Suures pildis on hästi lihtne loogika, et kiiruskaamerad,
kui nad meie teedele toodi, öeldi, et need paigaldatakse
sellistesse kohtadesse, kus on kõrgem ohukoht,
maitsev kurv või palju õnnetusi.
Ja siis sellega rahustatakse liiklust, et noh,
et seal kurvis inimene võtab hoo maha, et inimesed hakkasid
kurvides hoogu maha võtma.
Rahustatud ja nüüd järgmine teema siis seda,
oi, aga nad pärast seda kiirust, kaamerat uuesti kiirendavad,
et nüüd ikkagi on vaja vaadata, et kas on seal probleem,
siis tehti andmekaitse inspektsioonile taotluse,
et uurime, et kas on keskmise kiiruse ületamine Eestis üldse probleem,
et kui ei ole sellist nagu tõsised probleemid,
siis me midagi ei peagi justkui tegema. Noh, ja nüüd siis te nägite ise neid numbreid,
mis tulid välja, et väga minimaalne osa inimesi tegelikult
ületab keskmist kiirust mingil sellisel määral,
mis tekitaks arvestatavat liiklusohtu.
Aga siis järeldus enam ei olnud.
See, et näete, tõestasime ära, pole vaja neid uusi kaameraid,
vaid järeldus on ikkagi see, et nüüd hakkame ikkagi uusi
kaameraid panema, ehk siis nagu selline loogika jada ei
jookse kokku. Kui suur on see andmekaitse mure tegelikult et juhul kui
nüüd tõepoolest selle asjaga edasi Eestis minnakse
ja need keskmise kiirusekaamerad meie teede ääres näiteks
kolme aasta pärast olemas? No see on nagu selles mõttes väga tõsine asi,
et Saksamaal on selle kohta kirjutatud 500 lehekülge
doktoritöid ja muid küsimusi, et meie suhtumine
privaatsusesse on kuidagi hästi naiivne.
Aga põhimõtteliselt meil peaks olema õigus elada riigis,
kus meil ei panda kaameraid taha ja vaadata,
kuhu me lähme ja kust me tuleme ja kellega koos.
Et see praegu lihtsalt kuidagi ignoreeritakse täiesti,
aga vaatame seda kas või olemasolevate kaamerate kontekstis,
et kui teist tehakse roolis pilt, siis selle pildi peale
jääb ka teie kaassõitja ja kuidas siis on tagatud,
et mis see informatsioon siis nüüd kuhu,
kes seda pilti saab näha ja mujal maailmas nõutakse,
et need pildid ananemiseeritakse ära, kui sa ei ole rikkuja
või kaassõitjana investeeritakse ära, aga meil ei ole isegi
mingit seadus selle kohta, et selline protsess oleks paigaldatud. Aga on olemas ikkagi ka kaalukas vastuargument,
et kui me päästame kas või mõne inimese elu
või väga rasketest vigastustest siis asi tasub ära. Nojaa, aga see väide ei ole ju ka see demagoogiline väide,
sellepärast et sama loogika järgi ei peaks meil
vähiravifondi üldse vaja olema need miljonilised rahulikult
sinna anda ja seal on kindlasti palju rohkem elusid päästa
kui üks. Ehk siis me ütleme, et vot need täpselt just see
liiklusesse pluss-miinus seitse või mis statistikast välja tuli,
see, et suur osa, kes ületasid, ületasid natukene noh,
ütleme alla seitsme kilomeetri tunnis, et nüüd sinna panna
need miljonid ja järelevalveressurss ja menetlusressurss
ja siis öelda, et seda ühte elu on vaja päästa samas siis
vähiravifondile meil ei ole raha anda, sellepärast et
eelarve on piiratud, eks ole.
