aprillini. Kuna me oleme Pärnu jõe suudmealale väga lähedal,  siis meil on siin õigus püüda 30. aprilli esimeseks maiks peab,  meie oleme siit lõpetatud, kes püüavad suud malalt natuke  väljapoole kaugemal suudmest, siis nendel on aega viis päeva  rohkem viienda maini. Ni ei, viies mai peab olema lõpp, et meritinti  siis peale seda ei ei tohi. Meil on ka seisev künnise, on nagu siit kaugemal Lottemaa  ääres raekülas ja sealt juba on siis ahven vimp mingil  määral koha koha muidugi on koha seis ei ole Pärnu vahel  väga hea, et seda on vähe. Ja siis 15 mai hakkab kohapüügi keeld, et  siis ta on kudeaeg kude, rahu ja siis on jah vahe et sellise  kaluri elu on nagu, et paraku ei. Väga hooajaline pead tegelema mitme erineva asjaga,  et see on pigem hobi ja töö nagu siit, noh teenistus,  kevadine teenistus on hea. Aga aasta ringi tegelikult. Absoluutselt. Absoluutselt. Aga kõik laulud ootavad seda kevadet nagu issand,  õnnistust nagu, et. Käiakse valvatakse, millal jää ära läheb,  kuidas, mis on jääolu. Kas hakkab 20 märts hakkab ta 25, märts 27. Põhimõtteliselt, kui me püünis sisse panime,  siis kaldajärv oli jääs. Ja noormees, kes sinna künnise nii-öelda alguspunkti pani,  siis ta pani ikkagi jää sisse ja siis ootab,  millal see jää sulab nagu ära. See on väga riski business ja jää ei ole kunagi. Alast. Kas sa teaduse jaoks 25 sellist suuremat tinti geneetika  uuringuteks saaksid panna meile siia? Peaks esinema ja? 25 30 25, kui sa täpselt paned, on väga hästi,  aga, aga võib ka 30 olla. Midagi aga lihtsalt, et oleks sellised suuremad suuremad  isendid ja suuremad loomused. Väga ilus, hea. Tere, Jakob tere-tore, ma näen, et sul lõkketa tossavad siin  ja oled head ja paremat valmistanud, et kas sa palun,  näitaksid, räägiksid Kerlile, mida head sa teinud oled,  täna meile tindist. No tint on selline kevade kuulutaja nagu kuldnokk lindude seas. Et siit kaluriküla suitsuahjust me tegime sellise asja,  et andsime sellise õrna suitsu, see kala tuli tuli just  suitsuahjust välja, nii et ta on täiesti soe. Ja, ja siis siin suuremad tindid, võtsime pead,  võtsime ära. Aga mis mulle selle tindi kala juures kõige rohkem meeldib? Mulle meeldib see mari seal sees on, et,  et nii ja kurgi lõhna ne. Täna olen juba nuusutanud, selle tindil on kurgi lõhn,  et kui keegi ei tunne kala lõhna järgi ära,  siis tinti on võimalik alati ära tunda. Ja me suuremad kalad siis võtsime pead ära,  võtsime soolikad, tõmbasime välja ja, ja,  ja tegime niimoodi, et neid oleks siis võimalik otse nagu grillida. Panime kohe sellist kiiresti, panime soola,  pipart peale ja, ja nüüd teemegi siis sellist asja,  et, et loome nad siia grilli peale ja, ja  mis on selle suitsukala juures, on nagu äge asi,  see läheb nüüd hästi kiiresti. Et et kui see suitsukalana tahad sellist krõbedat koorikut  peale saada, me teeme rääbisega ka nii suitsutame ära  ja siis anname sellise õrn suitsu peale ja  siis laseme grilli pealt läbi ja sinna lõkkekartuli juurde. No väga hea. Ütlen sulle, et ma olen tinti söönud, elus,  aga tead kui ainult kuivatatud sellist pisikest peaga,  sellist, mis poes pakis müüakse. Ma ei teadnud, et tinti saab niimoodi teha. Tindist annab absoluutselt igasuguseid asju teha,  et, et teda saab teha marinaadi, tomatimarinaadi,  äädika, marinaadi, siis hästi paljud siis kõige rohkem  siis nagu praetud s lihtsalt munaga. Et tegelikult on liinist võimalik nagu väga-väga palju asju  teha ja tõeliselt maitsev liha. Kuule, aga, mis koht see on, kus me oleme see kaluriküla,  Sauga kaluri küla, et me oleme siis selline selline koht,  kus siis ühelt poolt me tutvustame sellist Eesti  kalurikultuuri teiselt alt poolt on meil igapäevaselt avatud  restoran suvel hooajal, meil on päris suur sadam,  kus ta just enne sisse sõitsite Ja siis paadilaenud selline asi, et siit,  sellel on vaja soola natukene peale panna,  see on täiesti selles suhtes, et me tegime,  me saime kala niimoodi kätte, et tegelikult on nagu mina teen,  suitsukala, tee niimoodi, et. Teen suitsukala ära, siis panen ta siin on veel termokast  ja siis panen soola peale ja lasen tal termokastid  selle soola sinna sisse minna, siis see on kõige maitsvam. No nii, näed, et me ühe korra juba keerasime,  kala on selline mõnusalt kuldne. Siin siin siin siin on juba kohe-kohe nagu tuleb kiiresti  ära võtta, et see on selline asi, et sa paned ainult korraks  peale ja põhimõtteliselt võtad kohe maha  ja siis ta läheb väljast mõnusaks, krõbedaks. Need kalad on siis, mis siin on valgemad,  need on siis mida me oleme otse grilli peal,  lihtsalt. Sa ütled, et kui me siin Pärnus juba oleme,  siis kindlasti otsi üles tindimüüja, keda me jõe ääres  ka palju nägime ja osta endale kilode viisi,  sest sellest saab nii palju head. Ja sellest saab nii palju hea, et sa saad ju tegelikult ära  marineerida ja endale veel seda pikemalt  ka hoida ja et tegelikult on kevadel kindlasti tint,  varsti tuleb siis tuulehaug, siis tuleb rääbis,  siis tuleb koha, et me kogu aeg iga kuu ootame,  mingit uut kala. Nii ma panen sinna käru peale valmis ära,  siis ma annan sulle kätte. Siia pane mulle ka, eks. Minule. Ei ole üldse raske. Maha ei kuku käru pealt raudselt. Navil metsataimede kasvatamisega tegeleval Mirko Raupil  käimas aasta kõige tihedam tööaeg. Mullu kevadel mulda pandud seemnetest on kasvanud korralikud istikud,  mis nüüd tarvis kasvatus kastidest välja võtta  ja peagi saabuvatele klientidele valmis panna. Sul on siin huvitav tehnoloogia nende taimede kastist välja saamiseks. Nii. Ise valmis tehtud, et kõige lihtsam asi,  et siit puhastame natuke neid äärmise juuri ära alt. Ja siis surume need taimed siit. Välja, sest et siis nad tulevad nii-öelda hüppega välja  ja siit edasi saame nad kotti panna. Ongi peaaegu 100 tükki. Kaheksa siin on täpselt, on 81 tükk ja on nad nii-öelda  välja surutud ja nüüd, kui ma selle lükke ära teen,  et siis on see, et me saame neid taimi siit ilusti võtta välja,  et need nii-öelda see, kui me siit ääre pealt võtame,  et see pall jääb terveks, et see on ka selline oluline  nii-öelda kvaliteedimääraja, et pallid peavad olema ilusad,  kui nii-öelda kliendile taimed üle antakse. Need on väga ilusad, need on väga ilusad taimed,  et neil ongi tegelikkuses, et miinimum on miinimum on siin  kaheksa sentimeetrit, aga need on juba tunduvalt suuremad  ja tegelikkus noh, et vahepeal on need, kui taimed on küll suuremad,  et siis nad jäävad nii-öelda tüvest just nõrgaks. Aga siin on ka nagu selgelt näha, et on selline tugev  puitunud tüvi, et ta hoiab ennast püsti ja siin natukene  ka juba on hakanud, et nende varajase kevadega see aasta,  mis on tulnud, et on hakanud nii-öelda see elu käima,  et see roheline osa tegelikkuses hakkab siin juba see kevad  selline vaikselt tekkima, et tahavad juba kiiremas korras  metsa mulda küll saada. Aga järgmine etapp siis. Järgmine etapp, paneme seal nad kotti ja  siis saab, ongi nii-öelda, et siis nad on tegeliku valmis üleandmiseks. Järgmine etapp, et, Palju sul neid kaste muidu siis päevas palju sa pakid neid? No ütleme, sõltub, et selline 10 kuni 15000 seda nii-öelda  taime suudame kokku panna, et ma nüüd peast kohe ei oskagi öelda,  mitu kasti see on, aga see on ikkagi päris palju. Ja siit ongi, et. Jah, niimoodi paned nagu paned nagu pük,  võtad siit nuku välja ja paned nad ilusti kasti,  et siin üks on. Näitan siit kõrvalt, et see on praaktaam  ka taim ka, et seda ei tohi panna, sest siin on tegelikkuses  on see pung on ära murdnud lume poolt ja see on kahjuks nüüd  meil läheb praaki ja lähebki sinna ja, ja konteineris. No tegelikkus ikkagi tuhandeid taimi läheb siin iga aasta,  et mis on nagu ühtemoodi on või teistmoodi on nad nii-öelda  ei sobi, et et on neil pung ära murdunud on neil kahjuks  siin vahepeal on. Päike teeb liiga, et nagu väga vara tuleb lume alt taimed välja,  siis päike sööb nii-öelda otsad ära. Et kuidas see täitsa sõltub aastast, aga üldiselt on  tegelikult see protsent on nagu päris hea,  et mis siit välja tuleb, et. Nii öelda. Circa 90, kuus-seitse protsenti ikkagi saame kotti panna  ilusti taimedest, et selles mõttes on nagu okei. Aga sul on mänd ja kased ka, aga kus kuuske ei ole kuuske  selle ürasti kahjude pärast, et eelistatakse vähem ja,  ja seda nii-öelda kasvatanud me ei veel ei ole,  et. Aga ongi siis nii, et viimastel aastatel kuuske enam üldse  ei ei tahetagi. No ikka ikka vähem, üha vähem seda tahetakse jah,  et et nagu kindlasti on taimleid, kes tegelevad,  sellega, tegelevad ainult kuusega, aga see protsent on  kindlasti nagu kahanenud oluliselt, et siin viimaste aastatega. Kohe näha, et sa oled ikka harjunud siin kiiresti. Kas praegu päevad näevad ki sellised välja,  et muudkui pakid ja pakid ja pakid? Praegu on selline, tuleb nii-öelda kõige kiirem tööaeg meil. Et kus on ilmad, on ideaalsed ja siis on üldiselt me ainult pakime,  pakime, niisugune väiksem, aga ta on tegelikkuses okei,  et ta sobib, et see on miinimummõõt on nii-öelda,  on kaheksa sentimeetrit, et see on siin enamus,  need taimed on siin 25, et mis seal on, et see on  tegelikkuses ongi, mõni üksik võib nagu ka väiksem olla,  et aga aga see siit üldpilti vaadates, et neid on nagu väga vähe. Ja need kliendid on sulle metsaühistud, metsaühistud on siin  kohalikud metsaühistud, teevad, võtavad väga palju taimi,  et eelistavad seda kohalikku toodangut. Ja siis samuti ka sellised metsafirmad ja mõned  ka eraomanikud eraldi, et et kuidas, kes,  kuidas, aga kõik taimed lähevad erametsadesse ja. Miks? Ta tellimusele järgi ja seitse kotti seitse kotti oli okei pane. Pane sinna peale endale siis. Järgmise nädala teljate osas ja sellel nädalal ei ole väga  palju juurde tulnud, et üks kott, millest üks kott tuli  sellest tellimuse üks metsaomanik loobus 3000-st taimest. Ja siis tolle ümberjagamisel. Okei, aga kui siis miskit muutub, siis anna mulle teada  jälle ette ja. Kas me saame sulle juurde pakkida, sest tõenäoliselt nüüd  see ilm on selline, et võib tahtjaid juurde küll tekkida. Järgmise toomise niimoodi nagu eelmine nädal olid reedel  tuua ja siis tõenäoliselt. Pinda käima nendele, kes pole teada, andnud,  millal nad taimi saa tahavad saada, et siis. No helistamist hakkab seal kindlasti juurde tulema,  et kiirusta natuke tagant, jah, jah, et muidu lähevad seal kaugel,  näitab, et ilmad lähevad juba soojemaks,  et siis saavad ikkagi vihma ja märjaga maha ära istuda. Mahuka kaalu. Peab saama toppida, laupäeval pani kaheksa kotti ilusti ära ka. Nii. Aga okei? Navi Taimla tihe külastaja Karl Gustav Sokk lõpetas  maaülikoolis metsanduse eriala alles eelmisel kevadel  ning on nüüd värskelt ametisse astunud Võrumaa metsaühistu metsakasvatajana. Sadade metsaomanike abistamisel toetub kolmandat põlve  metsnik ka kogemuste pagasile, mille ta on saanud omaenda  kodumetsas tegutsemisest. Aga see on kodumets, ma saan aru, kuuse kooreürask käis  lihtsalt pidi maha võtma, vanasti põllu peale hakkan kasvama,  mets, umbes 100 aastat vana kuuske mänd segamini,  aga kuuske rohkem me siin siis tuli puusakooreüras. Ja siis pidigi sinna raie tegema selle poolest. Ja kuna lageraiega on tegelikult metsa palju lihtsam  uuendada ja siis teda rutem uusmetsa asemele,  siis saigi siin selline väike lageraie tehtud kahjustuse  koha peal. Et 2022 tegime raie ja laiendada tuli eelmine  aasta või see talv. Kui kahjustus laienes ja siis pidime laiem natuke juurde raiuma. Et see on ikka sage probleem, et see ürask üraski tõttu peab  lihtsalt tegema lageraiet. Iga-aastane probleem, et vähem või rohkem kuskilt peab siin võtma,  et siin vanad metsad, et tahab seda vana metsa hoida,  aga noh. Kui, kui puu ära kuivas, siis ei saa ole midagi hoida. No aga kuhu me siin siis võiks juurde istutada? Et siin ongi eelmine aasta juba istutus tehtud,  et ongi, mis on teistelt kohtadest üle jäänud  siis siin on näha, et siin eelmine sügis  ka sai natukene pandud, need on eelmise sügise taimed,  mis on väiksemad, mis suuremad on eelmise kevade taimed. Aga siin oli põuane kevad ja siis muidu sai peaaegu täis  istutud eelne kevad, aga lihtsalt kuna põud oli,  siis kuivasid taimed ära. Ja sügisel sa lihtsalt mõned juurde siia istutatud,  et istutamegi nüüd täiendame seda siin ebaõnnestunud  uuendamist ja siis vaatame, kus on taimede suuremad vahed  jäänud siis sinna istutame, et niisugune,  kus on üle paari meetri vahe, sinna võib ju vahele panna,  et kui saab ka liiga tihedalt, ei ole hullu. Mis koht siis oleks, hea, ma üldse ei oska,  sa pead kõigepealt ette näitama, et see toru töötamine käib. Kahel taimel juba üpris paras vahe, et juba võibki  siis näiteks siia ühe taime panna, taiutad siia,  sellele hoovale peale, võtad taime. Kas ma võin kuskile teha, samal ajal? Näiteks sinnasamasse. Nii surun, siis surun, siis suru sisse ära  selle kas käte või jalaga ja vajutad. Niimoodi nii siis tõmbad välja, aga ma ei pannud taimega,  siis ta ka sisse, muidu. Et siin istutas peamine asi, mis on ka taimi vedades  või siin vakas, istuta. See ongi see, et need ladvapungad võivad ära murduda. Et see on see, mida peab jälgima, nüüd vajutan uuesti,  ei pea, nüüd tõmbad toru välja. Siis saad selle siit hoovast klõpsa kinni lasta  ja siis lökud selle. Taime ära, see on hea maa, et siin ei pea väga palju kätega  seda jälgima, seda, et lihtsalt veel aitama,  et siis saad lihtsalt jalgadega sõkkudes  nii et see pott oleks ei oleks õhuvahesid seal vahel,  et ta saab kasvama minna. Ja ka nii, et mingi masinatega väga istutamist ei tehta jah,  erameetades väga, mitte, et see on. Ta tasub ära, siis ei ole kalkulatsiooni teinud,  aga ta peaks ära tasuma siis, kui on suuremad maad,  mida istutada ja hea maa, et siin on künkli kändude vahel,  et siin on hästi halb traktoriga sõita, kui sa peaksid seda  istutama siin, et jääks nagu suured tühimikud siin sisse. Aga kas sa tavaliselt istutada ainult ühte puuliiki  või kuidas või nagu segametsa ka? Üldiselt on niimoodi, et lihtsam on istutada ühte juppi,  üks liike näiteks ongi kasvõi teed niimoodi siia kõrgema osa  istutab mänd ja sinna alla kass, kes vahepeal natuke sangle,  sa tahad mitut liiki, aga pigem on lihtsalt see,  et nii palju kui ma praktikat on juba mõned aastad,  et no näha ka, mis on juba ise istutanud  ja hooldanud, esimest on näha, et see, kui sa lased juurde  tulla uuenduse, näiteks istud kuuse ja lased kasel vahele kasvada. Et siis saab nagu kõige lihtsamini kõige. Paremini sega metsa. Aga kartus, saad 24, millal sa esimese istiku maha istutasid,  mäletad? Seda ma mäletan, seda ma olin umbes neljane,  siis olid istutus talgud, aga siis ma olin nagu sümboolne abi,  rohkem aitasin ämbrist taimi kätte anda ja sõkkusin taimi,  et olid nii, et metsas sa ikka tunned ennast väga koduselt. Kujutan. Isal tööl oli ka üks selline näide, kus ka koolituspäeva  ja oli ka, et noh, näed viieaastane laps  ja siis oli mingi mängusaak kaasas seal teistel. Näed, vaadake, siin on selline väike, siin see kuiva puu,  see tuleb maha võtta. Näed, vaadake, siin on siin istutatud, siin on taim,  väike taim, siit ümber tuleb hooldada ja mingi viieaastane. Õpetus. Mulle meeldib targutada. Ohviaednike seas levib üks uus tore ettevõtmine  ja see on kaevamisvaba aed. See tähendab seda, et kogu paljas mullapind kaetakse. Orgaanilise multsiga näiteks puulehtede või  siis kompostiga ja haiaargid ning labidad võib üldse  kuurinurka unustada, sest aednik enam maad ei kaevagi. Siiski on üks oluline mullanäitaja, mida peaks vahepeal analüüsima,  et teada, kuidas meie taimedel tegelikult mullas läheb  ja see on mulla happesus ehk mulla pha. Selle jaoks tuleb võtta mullaproov. Teen istutuskühvliga väikese augu ja võtan siit umbes  peotäie mulda. Selliseid augukesi võiks oma peenramaale teha päris mitu  tükki ja koguda kokku selline keskmine mullaproov. Seda mulda ei pea üldse olema palju. Tegelikult sellest juba täitsa piisab. Ja nüüd ma lähen seda analüüsima. Nagu eelnevalt öeldud, saab oma koduaia mulda iseseisvalt  kodus analüüsida ja üks põhilisi näitajaid,  mida võiks siis hinnata, on mulla happesus  ehk mulla pha. Enamik taimi eelistavad kasvada nõrgalt happelises mullas. Küll aga on mõningaid, kes eelistavad just happelist keskkonda,  näiteks rododendronid, hortensiad, aga ka kultuurmustikad. Kuid üldjuhul siiski sobib taimedele jah,  just nõrgalt happeline keskkond ja selle jaoks,  et teada saada, milline on see muld meie koduaias  siis on olemas lakmuspaberi ribad, mida müüakse  aianduskeskustes ja nendega on siis väga lihtne määrata  mulla phd. Selle jaoks tuleb kõigepealt siis võtta mulda  ja natukene vett ning siia vee sisse panna  siis mulda. Vett võiks olla kuskil siis 100 milliliitrit  ja mulda kuskil 10 20 grammi, paneme kaane peale  ja peame ta siis natukene nüüd segamini loksutama. Selle jaoks siis, et tekiks selline mullalahus,  millest mulla BH-d määrata. Kuna nüüd tekib siia sõna otseses mõttes porine vesi,  siis peaksime veidi aega ootama umbes viis minutit. See muld kenasti settiks ja tekiks selline natukene selgem lahus,  millest PH-d määrata. Mina olen endale siia juba sellise segu enne valmis teinud,  lasknud talle siin rahulikult settida ja kuigi see vesi näeb  endiselt natuke porine välja, siis siit on juba hulga  lihtsam seda PH-d määrama hakata. Eemaldame selle kaane. Võtame siit ühe testriba. Ja paneme ta siia lahuse sisse. Enamjaolt üritame, et ta läheb üleni sinna lahuse sisse,  aga kui ka natukene jääb välja, ei ole sellest üldse hullu. Me võiksime teda siin lause sees hoida kuskil kaks minutit  ja seejärel peaks siis see teist riba värvuma. Sellel pakendil, kus testribad sees on, on olemas  ka värviskaala. Ja nüüd saamegi siis värviskaala peal võrrelda,  milline on meie mulla pH. Ma nüüd juba vaikselt piilun. Ja näen, et tegelikult on täiesti selline roheline värvus  talle peale tekkinud. Ja kui ma hakkan siit siis nende värviribade järgi võrdlema,  siis ma võikski öelda, et selle mulla pH on kuskil seitse,  ehk siis see viitab sellisele neutraalsele mullale  ja tegelikult taimede kasvamiseks on see täiesti okei  ja muretsema ma ülemäära ei peaks. Kui nüüd aga juhtub see test, riba värvub kas lausa punaseks  või siis oranžikaks, on tegemist happelise mullaga  ja seejuures peame siis appi võtma mõned meetmed,  et mulla pH-d taimedele sobilikumaks tekitada. Kõige lihtsam viis on kasutada puutuhka,  seda ikka majapidamistes tekib ja puutuha laotamine  siis mullale muudab pH aluselisemaks. Teine võimalus on osta aga aianduskeskustest aia  ja muru lupja, see näeb ka selline heledat värvi jahu moodi  aine välja ja jällegi lugeda paki pealt kasutusjuhendit  ja panna see oma koduaia mulda ning sellega muuta  siis PH taimedele sobilikumaks happelises mullas taimed lihtsalt. Nad ei kasva nii hästi, nad ei anna meile korralikku saaki,  võivad kiiremini haigestuda erinevatesse haigustesse. Seepärast ongi mulla analüüsimine väga oluline  ja samuti just see pH määramine ja soovingi teile palju edu  oma koduaia mulla pH määramisel. Me oleme jõudnud nüüd siia Treimanni külla  ja sinu kohta võiks küll öelda nüüd põlisasukas,  eks ole. Eks treimann on jah, päris ka ajalooga asula,  asume siin ju vana Liivimaa pinna peal. Aga meil on ka Treimani küla koht oma legend. Et kust see Treimani nimi tulnud on? Et kunagi, siis, kui oli põhjasõda läbi ja suured katkud  ja Niisugused haigused üle käinud, siis oli külas järgi jäänud  ainult kolm meest. Ja kolmel mehel ei olnud sel ajal naisi siit külast. Ta võib olla, oli mõni õde või keegi oli,  aga noh, sellest ei saanud ju naist. Ja siis asusid mehed teele Pärnu poole. Ja leidsid omale naised Tahkurannast. Ja kui nad olid siis oma naistega tagasi tulnud,  siis nad asusid elama kolme tallu ja nad kasutasid kolm  põlistalu mis olid siis Ansi, Liiva ja peedi. Ja nendest ongi saanud kolm suurt treimani suguvõsa,  sest sünnikodu on sealsamas, kus me tulime,  kõrval ja, ja siit on põlvest põlve tulnud. Meie sugu, suguvõsa juured tulevad siia siia ema poolt,  jah. Aga isa oli küll väga-väga aktiivne ja,  ja tegus inimene, ta oli siin kultuuritööl  ja koolis ja ja muidugi aiandus ja põllundus käis sinna  juurde siis tegelikult vanasti. Ma imetlen siiamaani, et kuidas, kuidas vanasti kõike  nii palju jõuti teha ja samal ajal veel laulda-tantsida pidi. Aga lähme vaatame selle mõnusa kultuurimaja  siis korraga üle. Et kuidas teil, kuidas teil elu seal käib. Viljar, kas sa mäletad, millal sa siit ustest esimest korda  sisse astusid? See aeg oli siis, kui ma olin viieaastane. Viieaastane jah. Sest see maja avati. 64. aastal möödunud sajandil. Ja siis ma täpselt nii vana olin ja ja minu isa oli  siis peale selle maja avamist esimene kultuurimaja juhatajaja,  näed mul siin. Kuna pida pidasime just praegult kultuurimaja kuuekümnendat aastapäeva,  siis on üleval ka mu isa enda käega maalitud tööde näitus. Et see kultuurimaja juhi amet on pere siseselt edasi  pärandatud Suures osas küll kõik need kultuurimaja lõhna ja,  ja ruumid ja need on mul ju lapsepõlvest saati tuttav,  et ma olen siin majas kasvanud. Ja vahepeal viis aastat juhtis siin kultuurielu  ka minu õde Anni. Ja mina võtsin siis Anni käest teatepulga üle. Ja kui kaua sina oled juba maja juht olnud? No maja juht olen ma nüüd olnud 31 aastat. Mis elu see maja siis tänasel päeval elab,  kui palju siin rahvas koos käib? No meil on nagu kaks kaks hooaega, üks on suvine hooaeg  ja teine hooaeg algab sügisel septembris,  nii et ega meil siin suurt hoo ega hoobi vahet ei ole. Meil on omad taidlusringid, tantsuringid,  laulukoor, bändid ja igal kuul ka üks niisugune suurem sündmus. No kui palju sinna siis rahvast kokku umbes voorib? No siin 22. märtsil oli meil nüüd just kevadsimman. Ja ma arvan, et siin oli kusagil 170 180 inimest. No aga vaatame saali sisse Kuule, siia mahub 180 inimest ilusti ära ju. No räägitakse, et 60 aastat tagasi avapeol oli siin koos laudadega,  mahtus saali ja lava peal ära 500 inimest. No see ongi, see ongi väljapanek meie aastapäeva näitusest  kodukandipäevad mis on toimunud siin viie aasta tagant siin kevadsimmanil,  siis on meil stiilipeod. Ütle, kas mul on jäänud õige mulje, et siin reimanis käibki  kõik kuidagi sellise kultuuritähe all, et me võime mõelda,  et see on kõige edelapoolseim kultuurimaja  ja justkui ääremaa aga tegelikult te olete hoogsa sellise elujõu. No vot see ääremaa on üks niisugune kahe otsaga kahe otsaga mõiste,  et kilokilomeetrite suhtes oleme me Pärnust küll jah,  60 kilomeetri kaugusel ja linnast vaadates paistab see  igavene pikk tee. Aga samal ajal kui me siin elame ja meil on endal vaja asju  ajada Pärnus, siis mõnikord on vaja ka kaks korda päevas  seal käia ja see maa ei tundu üldse pikk. Kui me suhestume niimoodi, et, et meil siin midagi kogu aeg toimub,  siis on keskus siin ju. Ja, ja need inimesed, kes seal linnas elavad  ja nagu väga kultuurielus ei osale, siis võiks öelda,  et see linn on nagu ääremaa, jah. Teil on tegelikult selline koht nagu suvetuba endal täitsa  koduõue peal ka ja ma tean, et meelitate sinna kokku  ka väga erinevat ja ja värvikat seltskonda. Meelita, keda rahvas ise. Häid sõpru tuleb siia oma oma laste ja laste lastega,  me sugulasi on siin palju. Korraldame suviti oma suguvõsa, lastelaagrit käib meil. Meil on tavaliselt siin ikka 30 inimest õues sauna ka,  teete sauna, teeme alati. Mis saunas olen ma suur, mis teil siin suvetoas täpselt  suvetoas tavaliselt läheb siin söömiseks,  joomiseks ja ka laulmiseks. Ei, Treimani trio juba siin laua taga sööb suitsukala,  vot see on nüüd see tõeline Treimani essents teil siin jah. Et laul ja suitsukala ja saun. Tervitame kevadet ühe ühe lindude lauluga. Piiripäri pääsuke nega sik. Ilma sooja linnuke nega sike. Staa. Kulu pesakas. Toome kaasa kiiring. Koos. Laula kutsa kodupinda. Ossa kuulge, siin tekib täiesti laulupeo tunne teid kuulata. No laulupeo aurat on siin toas päris tugevalt tunda,  sest meie, Eesti suurte laulupidude organisaatorid on meil  siin käinud mõttetalguid tegemas ja ütlevad,  et siit saab häid mõtteid. Kevad on see aeg, kui me hakkame hooldama oma aiamööblit  ja tihti kasutame ka sellist asja nagu taldlihvija  ja taldlihvijale käib alla liivapaber, mida on teinekord  väga ebamugav siia niimoodi auku sättida. Aga selleks on üks hea nipp, võtke sellised puupulgad,  pange täpselt niimoodi vastakuti siia üksteise vastu  ja nüüd see paber siia sisse ja need augud on täpselt õiges kohas. Näete, ja kui te hakkate oma mööblit, siis hiljem  ka värskendama, kui lihv on juba tehtud,  siis tihtipeale on pintsliga väga ebamugav neid igasuguseid  peenemaid vahesid teha, siis minule meeldib seda teha  näiteks lapiga võtate sellist vahendit, millega te tahate  oma aiamööbli üle teha ja lapiga saab väga kiiresti  ja väga lihtsalt selle mööbli uuesti värskendatud. Ja tuletame veel kord meelde, nagu me talvel ühes saates rääkisime,  et neid, selliseid õliseid lappe, siis ärge visake lihtsalt  prügi konteinerisse. Kui need õhku ei saa, võivad nad iseenesest põlema minna  hiljem teie nipi taga on jätkuvalt oodatud aadressil  maahommikuerr.ee ja soovin teile ilusat laupäeva.
